Maailmameri koosneb ookeanidest
Maailmameri koosneb neljast ookeanist: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri ehk Arktika ookean.
Vahel nimetatakse neljale ookeanile lisaks ka viiendat ookeani – Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. Lõuna-Jäämeri hõlmab Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise lähedal asuvaid osi.
Leia
ookeanid gloobuselt ja maailmakaardilt.
Ookean on mandrite vahel asuv suur maailmamere osa.
Vaikne ookean
Vaikne ookean on kõige suurem ookean. See ulatub Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika läänerannikust kuni Aasia ja Austraalia idarannikuni.
Vaikne ookean on suurem kui maakera maismaa kokku.
Vaikse ookeani keskmine sügavus on peaaegu neli kilomeetrit.
Aasia kaguranniku lähedal asub Mariaani süvikus maailmamere sügavaim koht. Süvik on üle 6000 meetri sügav piklik maailmamere nõgu. Mariaani süviku sügavus on 11 022 meetrit.
Teisenda
11 022 meetrit kilomeetriteks ja meetriteks.
Vaikne ookean on ka kõige tormisem ookean.
Leia
internetist, kuidas Vaikne ookean nime sai.
Mandrite ääres olevad ookeani osad on mered. Vaikne ookean koosneb paljudest meredest. Vaikse ookeani mered on näiteks Beringi meri, Jaapani meri, Lõuna-Hiina meri, Korallimeri.
Leia
- ja näita need mered gloobuselt.
- ja näita need mered kaardilt.
- Korallimeri asub (mis?) ookeani (mis?) osas.
- Korallimeri asub (mis?) ja poolkeradel.
- Korallimeri asub (mis?) mandri (mis?) servas.
- Korallimere suurim sügavus on kuni meetrit.
- Vaiksest ookeanist eraldavad Korallimerd järgmised saared: , , ja .
- Korallimeri on oma nime saanud väikeste loomade – järgi.
- Peale korallide elavad Korallimeres veel , ja .
Vaikse ookeani lahed ja poolsaared
Osa ookeanist või merest ulatub maismaa sisse. See on laht.
Laht on veekogu, mis on kolmest küljest maismaaga ümbritsetud. Vaikse ookeani suuremad lahed on Põhja-Ameerika mandri läänerannikul asuvad Alaska laht ja California laht.
Leia
ja näita need lahed kaardilt.
Osa maismaast tungib kaugele ookeani või merre. Kolmest küljest veekoguga ümbritsetud maismaa osa on poolsaar.
Vaikse ookeani suuremad poolsaared on Põhja-Ameerika mandri läänerannikul asuv California poolsaar, Aasia idarannikul Korea poolsaar ja Kamtšatka poolsaar.
- California poolsaar asub Vaikse ookeani rannikul.
- Korea ja Kamtšatka poolsaar asuvad Vaikse ookeani rannikul.
Vaikse ookeani saared
Vaikses ookeanis on palju saari. Tuntud on Aasias Jaapani, Malai ja Filipiini saared ning Ameerikas asuvad Havai saared.
Eriti palju on saari ookeani lõunaosas. Vaikse ookeani lõunaosa saari nimetatakse Okeaaniaks.
Huvitav nähtus on tekkinud Vaikse ookeani keskossa (Jaapanist umbes 300 kilomeetrit idas ja Havai saartest umbes 1000 kilomeetrit põhja pool). Seal liigub umbes kahe Saksamaa suurune peamiselt plastjäätmetest koosnev prügisaar.
Väiksemaid prügisaari on tekkinud ka mujale. Selline nähtus kujutab suurt ohtu keskkonnale.
Atlandi ookean
Atlandi ookean on suuruselt teine ookean. Atlandi ookean hõlmab umbes ühe viiendiku maakera pinnast.
Arutle
Kui suur osa on üks viiendik tervest.
Atlandi ookean ulatub Ameerika idarannikust kuni Euroopa ja Aafrika läänerannikuni. Atlandi ookeani põhjapiiriks on Põhja-Jäämeri, lõunapiiriks Antarktise manner.
Atlandi ookeani keskmine sügavus on peaaegu 3,5 kilomeetrit.
Suurim sügavus 8742 meetrit on mõõdetud Puerto Rico süvikus.
Teisenda
8742 meetrit kilomeetriteks ja meetriteks.
Mõtle
Kuidas leiad Puerto Rico süviku kaardilt?
