Arutle
- Mida teha, kui keegi on vees hädas?
- Milliseid abivahendeid saab kasutada?
- Kas ujuda võib ainult seal, kus rannas on rannavalve?
1. Päästevahendite kasutamine
Uuri internetis Päästeameti veeohutuse lehekülge. Vaata läbi video ja loe teksti.
Kui sa märkad vees hädasolijat, siis anna sellest kohe teada häda-abi-numbril .
Seejärel hüüa valju häälega . Vaata ringi enda ümber ja leia . Parim abivahend on viskeliiniga . Viskeliin on käepidemega . Viskeliin on ühendatud päästerõngaga.
Esmalt tõmba viskeliin rõngast lahti. Võta viskeliini käepide kätte või pane see alla. Kahe käega visates jaksad rõnga heita . Võta hoogu ja heida rõngas hädasolija lähedale. Tõmba kannatanu . Ära puuduta teda enne kaldale jõudmist.
Kui päästerõngast ja viskeliini/köit ei ole, tuleb kasutada olemasolevaid vahendeid.
Päästevahendiks sobivad näiteks riideese, käterätik või .
Vaja on leida midagi, mis jääks sinu ja hädasolija . Peab meeles pidama, et jõud on meeletu. Hädasolijal on surmahirm ja ta klammerdub päästja külge. Nii on ohus ka .
Uppumisohus olnud inimese tervist on vaja kontrollida.
Kokkuvõtteks
Kui oled rannas koos täiskasvanutega, siis ei saa midagi halba juhtuda. |
Kui veesõidukilt kukub midagi vette, ei ole mõistlik sellele järele minna. |
Ära lükka kedagi ootamatult vette. |
Rannas sobivad sportimiseks ja mängimiseks palliplatsid, ronimisväljakud ja vee-piirist kaugemal asuvad alad. |
Ära lase kaaslast silmist, kui koos ujuma lähete. |
Varja kaaslaste eest, et sa ei oska ujuda. |
Kui sa oled hädas, karju appi. |
Enne uppuja aitamist helista 112 ja anna õnnetusest teada. |
Päästerõnga puudumisel sa ei saa hädasolijat aidata. |
Kui õnnetuse nägemine sind hirmutab, siis on parem ära joosta. |
