Määntsel aastaaol saq olõt sündünü? Ütleq, määne pilt lätt su sündümise aastaaoga kokko!
Määnest värmi sa neoq pildiq värmnü?
Määntsen kuun saq olõt sündünü?
Tsehkendäq vihku aastatsõõr ja värmiq ärq:
talvõkuuq – sinitses,
keväjäkuuq – rohilidsõs,
suvõkuuq – vereväs,
sügüsekuuq – kõlladsõs.
Keväjäst pääle:
- kevväi
- talv
- süküs
- suvi
Sügüsest pääle:
- süküs
- suvi
- kevväi
- talv
Talvõst pääle:
- talv
- süküs
- suvi
- kevväi
Suvõst pääle:
- suvi
- kevväi
- talv
- süküs
- septembri
- lehekuu
- märtekuu
- mai
- mädäkuu, põimukuu
- juuni
- märts
- oktoobri
- april
- veebruar
- mahlakuu
- juuli
- novvembri
- jaanuar
- süküskuu
- radokuu
- detsembri
- rehekuu
- hainakuu
- vahtsõaastakuu
- august
- joulukuu
- urbõkuu
- piimäkuu
Kirodaq löütüq kuuq õigõ aastaao taadõ!
Kevväi
Suvi
Süküs
Talv
- Päävä võtminõ
- Hall
- Vastlapäiv
- Ujominõ meren
- Märdipäiv
- Kooliaastaga alostus
- Lumõhärm
- Suusaq
- Massalill (sinininn)
- Jouluq, talsipühiq
- Varõsjalg, varõslill
- Katripäiv
- Kõomahl
- Opiaastaga lõpp
- Mustkaq
- Tuisk
- Edimäne lumi
- Hainakuu
- Imäpäiv
- Võidupühä
- Seeneq
- Rändtsirguq joudvaq peräle
- Maaskaq
- Pähkmäq
- Lumõ sulaminõ
- Jaanituli
- Karvamüts
- Vissravvaq, tritsuq
