Jõgede ületamine köissillaga
Sügavate jõgede ületamiseks tuleb kasutada köissilda, et tagada ületajate ohutus. Siiski ei soovitata rajada köissilda üle veetakistuse, mis on laiem kui 20 m, sest mida pikem köis, seda rohkem see läbi vajub. Köissilla köis ei tohi võitleja raskuse all vajuda veepinnast madalamale. Laiemate veekogude ületuseks tuleb kasutada paate või parvesid.
Jõe laiuse määramine
- Vali kaks orientiiri, üks lähikaldas ja teine risti üle jõe vastaskaldas (A ja B).
- B juures keera ennast jõega paralleelselt ja astu 10 pikka (ca ühemeetrist) sammu. Märgista see koht kaika või muu selge orientiiriga (C).
- Jätka liikumist samas suunas veel 10 m ja märgista (D).
- Keera jõele selg ja hakka risti jõega liikuma, kuni orientiirid A ja C on ühel joonel (punkt E).
- Keera end ümber ja mõõda sama pikkade sammudega vahemaa tagasi punkti D. See ongi jõe laius ehk vahemaa punktide A ja B vahel.
Köissilla meeskond:
- nr 1 – juhtujuja ja vastaskülje julgestaja,
- nr 2 – köie ülevedaja ja vastaskülje päästja,
- nr 3 – lähikülje päästja ja viimane ületaja,
- nr 4 – köissilla pealik,
- nr 5 ja 6 – köie pingutajad.
Köissilla varustus:
- nailonköis (mitteveniv) 30–40 m, läbimõõduga 10–12 mm;
- 4 karabiini köie kohta;
- 2 karabiini iga raske varustuseseme kohta;
- 3 karabiini iga võitleja kohta;
- julgestus- ja rakmeteköis ca 4 m iga võitleja kohta, läbimõõduga 8–12 mm;
- veekindel kott iga võitleja ja erivarustuse (nt raadio) kohta;
- soovitatavalt 3 kerget päästevesti.
Plaanimine ja harjutamine
Jõeületus tuleb plaanida teekondade planeerimise käigus, et arvestada silla loomise ja ületamise ajakuluga. Määratud sillameeskond ja kogu üksus peavad silla rajamise kuivalt läbi harjutama, pidades silmas järgmisi nõudeid:
- julgestus ja tegevused vaenuliku kontakti korral,
- tegelik silla rajamine kuival maal 8 minuti jooksul,
- varustuse ettevalmistamine märjaks ületuseks,
- ületuse järjekord,
- signaalid ja kontrollmeetmed,
- reorg pärast ületust.
NB!
Pimedas plaanitava ületuse tegevust tasub harjutada ka seotud silmadega.
Köissilla valmistamine ja selle ületamine
NB!
Sõlmede ja rakmete kohta vaata ptk 11.4 „Sõlmed ja köied“.
Rühmaga ületuse korral määrab rühmapealik ühe jao silla rajamise eest vastutavaks. Jaoülem võib ise olla sillaülem, kuid võib ka määrata selleks tehniliselt taibuka võitleja.
Köissilla rajamise ja ületamise tehnika
1. Üksus teeb julgestuspeatuse enne ületuskohta.
2. Ülem koos sillameeskonna ülemaga teevad ületuskoha luure, et hinnata sobivust ja ohutust (NB! KOP5 ülejäänud üksusele). Koos määratakse nii lähikülje kui vastaskülje ankrupunktid (tavaliselt puud või suured kivid).
NB! Ankur peab olema piisavalt tugev, et üleveetava raskuse all mitte murduda ega liikuma hakata. Ankrud peavad asuma ka piisavalt kaugel jõe servast, et ankrute ja jõe vahele jääks võitlejatele piisavalt ruumi enda kinnitamiseks köissillale ja mahaastumiseks (laadimis- ja mahalaadimisplatsid).
3. Sillameeskond alustab silla loomist sillapealiku juhtimisel; ülejäänud üksus valmistab ette oma isikliku varustuse märjaks ületuseks ja kõik valmistavad oma vormid ette vette minekuks (ülemised nööbid või lukud kinni, pükste säärised lahti).
4. Iga võitleja asetab vahetult enne köiele minekut relva rihmaga kaela (v.a kuulipilduja ja teised rasked relvad, mis kinnitatakse kahe karabiiniga nii kirbu kui kaba juures otse köiele).
5. Kõik võitlejad (v.a 1 ja 2) seovad oma köitest julgestusrakmed (laskumisiste meremehesõlmega ette) ja teevad vabaks jäävate otste otsa kaheksasõlmed aasaga, mille aasadest panevad läbi karabiini.
