Me suhtleme kogu aeg
Kogu meie elu koosneb lakkamatust suhtlemisest teiste inimeste ja olenditega ning ei maksa unustada, et ka iseendaga saab mõttes hääletult kõnelda. Ajal, mil inimesed elasid üksnes küttimisest, karja- ja põllupidamisest, usuti, et isegi eluta esemetel, nagu nt kividel, päikesel, äikesel, on hing ja nende poole võib palves pöörduda. Rääkimata puudest, keda metsa minnes tervitati ja kellelt enne raiumist vabandust paluti.
Muinasjuttudest on meil meeles rääkivad loomad ja linnud, kelle kõnest on mõnele inimesele antud võime aru saada. Sellised lood ei kuulu sugugi vaid fantaasia valda: iga koeraomanik teab oma neljajalgse sõbra häälitsuse või sabaliputuse tähendust. Näiteks kui kutsu on näljane, tonksab ta ninaga peremeest ja püüab teda endaga kööki meelitada.
- Mida loed välja looma kehakeelest?
Sõnadeta suhtlemine
Vaata videot!
- 55%
- 38%
- 7%
- Kehakeel
- Hääl ja toon
- Sõnad
Kindlasti oled märganud, et heade sõprade ja tuttavatega suheldes piisab teinekord poolest sõnastki või üksnes välkkiirest pilgust, et kaaslast mõista. Vestluskaaslase näoilmest ja kehahoiakust võib paljugi välja lugeda, saada aimu tema meeleolust või suhtumisest mõnesse küsimusesse.
Vaata videot!
Kehakeel edastabinfot, kui me tajume.
Kehakeel annab vahel infot kui sõnad.
Kui inimese näoilme ja sõnad on vastandlikud, siis usume rohkem seda, mida.
Kehakeelega onvaletada, sest kehakeel onja seotud.
Meile jääb lihtsamini meelde inimese.
Igapäevased sõnadeta sõnumid
Lihtsaid ja kõigile mõistetavaid teateid on võimalik edastada sõnadeta. Igapäevaelus kasutame mitmesuguseid žeste ehk viipeid:
- surume tervituseks kätt;
- lehvitame käega, et kellegagi hüvasti jätta;
- plaksutame käsi, kui meile miski meeldib;
- viipame käega, et kedagi endaga kaasa kutsuda.
Liiklusmärgid kõnelevad meiega värvide ja pildiliste märkide keeles:
- roheline tuli lubab liikuda ja punane sunnib peatuma;
- punasel ringikujulisel taustal olev valge ristkülik ehk telliskivi keelab autodele läbisõidu;
- põdra kujutis kolmnurksel märgil hoiatab teed ületavate metsloomade eest;
- sõiduteele maalitud valged triibud ehk sebra ütleb, et selles kohas võib üle tee minna.
- Vaata pilti ja leia mittesõnalise suhtluse märke. Millise žestiga tervitatakse, millisega väljendatakse kimbatust? Mida võib välja lugeda rõivastest? Mida ütlevad liiklusmärgid?
Nii sõnalise kui ka sõnadeta suhtlemise puhul on kõige tähtsam, et väljendatud mõte jõuaks võimalikult täpselt vestluskaaslaseni. Selleks tuleb arvestada kõneolukorraga ja valida sobivaim sõnumi edastamise viis. Ei tasu unustada sedagi, et suhtlemine on alati kahepoolne tegevus ning kuulamis- ja jälgimisoskus on niisama olulised kui teate saatmine.
A: 🥱 B: 😀 A: 😕
- Kuidas mõistad seda vestlust?
- Millises olukorras sobib sel viisil sõnumeid edastada?
Paaristöö
Püüdke pinginaabriga järgmiste lausete tähendus edasi anda ainult näoilme, käeviibete ja kehaliigutustega. Korrake seda katset klassi ees, et klassikaaslaste peal järele proovida, kas teie sõnumit mõisteti.
- Kass püüab hiirt.
- Tule rattaga sõitma!
- Mul ei ole praegu aega sinuga rääkida, sest me läheme isaga kalale.
- Ma armastan väga maasikaid süüa.
- Kui palju on 3 + 3?
- Sa meeldid mulle väga.
- Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma ...
- Iga inimene on eriline ja ainulaadne.
Järelda!
- Milliseid teateid oli lihtne sõnadeta edastada?
- Milliseid teateid polnud võimalik sõnadeta edastada? Miks?
Küsimused ja ülesanded
1. Märgi tõesed väited.
- Inimesed suhtlevad vaid omavahel.
- Inimene suhtleb ka iseendaga.
- Vanal ajal usuti, et ka eluta esemetel on hing ja nendega saab suhelda.
- Loomadega suhtlemine kuulub fantaasiavalda.
- Häid sõpru ja tuttavaid võib mõnikord mõista sõnadetagi.
