Selle peatüki lõppedes tead, millised reeglid on looduses liikumisel ja mis on igaüheõigus.
Looduses liikumine
Eestis on loodus- ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Piiramata ja tähistamata eramaal võib liikuda igal ajal ja korjata marju, seeni, ravimtaimi ja maha langenud või kuivanud oksi, kui omanik seda suuliselt ei keela.
Samuti võib piiramata või tähistamata eramaal telkida kuni üks ööpäev, kui omanik seda suuliselt ei keela.
Telkimise korral tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Nii võõral maatükil viibides kui ka telkides tuleb hoiduda omandi kahjustamisest ja keskkonnahäiringute tekitamisest.
Maaomanik võib lubada oma maal liikumist, kuid näiteks keelata telkimise või loodussaaduste korjamise. Sellisel juhul peab keeld olema selge – kas kirjalik (silt) või suuline keeld. Lõkke tegemiseks tuleb küsida maaomaniku luba.
Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Igaüheõigus ei puuduta spordi- ja muude massiürituste korraldamist maastikul. Nende organiseerimiseks tuleb taotleda maaomanike või teiste maavaldajate, vajadusel ka kohaliku omavalitsuse nõusolek.
Peamised reeglid looduses liikumiseks
- Valmistun ja kavandan!
- Liigun ja tegutsen jälgi jätmata!
- Ei prügista!
- Teen tuld, kus tohib!
- Telgin ja peatun, kus tohib!
Kasutatud kirjandus: Keskkonnaministeerium; Riigimetsa Majandamise Keskus