NB! Karabiin ei tohi jääda käeulatusest kaugemale, et kui käed tulevad köiest lahti, saaks sellest uuesti kinni haarata.
6. Sillameeskonna liikmed 1, 2, 3, sidemees ja teised raskema varustuse või relvastusega võitlejad kinnitavad ühe karabiini oma seljakoti külge.
7. Üksus julgestab oma asukohta kogu ettevalmistuste ja ületuse ajal.
8. Üksus peab kinni heli- ja valgusdistsipliinist.
9. Sillameeskond rajab silla järgmiselt:
- nr 1 (julgestaja) ja nr 2 (köie ülevedaja) panevad oma seljakotid lähikülje ankru juurde (karabiinid küljes);
NB! Kui on kasutada päästevestid, siis jätavad nad lahinguvestid selga, kui mitte, siis kinnitavad oma lahinguvestid seljakottide külge (pükste küljetaskutesse paar salve!). Relvad panevad nad seljale. - nr 2 seob köie paalisõlmega oma keha ümber või kinnitab karabiiniga lahingurakmete külge;
- nr 1 ja nr 2 lähevad vette, nr 1 allavoolu käeulatuse kaugusel nr 2st. Koos ujutakse määratud vastaskülje ankru suunas teineteist julgestades;
NB! Vette minnakse piisavalt kaugel ülalvoolu sellise arvestusega, et vool kannab ujujad vastaskülje ankrukoha lähedale.
- jõudnud vastaskülje ankrukohani, kontrollib nr 1 kohe vastaskülje ohutust ja sobivust üksuse ületoomiseks, annab „pöidlad püsti“ märguande nr 2-le ja nr 4-le, kui kõik on korras, ja jääb julgestama;
NB! Kui vastaskülg ei ole üksusele ületuseks sobilik (vastane või kõrvalised isikud lähedal vms), siis on „pöidlad all“ ja ülejäänud üksus tõmbab nr 1 ja nr 2 köiega tagasi lähiküljele. Üksus otsib sobivama koha ületuseks ja kordab tegevust. - nr 2 tõmbab köie ühekordselt ümber ankru (liikudes ülaltvoolu ankrupuu suhtes) ja kinnitab ajutiselt karabiiniga samale köiele tagasi. Annab märku teisele kaldale: „Ajutiselt kinni!“;
- seejärel tõmbab nr 4 köie kergelt pingule, seob kalda piiril vahemehesõlme ning kinnitab karabiini selle aasa, valmistades nii ette köie pingutussüsteemi;
- nr 5 liigub kogu köievihuga ümber lähikülje ankrupuu ca 1 m kõrguselt veepinnast ja annab vaba otsa nr 4 kätte. Nr 6 hoiab köit ankrupuu vastas, et see alla ei vajuks;
- nr 4 paneb köie läbi karabiini ja annab otsa tagasi nr 5 kätte. Nr 4 annab nr 2-le märku köie pingutamiseks vastaskaldal;
- nr 2 võtab karabiini lahti ja tõmbab köit seni, kuni vahemehesõlm on ligikaudu 1/3 jõe kohal lähikaldast (NB! Sõltub köie elastsusest; tuleb tingimata testida harjutamise käigus). Nr 4 annab märguande: „Stopp!“;
- nr 2 seob köie ümber ankru ca 1 m maapinnast (puusade kõrguselt), kasutades sõlme täiskeerd ja kaks lihtsõlme, mille lõpetab kiirpäästesõlmega. Annab märguande nr 4-le: „Kinni!“;
- nr 5 ja 6 hakkavad köit pingutama (vajadusel nr 3 aitab). Nr 4 on ise ankru juures, kontrollib köie libisemist ümber ankru ja köie pingutatust. Samal ajal nr 2 tihendab oma sõlme.
NB! Köit ei peaks soovitatavalt pingutama rohkem kui kolm meest, et vältida ülepingutamist, mis võib lõppeda köie katkemisega.
- nr 4 annab „Stopp!“, kui kogu köis on piisavalt pingul, ja haarab kätega kinni kahest köiest, mis liiguvad läbi karabiini, takistades nii kogu köielt pinge mahaminemist.
NB! Pingutussüsteem peab jätma piisavalt vaba kallast, et ületajad saaksid ennast köiele kinnitada. Kui seda ei jää, tuleb köis pinge alt vabaks lasta, nr 2 avab oma sõlme ja annab vajaliku osa järele. Siis seob uuesti köie ankrusse ja pingutatakse taas. - nr 5 toob köie ümber ankrupuu nr 4 juurde, hoides seda ümber ankru pingul. Nr 6 korjab kogu ülejäänud köie kiiresse vihtu ja järgneb nr 5-le. Ankru juures seob ta köie vaba otsa või kogu vihu üle kõigi pingul köite, tehes sõlme täiskeerd ja kaks lihtsõlme, mille lõpetab kiirpäästesõlmega. Nr 4 kontrollib sõlme. Sild on ületuseks valmis.
