Vanem rahvalaul ehk regilaul
Eesti rahvalaulud jagunevad kaheks: vanem ja uuem rahvalaul. Vanemat rahvalaulu nimetatakse regilauluks.
Regilaulu tutvustavas videos laulab Meelika Hainsoo koos lastega vana regilaulu "Loomine" ja kirjeldab regilaulu põhitunnuseid.
Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on üks eesti rahvalaulu vanematest vormidest, mis kujunes tõenäoliselt välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel ja oli elujõuline kuni 19. sajandi keskpaigani. Vanemate regilaulude hulgas on näiteks laulutüübid „Loomine“ ja „Suur tamm“, mis põhinevad müütidel ja uskumustel sellest, kuidas maailm loodi. Vanemates regilauludes kordasid järellauljad nii eeslaulja poolt lauldud sõnu kui ka viisi. Seda nimetatakse üherealise viisiga lauluks. Hiljem tulid kasutusele ka kaherealised viisid, kus järellauljad kordasid küll eeslaulja sõnu, kuid nende viis oli erinev.
Lauldi pillisaateta ja ühehäälselt, võis esineda heterofooniat (juhuslikud mitme noodi kooskõlad, mis tekivad, kui koos lauldes viisi varieeritakse). Mitmehäälset laulu – burdooniga laulmist ja seto mitmehäälsust – esines Lõuna-Eestis.
Regilaule lauldi tavaliselt nii, et eeslaulja (eestlaulja, eestütleja) laulis värsi ja järellaulja või koor kordas eeslaulja värsirida. Laulda võidi ka üksi. Harilikult laulsid järellauljad eeslaulja lauldud värsirea lõpu kaasa ja eeslaulja laulis kaasa koori värsirea lõpu – laulmine oli nagu katkematu ahel. Sellist laulmisviisi nimetati põhjarannikul liegajuseks. Regivärsilistes tavandilauludes lauldi värsirea lõppu refräänsõnu kaske, marti, jaaniko jm.
Regilaulus on väga oluline osa tekstil. Laulu tekst jaguneb enamasti 8-silbilisteks värsiridadeks. Regivärsile on iseloomulik algriim. See tähendab, et värsirea piires algavad sõnad sageli samade häälikutega (laps laulud). Lisaks algriimile on regilaulule omane mõttekordus ehk parallelism, kus sama mõtet väljendatakse mitmes järjestikkuses värsis pisut erinevalt. Regilaulu omapäraks on värsimõõt, kus mõnes värsis võib sõnarõhk asuda seal, kus värsirütmi järgi rõhku ei ole (sõ-nad/ vii-si-/le ve-/da-nud).
Näiteks:
Kust see laps on laulud võtnud,
sõnad viisile vedanud?
Meelika Hainsoo on rahvalaulude esitaja ja õpetaja. Samuti mängib ta rahvapärast viiulit ning hiiu kannelt. Meelika on õppinud pärimusmuusikat Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja kaitsnud magistrikraadi rahvalaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ühisõppekaval. Ta on olnud erinevate pärimusmuusikat esitatavate ansamblite koosseisus (Vägilased, Wirbel, Kiritöö, Armastuse ja Rõõmu Laulud jt.), teinud koostööd paljude hinnatud muusikute ja heliloojatega, andnud arvukalt kontserte Eestis ning välismaal. Praegu laulab ta ansamblites Lepaseree, Strand...Rand ja Unejõgi.
Regilaul on
- üks vanematest eesti lauluvormidest
- umbes 100 aastat vana
- umbes 2000 aastat vana
- kõige uuem laulukultuur
Regilaulule on omane
- lõppriim
- algriim
- 4-silbiline värsirida
- 8-silbiline värsirida
- mõttekordus (sõsarvärsid, paralleelvärsid)
Regilaulu on edasi kantud
- suuliselt (põlvest põlve)
- kirjalikult
Kirjelda, millest rääkis regilaul "Loomine".
Lüroeepilised laulud
Lüroeepilised laulud jutustavad lugusid mitmesugustest sündmustest. Need on jutustava sisuga, toetuvad tihti uskumustele ja müütidele, aga neis on ka laulja (looja) mõtteid ja tundeväljendusi. Lüroeepikasse kuuluvad näiteks müütiline laul kuldnaisest ja ballaad mehetapjast, laulud imetegijast, imekandlest, karja ja ehete kadumisest, sõjas käimisest, orja kättemaksust ja mõisavargustest.
