Kiirvaritsuse korraldamine

Olukord: üksus märkab, et vastane jälitab, liikudes kas üksusele samal suunal järele või üksusega risti. See loob võimaluse vastasega kohtumiseks. Pealik otsustab rünnata vastast kiirvaritsuses vastavalt tema hinnangule põhiülesande täitmise, edukuse tõenäosuse ja maastiku kohta. Kui kasvõi üks kolmest tingimusest ei soosi kiirvaritsust, siis üksus peitub ja laseb vastasel mööduda.

Tegevus: üksus võtab kiirvaritsuse positsioonid ja ründab vastast järgmiselt.

1. Kasutades kokkulepitud märguandeid, hoiatab üksust läheneva vastase eest iga võitleja, kes vastast märkab.
2. Üksus peatub, varjub ning säilitab vaikuse ja liikumatuse. Olukorras, kus vastane jälitab kontaktist eemalduvat üksust, üksus ei peatu, vaid pealik juhib võitlejad käigult sobivale positsioonile.
3. Pealik hindab kiiresti olukorda. Kiirvaritsuse kasuks otsustades määrab ta läheduses kindlaks positsioonideks sobivaima maastikukoha ja annab kokkulepitud käemärgi.Pealik juhib üksuse vaikselt otsustatud positsioonide taha, tehes tuldud suunalt tagasipöörde, kui vastane läheneb samalt suunalt, millel liikus üksus. Kui vastane läheneb risti, siis pole oma jälgede peitmiseks tarvis haake teha, v.a kui see on vajalik vastase eest varjujäämiseks positsioonidele liikudes.
4. Pealik määrab hävitusala asukoha, osutab suuna ja annab üksusele märguande ahelikus positsioonidele liikumiseks.
5. Võitlejad jätavad seljakotid maha ning liiguvad vaikselt ja madalalt positsioonidele.
6. Positsioonidel võtavad jao korral kõige äärmised võitlejad külgjulgestuse suuna. Rühma korral julgestavad äärmised meeskonnad.
7. Jaopealik paigutab kuulipilduripaari sobivale positsioonile ja jääb nende juurde.
8. Positsioonil maskeerivad võitlejad ennast ettevaatlikult käepärase loodusliku materjaliga ja on valmis käskluse peale tuld avama.
9. Pealik annab kuulipildurile märku tule avamiseks, kui kas kogu vastase üksus või suurem osa neist on hävitusalas. See on signaal kõigile võitlejatele avada samuti tuli.
10. Kogu üksus annab sihitud kiirtuld hävitusalasse 20–30 sekundit (1–2 salvetäit), misjärel annab pealik käsu „TULI SEIS!“ (kõik dubleerivad). Vahetatakse salved lahingupaariliste kaupa. Vaadeldakse ja kuulatakse hävitusala u 10 sekundit, et saada märke elutegevusest. Kui hävitusalas on liikumist või muid märke võitlusvõimelisest vastasest, siis avab iga märkaja uuesti tule või annab pealik käskluse „TULD!“. Kõik avavad uuesti tule veel ca 10 sekundiks või salvetäie sinna, kust liikumist kostis. Seejärel vaadeldakse ja kuulatakse uuesti. Pealik hindab olukorda ja vajadusel käsib korrata. Pealik annab käsu „TULI SEIS!“. Vahetatakse salved lahingupaariliste kaupa.
11. Kui pealik hindab, et tuletegevuse toime hävitusalas on olnud piisav, võib ta anda määratud lahingupaaridele käsu teostada hävitatud vastase kiire läbiotsimine hävitusalas. Kui on märke ellujäänud vastasest, kes võib avada tule, või kui on oht, et järgnevad teised vastase üksused, siis pealik otsijaid välja ei saada, vaid annab koheselt eemaldumiskäsu.
12. Kui pealik otsustab otsijad välja saata , siis tegutseb jagu sama protseduuri alusel nagu planeeritud varitsuses (vt peatükki 6.4.3. „Lähivaritsus“).
13. Üksus liigub oma seljakottide juurde, olles pidevalt valmis tulekontaktiks.
14. Seljakottide juures võetakse kiirelt julgestuspeatus. Kontroll: mehed-relvad-varustus.
15. Pooled võitlejad (üle ühe) kinnitavad seljakotid, teised julgestavad. Seejärel kinnitavad ülejäänud võitlejad seljakotid ja võtavad uuesti oma kohad ringkaitses.
16. Kui kõik on liikumiseks valmis, annab pealik suuna ja märguande liikumiseks. Üksus hakkab liikuma peatusest välja. Üks meeskonnapealikest loeb kõik väljuvad võitlejad üle ja kannab pealikule ette.
17. Üksus võtab kästud liikumisrivistuse käigult.