Tuul, vesi, õhu-temperatuuri kõikumine ja maa-koore sisemuse liikumine tekitavad
muutusi looduses. Suured muutused võivad endaga kaasa tuua loodus-õnnetusi.
Vulkaan
Sa oled kindlasti näinud filmi purskavatest
tule-mägedest. Purskavad mäed on vulkaanid.
Kuidas vulkaan purskab?
Sageli on maa-koores praod. Maa sees on kuum ja vedel kivimi mass, mis otsib pragudest välja-pääsu maa-pinnale.
Algul tuleb maa avausest suitsu, gaase, tuhka ja hõõguvaid kivimi-tükke. Tuhk kahjustab lennukite mootoreid. Tuhk on ka inimesele kahjulik.
Edasi toimuvad suured vulkaani-pursked.
Kuum ja vedel mass voolab üle vulkaani serva maa-pinnale. See mass voolab mööda maa-pinda ja hävitab kõik elusa. Vulkaan võib pursata nii maa peal kui ka vee all.
Maa-värin
Maa-värinat põhjustab maa-koore liikumine.
Maa sisemus on vedelas olekus.
Kui vahe-vöö liialt kuumeneb, paneb see maakoore liikuma.
Nõrka maa-värinat inimene ei tunne.
Tugeva maa-värina korral varisevad majad ja
sillad kokku.
Maa sisse tekivad sügavad lõhed ja praod.
Maa-värina taga-järjel võib ookeanis tekkida tsunami.
Maa-värina tugevust mõõdetakse pallides: ühest kuni kahe-teist-kümneni (1−12).
1 on kõige nõrgem maa-värin, 12 aga kõige tugevam.
Vaata tabelist maa-värina tugevust pallides ja loe nendest tekkivaid kahjustusi.
TUGEVUS PALLIDES | KAHJUSTUSED | PILT |
1–3 | See on nõrk maavärin. |  |
TUGEVUS PALLIDES | KAHJUSTUSED | PILT |
4–5 | Akna-klaasid värisevad, esemed kukuvad. Maavärin äratab öösel inimesed üles. |  |
TUGEVUS PALLIDES | KAHJUSTUSED | PILT |
6–7 | Kõik inimesed tunnevad seda. Neil on raske püsti seista. Mööbel kukub, |  |
TUGEVUS PALLIDES | KAHJUSTUSED | PILT |
8–10 | Maavärin tekitab inimestel suurt hirmu ja paanikat. Hooned ja sillad purunevad, raudtee-rööpad väänduvad. |  |
TUGEVUS PALLIDES | KAHJUSTUSED | PILT |
11–12 | Maavärina taga-järjel tekib täielik häving. Kõik hooned ja sillad purunevad. Maapind muutub maa-koore liikumise tõttu laineliseks. |  |
Orkaan
Täiesti tuule-vaikseid ilmu on väga harva.
Enamasti puhub nõrk tuul. Mõnikord paisub tuul tormiks. Tormi-tuuli me tunneme ja märkame mere ääres, aga ka maismaal.
Merel kõiguvad paadid lainetes, lained tõusevad
üle kallaste, mõnikord sajab vihma. Maismaal painutab tormi-tuul puude latvu ja lennutab õhus prahti. Tormi-tuul võib muutuda orkaaniks.
Orkaan on võimas torm väga tugeva tuulega.
Tuul tormab üle maa. See rebib ette jäänud puid
maa seest välja ja lennutab õhku esemeid.
Üle-ujutused
Kevadel tekib lume kiire sulamisega palju vett. Vesi ei jõua maa sisse imbuda. Madalamad alad jäävad vee alla.
Üle-ujutused tekivad madalatel aladel, jõgede ja järvede ääres. Vesi tõuseb suurvee ajal üle kallaste.
Eestimaal on üks madalamaid alasid Soomaa. Öeldakse, et seal on viis aasta-aega. Viiendaks
aasta-ajaks peetakse kevadist suur-vee aega.
Huvitav vaate-pilt on suur-vee ajal Tuhala nõia-kaev Harjumaal.
Eriti ohtlik on aga ootamatu suur-vesi.
Seda võib põhjustada padu-vihm või torm.
Madalatel aladel elavad inimesed saavad end kaitsta üle-ujutuse eest.
Oma maja võib ehitada kõrgematele kohtadele või vee-kogude kallastest kaugemale.
Üle-ujutuse kaitseks võib jõe või mere äärde rajada kaitse-valle. Vesi kaitse-vallidest tavaliselt üle ei tule.
 |  |
 |  |
