Tegevused reetmise või kaaslase vangilange­mise korral

Sõja käigus tuleb ette olukordi, kus allüksuse plaanid, paiknemisalad, toetajad ja peidikud võivad paljastuda vastasele. See võib juhtuda oma võitluskaaslase üleminekul vastase poolele kas lihtsameelsusest või pahatahtlikkusest, kuid risk on ka siis, kui võitluskaaslane on jäänud teadmata kadunuks. Viimasel juhul tuleb eeldada, et ta on langenud sõjavangi ja varem või hiljem sunnitakse ta rääkima kõigest, mida ta allüksuse ja selle tegevuse kohta teab.

Niipea, kui on tuvastatud, et võitluskaaslane on kadunud (ei teavita endast ega ilmu kokkulepitud kogunemispunkti), tuleb kogu allüksuse tegutsemise ja tagamise senine plaan ümber teha hiljemalt 48 tunni (soovitatav esimese 24 tunni) jooksul. Arvesta, et kõik asukohad ja plaanid, mida kadunud võitluskaaslane teadis, on teada ka vastasele. Siiski läheb ka vastasel mingi aeg planeerimiseks ja jõudude korraldamiseks, et sind püüdma tulla. Seda ei tea kunagi, kui kiirelt ta suudab seda teha, kuid 48 tundi võiks olla kriitiline piir, pärast mida tõuseb risk kasutada seniseid turvamaju ja peidikuid ebamõistlikult kõrgeks.

Kohe, kui võitluskaaslase kadumajäämise fakt on tuvastatud, tuleb:

1. tühistada kõik seniplaanitud ülesanded, et vältida lõksu sattumist; teavitada pealikut ja kõrgemat staapi;
2. luua uued peidikud, vedada kõik varud vanadest uutesse;
3. lõpetada seniste turvamajade ja majutuspunkrite kasutamine ning leida uued;
4. hoiatada kõiki toetajaid olukorrast ja anda neile legend, kui neid tullakse üle kuulama;
5. paigaldada varjatud vaatlus võtmekohtadesse, et saada olukorrale kinnitus.