Meelika Hainsoo on rahvalaulude esitaja ja õpetaja. Samuti mängib ta rahvapärast viiulit ning hiiu kannelt. Meelika on õppinud pärimusmuusikat Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja kaitsnud magistrikraadi rahvalaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ühisõppekaval. Ta on olnud erinevate pärimusmuusikat esitatavate ansamblite koosseisus (Vägilased, Wirbel, Kiritöö, Armastuse ja Rõõmu Laulud jt.), teinud koostööd paljude hinnatud muusikute ja heliloojatega, andnud arvukalt kontserte Eestis ning välismaal. Praegu laulab ta ansamblites Lepaseree, Strand...Rand ja Unejõgi.
"Loomislaul"
"Kandle tegemine"
Annika Mändmaa on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 2000. aastal dirigeerimise ja muusikapedagoogika erialal. Ta on tegelenud 20 aastat pärimuse- ja pereringidega, juhtinud Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures pärimusehommikuid, korraldanud koolikontserte, läbi viinud ETV saatesarja ja veebitunde “Laulumängud Annikaga”.
Lüürilised laulud
Lüürilised laulud vahendavad laulja elamusi, mõtteid, meeleolusid ja tundeid – lüüriliste laulude alarühmad on näiteks laulud laulust, laulud loodusest, noorte suhetest, orjuslaulud. Ühte suurt lüüriliste laulude rühma, töö- ja tavandilaule, on lauldud tööde ja perekondlike rituaalide (pulmad) või kalendritähtpäevade rituaalide juures.
"Laula, laula, suukene"
Loitsud
Loits on maagiline toiming – sõnaline pöördumine, mille abil tahetakse allutada üleloomulik vägi oma tahtele. Loitsud põhinevad usul sõna maagilisse jõusse. Loitsude abil püütakse mõjutada inimesi ja loodusjõude, ravida haigusi jne. Loitse enamasti loeti. Suurem osa eesti loitsupärimusest ei ole regivärsivormis.
"Koerasõnad", "Valuvõtusõnad", "Ussisõnad"
Janika Oras on folklorist ja etnomusikoloog, tema peamiseks uurimisteemaks on rahvalaulud, eri aegadel elanud laulikud ja esitamistraditsioonid. Ta töötab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis vanemteadurina ja õpetab pärimuslaulu nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui Viljandi Kultuuriakadeemias, samuti koolitustel ja õpitubades.
Viljandi Muusikakooli pärimusansamblisse Zene kuuluvad pärimusmuusikast huvitatud õpilased, kes jagavad üksteisega oma lemmikpalasid. Need on traditsioonilised eesti pillilood ja laulud. Oluline on ühine lugude seadmine ning ideede jagamine. Ansambel otsib huvitavaid pillide kooskõlasid – kasutatakse nii klaverit, lõõtsa, kromaatilisi kandleid kui ka viiuleid.
"Mine üle, vihmakene", "Mustlase tants"
Itkud
Itkud ehk nutulaulud on rituaalne praktika, mida kasutatakse traditsioonilises kultuuris kriisiolukordade puhul ja kriisidest ülesaamiseks. Itkud jagatakse rituaalseteks (tavandi-) ja olustikuitkudeks. Rituaalne itkemine on seotud elu pöördeliste sündmustega – surm, abiellumine, võõrsile lahkumine. Olustikuitkudes väljendatakse igapäevaelu kriisidega seotud tundeid ja mõtteid. Kõikidest itkuliikidest kõige vanemaks peetakse surnuitke.
Eesti alal on itkemistraditsioon säilinud Setomaal. Surnuitke on lauldud enamasti üksi, vahetult pärast surma ja ka hiljem lähedaste haudadel käies. Neiud on laulnud koos mõrsjaitke. Vähem levinud olid nekrutiitkud, millega saadeti noormehi sõjaväkke.
Töölaulud
Töölaulud jutustavad tööst ja töötegijatest. Neid lauldi töötegemise vaheaegadel või ka töö ajal. Töölaulud olid sisult sageli loitsud, millega püüti mõjutada töö edenemist või saaki. Lauldes saadi töötegemiseks energiat, mõnel juhul andis laul tööle ka hea rütmi. Lapsed laulsid palju karjas, nii suheldi omavahel ja hääl aitas metsloomi peletada.
"Helletus"
Minni Oras on laulnud alates varasest lapsepõlvest regilauluansamblis Väike Hellero ja andnud regilaulupisikut omakorda edasi, õpetades laule tittedele ja nende emade lauluringis ning lastehoius Tartus.