Selleks
- leia Atlandi ookeani kõige tumedam koht;
- leia kaardilt sügavuste skaala;
- määra sügavuste skaala järgi Puerto Rico süviku keskmine sügavus;
- loe kaardilt Puerto Rico süviku sügavus (see on kaardile kirjutatud).
Atlandi ookeani keskosas kulgeb ookeani põhjas S-tähe kujuline Kesk-Atlandi mäestik. Mõlemal pool mäestikku asuvad sügavad nõod. Mäestiku kohal on vesi madalam, mis on kaardil tähistatud heledama sinise värviga.
Atlandi ookeani kesk- ja põhjaosas on palju väiksemaid meresid. Nendeks on Vahemeri, Must meri, Kariibi meri, Läänemeri, Põhjameri, Norra meri ja Iiri meri.
Leia
- ja näita need mered gloobuselt.
- ja näita need mered kaardilt.
Atlandi ookeani suuremad lahed on Mehhiko laht, Hudsoni laht, Guinea laht. Läänemere suuremad lahed on Põhjalaht ja Soome laht.
Leia
ja näita need lahed kaardilt.
- Läänemeri on ookeani osa.
- Läänemeri asub Atlandi ookeani osas.
- Soomlased ja rootslased kutsuvad Läänemerd hoopis (kuidas?) .
- (mitu?) riiki ümbritseb Läänemerd.
- Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad väinad.
- Läänemere keskmine sügavus on meetrit.
- Läänemere suurim sügavus on meetrit süvikus.
- Läänemere suuremad lahed on , ja .
- Läänemere suuremad saared on , ja .
- Läänemerest püütakse (mis kalu?) , ja .
Atlandi ookeani väinad
Tuntumad Atlandi ookeani väinad on:
- La Manche'i väin ehk Inglise kanal Suurbritannia saarte ja Mandri-Euroopa vahel;
- Gibraltari väin, mis ühendab Vahemerd Atlandi ookeaniga;
- Taani väinad, mille kaudu saab Läänemerest Põhjamerre ja Atlandi ookeani.
- La Manche’i väin eraldab ja -Euroopat.
La Manche'i väin ühendab ja ookeani. - Gibraltari väin eraldab ja .
Gibraltari väin ühendab ja ookeani. - Taani väinad eraldavad ja poolsaart.
Taani väinad ühendavad ja .
Atlandi ookeani saared ja poolsaared
Atlandi ookeanis on palju saari. Tuntumad Atlandi ookeani saared on Euroopa ranniku lähedal Suurbritannia, Iiri ja Islandi saared.
Paljudes kohtades ulatub maismaa kaugele ookeani. Need on poolsaared. Tuntumad Atlandi ookeani poolsaared on Põhja-Ameerikas Labradori ja Florida poolsaar. Euroopas on suuremad poolsaared Skandinaavia ja Pürenee poolsaar.
Leia
ja näita need saared ja poolsaared kaardilt.
India ookean
India ookean moodustab umbes ühe viiendiku maailmamerest. India ookeanist enamik jääb lõunapoolkerale. Ta piirneb põhjast Aasia, läänest Aafrika, idast Austraalia ja lõunast Antarktisega.
Leia
- ja näita India ookean gloobuselt ja kaardilt.
- ja näita India ookeaniga piirnevad mandrid gloobuselt ja kaardilt.
India ookeani keskmine sügavus on 3,8 kilomeetrit.
Suurim sügavus 7729 meetrit on mõõdetud Sunda süvikus.
Teisenda
7729 meetrit kilomeetriteks ja meetriteks.
Leia
kaardilt Sunda sügavik.
India ookeani tuntumad mered on Araabia meri ja Punane meri. Suurim laht on Bengali laht.
Leia
- ja näita need mered gloobuselt.
- ja näita need mered kaardilt.
Kõige soolasema veega meri on Punane meri. Selle vees leidub ühes liitris umbes 41 osa soolasid. See tähendab, et merevee soolsus on 41 promilli (41%₀). (Läänemeres Soome lahes on merevee soolsus kaks promilli.)
- Punane meri on ookeani osa.
- Punane meri asub India ookeani osas.
- Punast merd ühendab Vahemerega kanal.
Uuri, mis on kanal. - Vahemeri on ookeani osa.
- Punane meri on (millise?) kujuga.
- Punase mere pikkus on kilomeetrit, laius kilomeetrit.