10. Nr 2 ja 3 asuvad köiest allavoolu ja on valmis tegutsema vetelpäästjatena, kui mõni ületajatest peaks ületuse ajal lahti pääsema.
11. Nr 4 aitab ületajad järjekorras köiele, kontrollides pidevalt köie vastupidavust ja koormatust. Köiel on korraga maksimaalset kolm võitlejat – üks, kes jõudis vastaskaldasse (jalad maas), üks, kes on köie keskel, ja üks, kes kinnitab ennast lähikaldas (jalad maas).
NB! Kõik võitlejad sisenevad vette ja ületavad jõge näoga vastuvoolu.
12. Ületav võitleja kinnitab oma julgestuskarabiini, mis on julgestusotste küljes läbi kaheksasõlme aasade, köie külge. Seejärel liigub ta täisvarustuses vette ja tõmbab ennast kätega köiest hoides edasi kuni vastaskaldani. Jõudes kohale, asuvad võitlejad kohe ringkaitsesse.
NB! Automaatidega võitlejad asetavad relva rihmaga kaela või kinnitavad karabiiniga köiele ja veavad siis käega edasi. Kuulipilduja, TT-granaadiheitja ja muud raskemad relvad kinnitatakse köiele kahe karabiiniga paralleelselt. Relva külge tuleb siduda nöör, millega võitleja relva edasi tõmbab, ise köiel liikudes (seo see nöör relvapoolse käe randme ümber).
13. Nr 5 ja 6 kinnitavad ka nr 1 ja 2 seljakotid karabiinidega köiele ja tõmbavad need üle.
14. Eelviimasena liigub üle nr 4, kes võtab kaasa ka nr 3 seljakoti (karabiiniga köiele).
15. Kui nr 4 on üle, päästab nr 3 köie ankrupuu küljest lahti, kinnitab lõpu paalisõlmega oma keskkoha ümber või karabiiniga rakmete külge, astub vette ja annab märguande: „Valmis!“.
16. Nr 3, 5 ja 6 vastasküljel tõmbavad nr 3 üle jõe.
17. Nr 4 võtab samal ajal köie lahti vastaskülje ankrupuust, seob köie puhiks, korjab kokku köiekarabiinid ja kinnitab varustuse.
18. Üksus jätkab liikumist plaanitud rivistuses ja suunas.
NB! Sillameeskond peab harjutuste käigus välja selgitama, kui palju pingutatav köis tegelikult venib. Sellest sõltub, kui kaugele jõe kohale on alguses tarvis vahemehesõlme sikutada. Eesmärk on saada pingutades köis maksimaalselt pingule, kuid samas peab pärast pingutamist ulatuma vahemehesõlm kalda kohale.
NB! Olukorras, kus nr 1 ja 2 ujumise ajal või vahetult pärast vastaskaldal maabumist satuvad vastasega kontakti, haarab ka nr 1 köiest ja üksus lähikaldas tõmbab nad kiiresti tagasi, kattes nende evakuatsiooni tulega.
Eriolukorrad
Kui jõgi on kõrgete kallastega või tuleb köissild luua üle järsaku, nii et võitlejad vett ei puutu, siis seovad nad endale laskumisistme lõpetava sõlmega puusale (nagu laskumiseks). Võitlejad kinnitavad ennast karabiiniga köiele otse laskumisistmelt. Relv kinnitatakse seljale ja seljakott karabiiniga köiele võitleja taha. Võitleja veab ennast käte abil pea ees edasi, tõmmates jalgadega kaasa oma seljakotti (jalad läbi õlarihmade).
Nr 1, 2 ja 3 peavad siiski ujuma või parvetama, järsakust laskuma ja vastasküljest üles ronima.
Nr 3 (viimane võitleja) seob järsakul, pärast kõigi teiste ületust, köie lahti, kuid jätab selle ümber ankru ja veendub, et köis jookseb vabalt, kui seda vastasküljelt tõmmata.
Nr 3 laskub alla, kasutades sama köie vaba otsa. Kui ta on alla jõudnud, tõmbab ülejäänud üksus köie ankru tagant lahti ja jätab vaba otsa rippu ülesronimiskohale. Nr 3 kinnitab köie enda külge ja teised tõmbavad ta üle jõe ja/või järsakust üles.