Meel Valk on laulnud alates varasest lapsepõlvest regilauluansamblis Väike Hellero. Meel elab Setomaal ja tegeleb aktiivselt seto leelo laulmise, õppimise ning õpetamisega. Ta korraldab alates 2015. aastast suviti Lummo Kati leelolaagrit ning juhendab Lummo Kati leelokoori.
"Seto karjaselaul"
"Lõikuslaul"
Kalendrilaulud
Kiigelaulud
"Kiik tahab kindaid" (Kolga-Jaani)
"Kiik tahab kindaid" (Jõelähtme)
Kiigelaulud on seotud kalendriga – kiiguti kevadisel ajal (eri piirkondades erinevatel aegadel lihavõttepühadest jaanipäevani). Kiigelaulude lauljateks olid enamasti naised ja tüdrukud, harvem ka meesterahvad. Kiikumine on väga arhailine tegevus, mida seostatakse viljakusmaagiaga – nii põlluvilja rohke kasvamise kui inimese enese viljakuse taotlemisega.
Kiigelaule laulvaile tüdrukutele oli kindlasti eriti oluline tulla kiigeplatsile ennast näitama ja teisi noori vaatama. Kiigel lauldi tugeva, kaugele kõlava häälega pikki laulude tsükleid – kiigelaulude oskamine oli üks tüdruku väärtuse näitajaid.
Kiigelauludes kutsutakse kaaslasi kiigele, kiidetakse või laidetakse kiige asukohta, kiige ehitajaid ja kiigutajaid. Neiud laulavad iseenda ilust ja väärtusest. Kiigel on lauldud ka vanu müütilisi laule.
Mardipäev
Kadripäev
Jõulud
"Jõululaul"
"Kuningamäng" (Tori)
KUNINGAMÄNG
Ringilised hoiavad üksteisel käest kinni ja laulavad. Ringi sees on kuningas, kes istub toolil, seisab või kõnnib teistele vastupidises suunas. Vahel on sees olnud ka kaks mängijat. Kui laul lõpeb, võtab kuningas pandi – kas sellelt, kellega kohakuti seisma jäi, või enda valitud mängijalt (istuv kuningas võib väljavalitu suunas näpuga näidata). Korraga võib pandi võtta ka mitmelt mängijalt. Kui pante on juba kogunenud küllalt palju (või igalt mängijalt), hakatakse neid lunastama. Kuningas annab ülesande ja kui see on täidetud, tagastab pandi omanikule.
Lepaseree on pärimus- ja jazzmuusika piirialadel tegutsev kooslus, kus musitseerivad kolm põneva taustaga eesti muusikut: Meelika Hainsoo (laul, viiul), Paul Daniel (kitarrid) ja Marti Tärn (basskitarr, löökriistad). Kokku on meid toonud ühine soov otsida ja leida kooskõla pärimusliku laulu ning tänapäeva moodsa helikeele vahel. Lepaseree muusika keskmes on rahvalaul, sestap oleme minimalistlikes seadetes jätnud kandva rolli vanadele lugudele.
"Kuningamäng" (Mustjala)
"Vastlalaul"
Vastlad
Vastlavurr
"Vurri sõnad"
Halliste
Uiu-tuiu hunte palju,
toa taga tonte palju,
laias laanes laisku palju,
rõõmsal lapsel rõõmu palju,
vaesel lapsel vaeva palju.
on palju,
on palju.
Lastelaulud
Annika Mändmaa on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 2000. aastal dirigeerimise ja muusikapedagoogika erialal. Ta on tegelenud 20 aastat pärimuse- ja pereringidega, juhtinud Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures pärimusehommikuid, korraldanud koolikontserte, läbi viinud ETV saatesarja ja veebitunde “Laulumängud Annikaga”.
"So-so-so-so soorimoori"
"Kits kile karja"
"Sõmeralt Sõrmikule"
Liisusalmid ehk liisutused on rütmilised lugemised. Liisusalme tutvustavas videos loeb Annika Mändmaa salme, mida kasutatakse lastemängudes – näiteks mängujärjekorra otsustamiseks.
"Nädalapäevad"
Eide esmaspäev,
taadi teisipäev,
koera kolmapäev,
naiste neljapäev,
rebaste reede,
laste laupäev,
pöörane pühapäev!
Lõputa lugu "Jänesel olid pikad jäljed"
Ämblikul olid , sitikal olid , ahvenal olid , , .
