E
- elektrijuht – ehk juht – elektrit hästi juhtiv aine (nt metall, vedelik) või toode (nt juhe, kaabel), mida kasutatakse elektrienergia edastamiseks
- elektrivool – ehk elekter – laetud osakeste suunatud liikumine
- elektrivoolu töö – füüsikaline suurus, mis iseloomustab vooluringis energia muundumist ühest liigist teise
- elektrivoolu võimsus – füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb
- elektromagnet – raudsüdamikuga pool, millel on magnetilised omadused ainult elektrivoolu olemasolu korral
F
- fookus – koht, kus koonduvad läätse läbinud valguskiired
- fookuskaugus – kaugus läätse keskpunktist fookuseni
K
- kemikaalid – keemiatööstuses toodetud keemilised ained
- Kuu faasid – Kuu kuju muutus
- kütteväärtus – 1 kg kütuse täielikul põlemisel tekkinud soojusenergia
- kütus – aine, mille põlemisel eraldub soojust
L
M
- magnet – keha, mis loob enda ümber magnetvälja. Magnetid tõmbavad või tõukavad teisi metallesemeid enda ümber
- murdumisnurk – nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel
P
- peegeldumisseadus – mingi nurga all peegelpinnale langev valguskiir peegeldub alati sellesama nurga all
R
- rõhk – füüsikaline suurus, mis iseloomustab rõhumisjõu mõju pinnaühikule
- rõhumisjõud – jõud, millega üks keha mõjutab teist keha risti kokkupuutepinnaga
T
- tarviti – ehk elektritarviti - elektriseade, mis muundab elektrienergia mõnda teist liiki energiaks. Elektriseade, mis kasutab oma tööle saamiseks elektrienergiat. Näiteks elektripliit, valgustid, tarbeelektroonika jm
V
- virmalised – kosmilise kiirguse põhjustatud taeva helendus, enamasti polaaraladel ja parasvöötme põhjaosas
- vooluallikas – seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja jooksul
- võnkeperiood – ajavahemik, mis kulub kehal ühe täisvõnke tegemiseks
- võnkesagedus – võngete arv ühes ajaühikus (sekundis)
- võnkumine – kindla ajavahemiku järel korduv liikumine
Ü
- üleslükkejõud – ehk Archimedese seadus - kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõuga vastassuunaline jõud
