Kevväi om eläjile kipõ aig. Talvõl ja varra keväjä sünnüseq näil pojaq.
Tarvilidsõq sõnaq:
oosõn, päävä, mängmä, oosõst, poigõ, vainlaisi, täpiline, näeq, joonikadsõq
Kähril, rebäsel ja soel ommaq pojaq var´on maa all. Ku näq suurõmbas saavaq, sis näq tulõvaq vällä kätte peesütämä ja . Vanõmbaq kaesõq näid hoolõga perrä ja hoiatasõq iist. Ku mõtskitsõtall sünnüs, sõs tä om. Jänes jätt umaq pojaq korgõ haina sisse vai puhmu ala käküssehe. Nii ei lövväq vainlanõ üles. Imä käü õnnõ kõrd päävän poigõ süütmän. Mõtstsiapõrsaq ommaq . Nii näq ei paistuq kavvõlõ ärq ja vainlanõ ei näid.
MõtstsigaPõdõrRepänSusiMõtskitsOrravSiil
Kõnõlõq, kuis eläjäq ummi poigõ süütväq!
