Metsade majanduslik kasutamine

Maakera maismaast (koos siseveekogudega) on metsaga kaetud 30,3% – metsa on veidi alla 4 miljardi hektari, millest 2/3 asub kümnes kõige metsarikkamas riigis. Euroopas on kõige metsarikkam Venemaa. Teised suurema metsamaa pindalaga Euroopa riigid on Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania ja Saksamaa. Hinnanguliselt on Euroopa kunagisest metsakattest säilinud ainult 10%.

Maailma metsadest raiutakse igal aastal u 3,1 miljardit m³ puitu, millest umbes pool kasutatakse kütusena. Tegelikult raiutav kogus on arvatavasti suurem, sest näiteks lõkkes põletatava puidu hulka on raske täpselt hinnata. Paraku jätkub ka metsade põletamine põllumaa saamiseks ehk alepõllundus, mis näiteks Kagu-Aasias on suur probleem.

Maailma suurimad ümarpuidutootjad on USA, India ja Hiina, suurimad saematerjalitootjad USA, Kanada ja Venemaa ning suurimad paberitootjad USA, Hiina ja Jaapan. Euroopa saematerjalifirmadest on tootmismahult esikohal Stora Enso Timber ning teisel kohal Finnforest, mõlemad tegutsevad ka Eestis. Maailmas on need ettevõtted vastavalt kolmandal ja viiendal kohal.

Sama kiiresti, kui kasvab maailma rahvaarv, on vähenenud ka metsade pindala. Aastatel 2000–2012 on metsamaa pindala vähenenud 229,8 miljoni ha võrra, ainuüksi 2012. aastal 20,8 miljoni ha võrra.

Paljude vaeste Lõuna riikide suur välisvõlg ja surve selle tagasimaksmiseks valuutat teenida tekitab tuntavaid keskkonnaprobleeme. Pärast iseseisvumist peamiselt 1950.–1960. aastatel lõppes endiste emamaade (Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hispaania jt) finantstugi ja arengumaad hakkasid oma suurinvesteeringuteks võtma välislaene. 1970ndatel tekkisid laenude tagasimaksetega suured probleemid (võlakriis), kuna globaalse naftakriisi tõttu kallinesid kütused ning kahekordistusid laenuintressid. Et laene siiski tagasi maksta ja uusi saada, suurendasid Lõuna riigid välisvaluuta teenimiseks Põhja rahandusekspertide soovitusel (Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank) oma loodusvarade ekspluateerimist ja eksporti. Tüüpiliseks selliseks ekspordiartikliks olid näiteks troopilised metsad, mille pindala hakkas kiiresti vähenema. Suurenes ka paljude maavarade (näiteks kuld ja teised metallid) kaevandamine ja eksport.

Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehitamise ja mööblitööstuse jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi. Aastatel 1960–1990 vähenes troopiliste metsade pindala maailmas hinnanguliselt 20% võrra. 1992. aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengukonverentsil loodeti jõuda metsade kaitseks vastava rahvusvahelise konventsiooni loomisele, kuid katse ebaõnnestus ning troopiliste metsade hävimine jätkub endise hooga.

Suurim on troopiliste metsade pindala vähenemine olnud Aasias, kus ajavahemikus 1960–1990 on raiutud 33% troopilistest metsadest. Aasias on probleem kõige tõsisem Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aastaga vähenenud koguni 40% võrra. Praegu kahanevad Indoneesia metsad hinnanguliselt tempoga 2–3 miljonit hektarit aastas (umbes pool Eesti pindalast), sealhulgas kuni 80% ulatuses illegaalsete raiese tõttu, mis toimuvad üht või teist seadust eirates. Ka suurte metsalaamade poolest kuulsas Lõuna-Ameerikas on troopiliste vihmametsade hävimine olnud ulatuslik: aastatel 1960–1990 on raiutud 18% metsadest. Praegu on metsaraie Lõuna-Ameerikas isegi suurenemas, eriti maailma kopsudeks peetavas Amazonase jõgikonnas. Just Brasiilia arvele kanti vahemikus 2000–2005 hinnanguliselt koguni 42% kogu maailma metsaraiest. 2012. a vähenes Brasiilias metsa pindala 2 579 309 ha võrra.

Sama moodi nagu troopikavööndis on põlismetsade raie probleemiks ka parasvöötmes (eriti Venemaal ja Kanadas). Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike (troopilistes metsades elab suurem osa maailma taime- ja loomaliikidest). Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse langid looduslikult metsastuda, ei taastu seal (erinevalt parasvöötme metsadest) enam mitte samasugune liigirikas mets, vaid võsa.

Peale ulatusliku metsaraie põhjustavad keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme monokultuurse ja ekspordile suunatud põllumajanduse viljelemine. Välisvõla tagasimaksmise surve all on ka märkimisväärne osa arengumaade põllumajandusest suunatud mitte kodumaise nõudluse rahuldamisele (isegi näljahäda puhul), vaid välisvaluuta teenimise vajaduse tõttu ekspordile. Põlisrahvastele ning tuhandetele liikidele elupaigaks olevate metsade kulul laiendatakse põllupinda, kus kasvatatakse suurtel aladel monokultuure. Senise mitmekesise metsakoosluse asendamine monokultuurse põlluga vaesestab mulda, vähendab ala bioloogilist mitmekesisust ja pikas perspektiivis ka maa tootlikkust. Sotsiaalseid pingeid tekitab varem kohalike kogukondade kasutuses oleva maa erastamine.