1. Lapsele nime andmine
Lapsevanemate esimene kohustuslik toiming on mõelda oma lapsele nimi. Vanemad lepivad omavahel kokku, mis eesnimi ja perekonnanimi lapsele panna. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Kui vanematel on sama perekonnanimi, saab ka laps selle perekonnanime.
Eesnime saavad vanemad ise valida. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesti nimeseadus annab reeglid, millest nime panemisel peab kinni pidama:
- hea eesnimi on lühike, kergesti loetav ja teistes riikides arusaadav;
- eesnimest peab olema aru saada, kas isik on poiss või tüdruk;
- eesnimi võib koosneda kolmest eraldi nimest (Karl Joosep Mihkel) või sidekriipsuga seotud kahest nimest (Mari-Ann);
- eesnimes ei või olla numbreid või mittesõnalisi tähiseid (Karl VI, Max @ Oskar);
- eesnimeks ei sobi nimi, mis koos perekonnanimega annab teise tähenduse (Heli Laine, Aita Leida Kuusepuu, Jaana Lind);
- eesnimes ei sobi kasutada üldtuntud isikunimena kasutatavat nime (Lennart Meri, Mart Laar);
- võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena.
Statistikaameti koduleht
Eesnime statistika
Selle aasta seisuga on minu eesnime (mitmel?) inimesel. Minu nimi on populaarsuselt (mitmes?) naisenimi/mehenimi.
Minu nimi on kõige populaarsem vanuserühmas –.
Kõige populaarsem on see nimi maakonnas.
Võrdle oma nime klassikaaslaste nimedega. Kelle nimi on Eestis kõige populaarsem?
Arutle
- Mõtle nimede peale, mida sa tahaksid oma lastele panna. Kas need nimed sobivad Eesti nimeseaduse järgi?
2. Sünni registreerimine
Lapsevanemad peavad lapse sünni registreerima. See tähendab, et laps on riigi jaoks ka ametlikult olemas. Nii on teada, kui palju on riigis elanikke. Sünd registreeritakse ühe kuu jooksul peale lapse sündi. Lapse sünni registreerimiseks esitavad vanemad avalduse.
Avalduse esitamiseks on kaks võimalust:
- digitaalselt E-rahvastikuregistris,
- kohalikus omavalitsuses paberkandjal.
Iga laps saab sündides omale isikukoodi. See on inimese digitaalne nimi.
Ühe kuu jooksul pärast lapse sündi peavad vanemad oma lapse registreerima.
Sünni registreerimisel märgitakse rahvastikuregistrisse ka lapse vanemad. Emana märgitakse lapse sünnitanud naine. Isana märgitakse mees, kes on lapse emaga abielus. Isana võib märkida ka mehe, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastatud kohtus. Kui mees kinnitab, et ta on lapse isa, võtab ta vastutuse lapse kasvatamise eest. Seda nimetatakse isaduseks.
Arutle
- Miks on vaja lapse sünd registreerida?
- Miks riigil on vaja ülevaadet, mitu uut kodanikku on sündinud?
3. Sünnitoetus
Riik toetab peret. Sünnitoetus on ühekordne riiklik toetus, mida makstakse vanematele lapse sünni puhul. Lapse sünnitoetust peab vanem ise taotlema enne lapse 6-kuuseks saamist. Paljud omavalitsused toetavad ka peresid lapse sünni puhul. Seda peab igaüks oma kodukohas uurima.
Igakuiselt maksab riik vanemale ka lapsetoetust. Lapsetoetust makstakse kuni lapse 16. eluaastani.
Kui suur on riigi makstav sünnitoetus: .
Kui suur on sinu kodukohas omavalitsuse makstav sünnitoetus: .
Kui suur on riigi makstav igakuine lapsetoetus: .
Kokkuvõtteks
määratakse vastsündinule ema järgi. | |
saab soovi korral välja printida. | |
peavad olema nõus mõlemad vanemad. | |
mehe vastutus lapse kasvatamise eest. | |
ühekordne riiklik toetus pärast lapse sündi. | |
peab toimuma ühe kuu jooksul pärast lapse sündi. |
