Tunni ülesehitus
- Hääletu alustamine, 2 min
- Sõnadeta loost saab sõnakas lugu, 16 min
- Sõna ja tähendus, 5 min
- Üldkeel, oskuskeel ja släng, 10 min
- Vananenud ja uus sõnavara, 10 min
- Mõistete kinnistamine, 2 min
Ettevalmistus
- Tunnis läheb vaja õpikut ja töövihikut või e-õpikut.
- Panna valmis tööleht rühmatöö tabeliga (rühma peale üks) ja soovi korral kiirematele „Jaapani keele sõnad ja nende tähedused”.
Eelteadmised
- Õpilane
- on kodus lõpetanud sõnadeta lühiloo ettevalmistamise;
- teab sõnadeta suhtlemise viise ja oskab mõnda neist ka näitlikustada.
Eesmärgid
- Õpilane
- võtab harjutuse ja arutluse toel kokku kaaslaste rühmatöö tulemused;
- mõistab sõnade tähenduse kokkuleppelisust;
- omab ülevaadet sõnavara rikastamise võimalustest;
- eristab slängi, üldkeelt ja oskuskeelt;
- teab, mis on uudissõna, vananenud sõna, onomatopoeetiline sõna.
Seotud materjal
- I osa lk 10–13
- I osa lk 4–7
- ptk 1.2 „Sõna ja tähendus”
Märksõnad ja meetodid
- sõna, tähendus, släng, oskussõnavara, vananenud sõna, uudissõna, oskuskeel, üldkeel
- rühmatöö, sõnavaraharjutus
Lõiming
- Kirjandus 6. kl, lk 100–101. Johannes Aavik
- Eesti keel 5. kl, lk 10–11. Keel muutub
- Kirjandus 9. kl, lk 78–79. Keeleuuenduse lõpmatu kurv
- Kirjandus 9. kl, lk 74–75. „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!”
- Eesti keel 7. kl, lk 92–93, Karl August Hermanni tegevus keeleuuendaja ja ajakirjanikuna
- Eesti keel 9. kl, lk 44–58. Uute sõnade saamine
- Inimese ja ühiskonnaõpetus 7. kl, lk 3. Keel. Johannes Aavik
Läbivad teemad
- väärtused ja kõlblus
- elukestev õpe ja karjääri planeerimine
1. Hääletu alustamine
2
- 1. variant. Sõnaline märguanne
- 2. variant. Pildiline märguanne
- 3. variant. Heliline märguanne
- Tunni eesmärkide sõnastamine
Alustada tundi sõnatult, et võita õpilaste tähelepanu ja siduda eelmise tunni teema käesoleva tunniga.
1. variant
Tunni alustamise märguanded on kirjutatud slaididele.
Kui kõik õpilased on end tunni alustamiseks valmis seadnud ja õpetaja märguandele reageerinud, järgneb projektorist uus märguanne.
2. variant
Kujutada ekraanil pilti olukorrast klassis enne tunni algust ja tunni ajal. Pilt annab õpilastele märku, et tund on alanud ja tuleb vastavalt käituda.
3. variant
Helistada kellukest või koolikella, mis annab märku, et on vaja tundi alustada. Seejärel tuletab õpetaja meelde eelmise tunni teema: suhelda saab nii sõnadega kui ka sõnadeta.
Näoilmed, maalimine, tantsimine, kehakeel, kutsungid, sireenid, viipekeel, liiklusmärgid jm.
Tunni eesmärkide sõnastamine
2. Sõnadeta loost saab sõnakas lugu
16
- Rühmatöö esitamine ja kollektiivne analüüs
Õpilased liiguvad oma rühmakaaslastega klassi eri nurkadesse, et korrata sõnadeta lugu. Iga rühma esindaja võtab õpetaja laualt tabeli, mis aitab neil teiste rühmade sõnadeta lugu kirja panna.
Kõik ettevalmistunud rühmad esitavad järgemööda oma lood. Nähtu järel teevad õpilased tabelisse märkmeid. Enda kohta tabelit ei täideta. Tabeli sisu arutatakse kohe läbi. Peale arutelu lõppu istuvad õpilased oma kohale tagasi.