- Punase mere keskmine sügavus on meetrit.
- Punase mere suurim sügavus on meetrit.
- Punase mere soolsus on promilli.
India ookeani saared ja poolsaared
India ookeani põhjaosas asuvad suured poolsaared Araabia, Hindustani ja Indo-Hiina poolsaar. Tuntud puhkuse veetmise piirkond on Malaka poolsaar.
India ookeani suurimad saared on Madagaskari ja Sri Lanka saar ning Malai saarestik.
Leia
ja näita kaardilt India ookeani suurimad saared ja poolsaared.
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri on kõige väiksem ookean. Sellest ka nimi „meri“.
Põhja-Jäämeri asub ümber põhjapooluse, kus on väga külm. Siit ka kogu ookeani nimi.
Põhja-Jäämerd nimetatakse ka Arktika ookeaniks, sest ala ümber põhjapooluse on Arktika.
Põhja-Jäämere lõunapiiriks on Euraasia (Euroopa ja Aasia) ja Põhja-Ameerika.
See ookean paikneb külmvöös. Seetõttu on kuni pool ookeanist kogu aasta kaetud mõnemeetrise jääga. Talvel on jääs peaaegu kogu ookean.
Põhja-Jäämeri on madalam kui teised ookeanid. Tema keskmine sügavus on umbes üks kilomeeter. Põhja-Jäämere sügavaim koht asub põhjapooluse lähedal Amundseni nõos. Selle sügavus on 4346 m.
Teisenda
4346 meetrit kilomeetriteks ja meetriteks.
Leia
see koht kaardilt.
Põhjapooluse ümber peavad maa- ja veepinda enda omaks järgmised riigid:
 | Taani |
 | Kanada |
 | Ameerika Ühendriigid |
 | Venemaa |
 | Norra |
Põhja-Jäämere suurimad mered on Barentsi meri ja Kara meri.
- Leia kaardilt, millised riigid ei piirne Põhja-Jäämerega. Märgi need.
- Leia ja näita kaardilt Barentsi ja Kara meri.
Mis riigile kuuluvad Barentsi ja Kara meri?
Põhja-Jäämere saared ja poolsaared
Põhja-Jäämeres on palju saari.
Suurimad saarestikud on Kanada Arktika saarestik, Novaja Zemlja ja Teravmäed. Põhja-Jäämeres asub ka maailma suurim saar Gröönimaa.
Suurimad poolsaared on Venemaale kuuluvad Koola poolsaar ja Taimõri poolsaar.
- Vali kaardil õige number (sulgudes kohanime taga).
- saared:
Gröönimaa (1), Kanada Arktika saarestik (2), Novaja Zemlja (3), Teravmäed (4); - poolsaared:
Koola (5), Taimõr (6).
- saared:
Kõik ookeanid on omavahel ühenduses
Kõik ookeanid on omavahel ühendatud väinadega. Igast ookeanist on võimalik laevaga teise ookeani sõita.
- Leia ookeane ühendavad väinad gloobuselt ja maailma looduskaardilt.
- Atlandi ja Vaikset ookeani ühendab väin.
- Vaikset ookeani ühendab Põhja-Jäämerega väin.
- Atlandi ookeanist saab Põhja-Jäämerre mööda väina.
- Kuidas on võimalik sõita Atlandi ookeanist India ookeani? Arutle kaaslastega klassis.
- Kuidas on võimalik sõita India ookeanist Vaiksesse ookeani? Arutle kaaslastega klassis.
1. Leia kaardilt.
- mered: Läänemeri, Vahemeri, Barentsi meri;
- saared: Gröönimaa, Madagaskari saar;
- poolsaared: Araabia, Skandinaavia;
- süvik: Mariaani süvik.
2. Vali kohanime ette number, mis märgib seda kaardil.
Läänemeri
Barentsi meri
Vahemeri
Gröönimaa
Skandinaavia poolsaar
Mariaani süvik
Madagaskari saar
Araabia poolsaar
3. Rühmita nimed asukoha järgi. Mõni koht võib esineda mitmes ookeanis.
- Araabia ps
- Skandinaavia ps
- Mariaani süvik
- Gröönimaa
- Skandinaavia ps
- Gröönimaa
- Vahemeri
- Barentsi meri
- Madagaskari saar
- Läänemeri
ASEND | MERED | LAHED |
SAARED | OOKEAN | POOLSAARED |
RIIGID | TÄHTSUS |
