Keel ja maitsmine
Keelega tunneme me maitset. Keel on maitsmis-elund.
Meenuta.
• Mis maitsega on pipar?
• Mis maitse on suitsu-vorstil?
• Millist maitset sa veel oled tundnud?
Toit võib olla väga erineva maitsega.
Toit võib olla magus, soolane, hapu, mõru või kibe.
Keelega tunneme kõiki neid maitseid.
- , ja on magusad.
- , ja on soolased.
- , ja on hapud.
- , ja on mõrud.
- , ja on kibedad.
Vaata oma keelt peeglist.
Kas keel on sile või krobeline?
Sa näed, et keele peal on pisikesed punnikesed.
Need on keele näsad. Näsade abil tunneme toidu maitset.
Nahk ja kompimine
Inimese kõige suurem elund on nahk.
Nahk katab kogu inimese keha.
Naha sees on väikesed närvi-rakud.
Nende abil tunneme puudutust, sooja, külma ja valu.
Kõige tundlikum on nahk sõrme-otstel, jala-taldadel,
huultel ja peo-pesas.
Nendes kohtades on kõige rohkem närvi-rakke.
Nahal on veel üks tähtis ülesanne.
Ta katab kogu sinu keha nagu kaitse-ülikond.
Nahk kaitseb su keha sisemust tolmu, mustuse ja pisikute eest.
Nahka nimetame katte-elundiks.
- Lilled on vaasis närtsinud.
- Raadiost kõlab su lemmik-laul.
- Koolimaja vist ei köeta. Klassis on jahe.
- Köögist tuleb pannkoogi-lõhna.
- Tänane kurgi-salat oli veidi mõru maitsega.
- silmi
- kõrvu
- nina
- keelt
- nahka
Pea meeles!
Meele-elundite abil saame teada,
mis meie ümber toimub.
Meele-elundid on
silmad, kõrvad, nina, keel ja nahk.
