Labajalga võib tantsida voortantsuna (vanem kihistus), mis on oma olemuselt kollektiivne tants, või labajalavalsina (uuem kihistus, 19. sajandi esimene pool), mis on paaristants.
Tänapäeval tantsitakse labajalga enamasti vooris (üksiktantsijad hoiavad üksteisel käest kinni, moodustub nn kett) või paaridest moodustunud kolonnis (kolonntantsu minetatakse ka poloneesiks). Tantsijate arv pole piiratud, tantsitakse ühtse rühmana, mida juhib juhttantsija või juhtpaar. Tants on variatiivne ning tantsu liikumine võimaldab vaba improvisatsiooni. Labajala muusika on kolmeosalises taktimõõdus (3/8, 3/4).
Kadri Lepasson on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika õppekava. Ta on rahvapäraste kannelde ja karmoška õpetaja Vastseliina Muusikakoolis, Heino Elleri Muusikakoolis ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Lisaks pilliõpetusele viib Kadri läbi ka mitmeid pärimustantsukoolitusi ja -kursusi ning panustab aktiivselt tantsuklubiliikumisse (muusiku, tantsija, õpetajana). Mitu aastat on ta olnud Vastseliina ja Võru tantsuklubide eestvedaja.