Tunni ülesehitus
- Häälestus, 10 min
- Lugemine, 20 min
- Kirjatehnika, 10 min
- Kokkuvõte, 5 min
Eelteadmised
Õpilane
- tunneb omasõnades esinevaid tähti;
- on teinud tutvust aabitsa tegelaste ja tegevuspaikadega.
Tunni eesmärgid
Õpilane harjutab
- keskmise pikkusega ja häälikuühendit sisaldavate sõnade lugemist;
- suure ja väikese a-tähe kirjutamist.
Õpilane vestleb lugemispalas ette tulnud teemadel ning seostab loetut oma kogemuste ja praktilise eluga.
Seotud materjal
- lk 12–13
- lk 6–7
- ptk 1.3
Märksõnad ja meetodid
- A
- Lugemine, kirjatehnika
Lõiming
- Kunstiõpetus. Kuulutuse kujundamine
- Liisu ja Sass lasteaias, I, ptk 1.1. Kuulutused
Läbivad teemad
- Kultuuriline identiteet. Rahvapärased sõrmenimetused
- Teabekeskkond ja meediakasutus. Kuulutus ja kuulutamine
1. Häälestus
10
- Luuletuse lugemine ja a‑tähtede leidmine
- TV lk 55
Tänases tunnis õpitakse a-tähte. Tunni sissejuhatuseks loetakse koos a‑tähe luuletust. Kui luuletus on läbi loetud, leitakse sellest kõik a‑tähed.
Seejärel värvivad õpilased lk 55 häälikulaegaste joonisel a-tähe punaseks.
2. Lugemine
20
- A lk 12–13
- Vestlus koduloomade teemal
Enne lugemist palub õpetaja meelde tuletada, milliseid aabitsategelasi õpilased juba teavad. Täna lisandub neile veel üks: Laura.
Õpilased loevad A lk 13 harjutussõnu. Seejärel nad esmalt kuulavad A lk 12–13 teksti ning pärast loevad.
Vestlusküsimusi
- Nimeta koduloomi. Kas neid kõiki saaks näiteks sinu kodus pidada? Kui ei, siis miks ei saa? Milline peaks kodu olema, et seal saaks kõiki koduloomi pidada? Milliseid loomi saaks sinu kodus pidada?
- Kuhu saab panna kuulutuse? Ajalehte, kuulutusetulbale või seinale, raadiosse
- Mida tavaliselt kuulutustes otsitakse?
- Kes on kunagi ise midagi kuulutanud? Mida ta selleks tegi?
Õppeainete lõimimine
Soovi korral võib eesti keele tunni ühendada kunstiõpetusega: keeletunnis mõelda välja kuulutuse teksti, kunstitunnis kuulutuse kujundada. Kes oskab juba piisavalt kirjutada, võib rõhuda kuulutuse sõnalisele küljele. Kelle kirjutamisoskus on veel väga napp, võib keskenduda kuulutuse kujundamisele ja proovida isegi kogu kuulutuse sisu piltidega edasi anda.
3. Kirjatehnika
10
- Liikumispaus
- KV lk 6–7 a-täht ja lk 7 alumine harjutus
Liikumispaus
Õpetaja palub õpilastel püsti tõusta ja end mõnusasti ringutada. Seejuures proovitakse alguses sirutada nagu tiiger, seejärel nagu koer, siis nagu madu (igaüks võib ka ise valida, mis looma moodi end ringutada).
Seejärel tutvustab õpetaja sõrmede rahvapäraseid nimetusi: täitapper, kotinõel, pikkpeeter, nimetamats, väikeats. Sõrmi nimetatakse eesti keeles veel mitut moodi, see on lihtsalt üks võimalus. Õpetaja nimetab järjekorras sõrmi ja palub neid painutada („Kellel on täitaprid, see painutab täitapreid“), õpilased painutavad iga kord õigeid sõrmi. Seejärel tehakse randmeringe ja õlaringe, lõpetuseks raputatakse käed ja sõrmed hoolega läbi, et neid lõdvestada. Neid ja järgmistes tundides kirjeldatavaid käelihaste harjutusi võiks esimestel nädalatel teha ka teistes õppeainetes, kui õpilased hakkavad suulisest tööst väsima.
Kui sõrmedega on võimeldud, küsib õpetaja sedagi, kas õpilased teavad, mida üldse tähendab tapper (väiksem kirves või sõjakirves; praegusel juhul ka üldisemalt tapariist); kas õpilased teavad, kes või mis on täid ja milline on kotinõel.
Kirjutamine
Nüüd vaatavad õpilased, kuidas kirjutada a-tähte sidumata ja seotud kirjas.
Kõik kirjatehnika animatsioonid leiab ka e-aabitsast, kus need asuvad alati peatüki lõpus.
Seejärel harjutatakse lk 6–7 a‑tähe kirjutamist. NB! lk 6 alumine harjutus jääb järgmisesse nädalasse.
Kirjatehnika
Animatsioonis ja kirjavihikus on sidumata suurt A-d alustatud tipust, kuid seda võib alustada ka alt vasakult. Ülevalt tipust alustada soovitavad eripedagoogid, sest see järgib kõige paremini neid liigutusi, mida teevad lapsed joonistama ja kirjutama õppides iseenesest. Kui vasakukäelised eelistavad tõmmata suure A rõhtkriipsu paremalt vasakule, võivad nad seda vabalt tehagi.
lk 7 olev sõnapaar vanapagana rahatagavara on põnev lugemispähkel. Kui on näha, et õpilased sellega kirjavihikus pärast mõningast pusimist siiski ise hakkama ei saa, võib neile näidata tahvlil samu sõnu suurtähtkirjas ja eraldusjoontega.
4. Kokkuvõte
5
- Mis meeldis täna kõige rohkem ja kõige vähem?
Tunni lõpetuseks palub õpetaja õpilastel meenutada, mida nad tänases tunnis tegid, ja öelda, mis neile kõige rohkem meeldis või ei meeldinud.