- Vestluskaaslase näoilme ja kehahoiak annab palju infot.
- Sõnumit koostades tuleb arvestada suhtlusolukorraga.
- Suhtlemisel sõltub kõik sõnumi saatjast.
2. Arutle!
- Mõni inimene kasutab rohkem miimikat ja žeste kui teised. Miks see sinu arvates nii on? Kuidas mõjutab elavam kehakeel arusaamist?
- Milliseid sõnadeta suhtlemise viise veel tead?
3. Loe läbi soovitused heale suhtlejale. Märgi väited, mis käivad sinu kohta.
- Loon vestluskaaslasega silmside.
- Seisan vestluskaaslasega silmitsi ehk nägu tema poole.
- Naeratan ja olen lahke olekuga.
- Panen tähele, kuidas ma midagi ütlen (hääletoon, hääle tugevus, kõne kiirus).
- Seisan või istun sirgelt ja kontrollin oma kehahoiakut.
- Ei nihele vestluskaaslast kuulates.
- Ei tegele vestlusringis kõrvaliste asjadega, vaid keskendun vestlusele.
- Austan vestluskaaslase isiklikku ruumi, ei lähe talle liiga lähedale.
- Kas sa üldiselt järgid või ei järgi sõnadeta suhtlemise häid tavasid?
- Mida peaksid tegema, et oma oskusi parandada?
4. Uuri inimeste kehakeelt.
- Kirjelda poisi ja tüdruku kehahoiakut (pea, käte, jalgade asend, näoilme).
- Mida nende kehahoiakust järeldad? Kumb näib olevat suhtluseks avatud, kumb suletud hoiakuga? Millised kehakeele märgid sellele osutavad?
- Kuidas kumbki end selles olukorras tunneb? Kumb tundub parem suhtleja?
- Mis sündmus võis fotol kujutatud olukorrale eelneda? Mis võib järgneda?
5. Mõtle, mida võiksid tähendada need emotikonid e tujukujud. Koosta nende põhjal dialoog.
A: 😟 😢
B: 🤨❓
A: 🛏😴➖🏡🔓 😺👋
B: 😮 ❕ ☝ 🚶♂️ 🚶♀️
- Võrrelge tulemusi klassis. Kas dialoogid tulid ühesugused? Kui ei, siis mis võiks olla selle põhjus?
6. Loe läbi teadusuudis.
Õpetaja žestid aitavad matemaatikat mõista
Kõneldes žestikuleerimine ei ole eestlastele enamasti eriti iseloomulik ja tundub paljuski üleliigne, aga tuleb välja, et kui õpetaja klassi ees matemaatikat seletades žestikuleerib, siis jääb aine õpilastele paremini meelde.
Ameerika teadlased Kimberly Fenn ja Ryan Duffy Michigani osariigi ülikoolist ning Susan Cook Iowa ülikoolist tegid katseid Michigani algkooli lastega. Pooltele lastest näidati videot, kus õpetaja selgitas matemaatika teemat ainult kõne abil, käsi paigal hoides. Teised õpilased nägid videot, kus õpetaja sama teemat avades ka žestikuleeris.
Teema, millest õpetaja videos rääkis, oli võrdus. Näiteks võis juttu olla sellisest võrdusest nagu 4 + 5 + 7 = 9 + 7, aga ühes videos siis õpetaja ainult rääkis sellest. Teises osutas samal ajal esmalt ühe käega võrduse vasaku ja siis teise käega võrduse parema poole peale. Pärast video vaatamist anti lastele kohe samateemaline ülesanne lahendada. Kumb rühm sai ülesandega paremini hakkama?
Eks ikka see, kes oli vaadanud žestikuleerimisega videot. Ööpäev hiljem oli žestidega videot vaadanud õpilastel oskus ülesannet lahendada veel paremaks läinud, teistel aga endisele tasemele jäänud. Et žestid aitavad kuuldut meelde jätta, on varemgi räägitud. Selle uuringuga toodi aga nähtus esimest korda esile koolitunnile sedavõrd lähedastes oludes.
Tulemused avaldas juhtiv hariduspsühholoogia ajakiri Child Development.
Priit Ennet- Millised väited on teksti põhjal õiged?
- Eestlased ei ole suured žestikuleerijad.
- Žestid aitavad kuulajal teemat paremini mõista ja räägitu jääb paremini meelde.
- Uuringu autorid olid esimesed, kes uurisid žestide mõju meeldejätmisele.
- Mõlema rühma õpilased lahendasid ülesande ühtmoodi hästi.
- Artikli autor vahendab omaenda seisukohti.
- Õpilased nägid õpetajat video vahendusel.
- Kas uuringu tulemus läheb kokku sinu kogemusega?
- Millist ainet õpetades on žestikuleerimine tähtis, millist õpetades vähem tähtis?
