Mets

Video ja eelmise tunni õppekäigu põhjal arutletakse teemal „Mis teeb metsast metsa?”. Arutleda võiks mängides. Selleks kuvab õpetaja tahvlile tabeli. Õpilased pakuvad igasse lahtrisse antud tähega algavaid metsaga seotud sõnu või mõisteid.

Õpilased ja ka õpetaja võiksid õppekäigul tehtud fotodest valida välja paremad ning laadida need pildid õpetaja arvutisse, et neid saaks selles ja teisteski tundides kasutada. 

Juured hoiavad puud püsti ja nendega võtab puu mullast vett. Juured võivad maa sees ulatuda väga kaugele ja sügavale.

Puu maapealne osa koosneb tüvest (varrest), sellest välja kasvavatest okstest ja okste küljes kasvavatest lehtedest. Kõiki oksi kokku nimetatakse võraks. 

Video puu tüvest ja koorest. 

1. vastus. Puu kasukaks nimetatakse puukoort. 

2. vastus. Kask, mänd, lepp.

Puu tüve katab koor. Koor kaitseb puud ja koore all liigub toit, mida puu vajab kasvamiseks. Sellepärast ei tohi puudelt koort maha lõigata, sest siis kuivab puu ära. 

Puukoor on liigiti väga erinev. Näiteks kase koor on pealt valge, lepa koor hall. Mõne puuliigi koor on siledam, mõne oma krobelisem. Koore välimus ei sõltu ainult puuliigist, vaid koor muutub ka sedamööda, mida vanemaks puu saab. Mida krobelisem ja suuremate vagudega on koor, seda vanem on puu.

Video puulehtedest

Puud vajavad lehti, sest lehtede kaudu püüab puu valgust, mis võimaldab puul toituda. Osa puid vajab valgust rohkem, osa vähem. Sellepärast on ka eri liiki puude lehed erineva kuju ja suurusega. Mida laiem on leht, seda rohkem saab ta päikesevalgust kätte. Lehtede kaudu eraldub õhku ka veeauru, vett võtavad puud oma juurtega mullast. Vee auramine kaitseb puud liigse kuumuse eest ja paneb vee puu sees alt üles liikuma. 

Ka okkad on põhimõtteliselt lehed, sest nad täidavad sama ülesannet (püüavad valgust), aga nõelja kuju tõttu nimetatakse neid okasteks. Selle järgi, kas puul on lamedad ja laiad või nõeljad ja kitsad lehed, nimetatakse puid lehtpuudeks või okaspuudeks.

ül „Puu osad“

Võimalik vastus

Erinev: okaspuudel on nõeljad lehed ehk okkad; lehtpuude lehed on õhukesed ja lamedad.

Sarnane: mõlema tüvi on tugev ja kõva; mõlema tüvest kasvavad välja oksad.

Selle põhjal, kas metsas kasvavad okaspuud või lehtpuud, liigitatakse nad okasmetsadeks ja lehtmetsadeks. Metsad, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud, on segametsad. Eestis kasvab nii okas-, leht- kui ka segametsi.

Vastus. Segamets, lehtmets, okasmets.

Metsi võib liigitada ka puuliikide järgi. Männimetsas ehk männikus kasvavad peamiselt männid. Mänd on kõige levinum puu Eestis. Männimetsas on palju valgust, sest männi oksad paiknevad tüvel hõredalt (mänd saab nii palju valgust püüda). Kuusikus kasvavad peamiselt kuused. Kuusemetsa alla ei jõua nii palju valgust, sest kuuse oksad kasvavad tüve küljes väga tihedalt. Kaasikus kasvavad peamiselt kased. Tammikus kasvavad peamiselt tammed.

Vastus. Kuused, haavikuks, tammed, segametsaks, kaasikuks. Sama ül.

Õpetaja jagab laiali puu vaatluse töölehed (sama tööleht on lk 53–54) ja tutvustab kodust tööd. Õpilased peavad valima kodu lähedal välja ühe puu, mida jälgida ja kirjeldada. Vaja on uurida oma puud ja selle ümbrust ning vastata töölehe küsimustele. Puud võiks ka kas pildistada või joonistada.

Õpilased kuulavad Eesti kunagise rokkansambli Ruja laulu metsast ja arutlevad, miks on mets vajalik ja tore koht.

Kuulamispala. Ruja „Tule metsa”

Võimalikud vastused

Metsi on vaja sellepärast, et need on koduks enamikule taime- ja loomaliikidele. Metsas kasvavad marjad ja seened, mida ka meie saame süüa, st mets annab meile toitu. Metsad toodavad hapnikku, mida me hingame. Metsas käimine aitab lõõgastuda ja parandab tervist. 

Kui aega jääb üle, võib arutada Hannese teekonda metsa.

Õpetaja laseb mõnel õpilasel ette lugeda Hannese kirja  lk 12. Õpilased uurivad pinginaabriga Nabalinna kaardilt, kus see mets võiks olla, ja kirjeldavad Hannese teekonda metsa.

Lisalugemine õpilasele

Miks õpitakse metsandust ja mis töid metsas tehakse (lisalugemine koos küsimustega)

Metoodiline materjal

Osalemissoovitused

• RMK metsakool korraldab Eesti erinevates piirkondades õuesõppe tunde
• Valik õppeprogramme ja matkamäng I kooliastmele Vapramäe loodusmajas

Vaatamissoovitused 

• Taimekasvataja räägib puude istutamisest. Saade „Aitäh, mets: Taimekasvataja” ERR-i arhiivis (10.12.2015) 
• Langetustraktori juht räägib metsaraiest. Saade „Aitäh, mets: Harvesterijuht” ERR-i arhiivis (2013)   
• Metsaülem räägib metsavahi tööst. Saade „Aitäh, mets: Metsaülem” ERR-i arhiivis (18.05.2014)   

Kuulamissoovitus õpetajale

Leo Filippovi loeng vanadest metsatarkusest Ööülikooli sarjas