3. Sõna ja tähendus
5
- Sõna on kokkuleppeline häälikuühend mõtte väljendamiseks
- Onomatopoeetilised sõnad ja nende erandlikkus märgilisuse vaatepunktist
Kuigi paljut on võimalik väljendada sõnadeta, on inimsuhtluses sõnad siiski asendamatud. Sõnadega saab väljendada abstraktseid mõisteid, meenutada olnut, fantaseerida tulevikust, rääkida olematust. Keel on paljude inimpõlvede kollektiivne looming, mis koosneb kokkuleppelise tähendusega sõnadest.
Sõna seos tähendusega
Vaadatakse kassiga joonist. Kuidas õpilased joonist mõistavad?
Õpilased kirjutavad vihikusse pealkirja „Sõna ja tähendus” ja sõna definitsiooni.
Sõna on keeleline märk. Näiteks sõna kass puhul kujutame ette neljajalgset nurruvat-näuguvat looma, kes püüab hiiri. Kuid häälikujärjend kass ei viita sellele tähendusele: sama hästi võiksime kasutada häälikujärjendit sobune, nehk või ahu. Oleme kirjapildi ja tähenduse kokku leppinud.
Õpilased visandavad vihikusse joonise, kasutades mingit muud sõna kui kass.
Onomatopoeetilised sõnad
Õpilased kirjutavad vihikusse sõna onomatopoeetiline seletuse.
4. Üldkeel, oskuskeel ja släng
10
- Üldkeel on eesti keele tuum
- Oskuskeelt kasutavad ametisuhtluses kindla eriala inimesed
- TV lk 6 h 7
- Släng on erikeel, mida kasutavad mingi inimrühma liikmed
- TV lk 6 h 6
Üldkeel
Õpilased kirjutavad vihikusse üldkeele definitsiooni.
Peale üldkeele on keeles veel kihte, millest kõik ei pruugi aru saada ning mida kasutavad mingi kindla eriala esindajad või inimrühma liikmed.
Oskuskeel
Õpilased kirjutavad vihikusse oskuskeele definitsiooni.
Siin on h 6 vastused.
5. Vananenud ja uus sõnavara
10
- Õpilased seletavad õpikuteksti põhjal vananenud sõna mõistet
- Õpilased pakuvad, kust tulevad keelde uued sõnad
- 1. variant. TV lk 5 h 5
- 2. variant. Sõnaloomeharjutus
Vananenud sõnad
Õpilased seletavad, milliseid sõnu tajuvad nad vananenutena, milliseid uutena.
Uudissõnad
Saab tuletada olemasolevast, liita olemasolevaid sõnu, laenata teistest keeltest, mõelda välja täiesti uue sõna, slängi või oskuskeele sõna võib levida ja saada osaks üldkeelest, kellegi eksitus võib levida ja muutuda normiks jm.
Eesti keele murretest ja teistest keeltest, slängist, oskuskeelest
Tavaliselt pole võimalik kindlaks teha, kes esimesena uue sõna või lisatähenduse peale tuli. Erandina võib välja tuua mõned keeleteadlased, kes on uusi sõnu välja mõelnud või tuletanud. Neist ehk kuulsaim on keeleuuendaja Johannes Aavik, kes tõi 20. sajandi algul eesti keelde uusi sõnu ja vorme. Aavik mõtles sõnu ise välja ja laenas palju soome keelest.
Aavik pole aga kindlasti ainus ja olulisim eesti keele uuendaja olnud. Uute sõnadega rikastajaist tasub esile tuua Karl August Hermanni ja Johannes Voldemar Veski.
Karl August Hermann (1851–1909) lõi uusi sõnu tuletamise ja murdekeelest laenamise teel. Tema loodud on sellised tänapäevalgi käibel sõnad nagu sünnipäev ja tuiksoon, Hermanni võib tänada eestikeelse keeleteadusliku sõnavara rikastamise eest (kõik käändenimetused, ainsus, mitmus, häälik, käänamine jm), samuti on tal teeneid muusikasõnavara loomises (helilooja, metsasarv, tiibklaver, löökpill, puhkpill, heliredel).
Naljakaid Karl August Hermanni väljamõeldud sõnu, mis kasutusele ei tulnud
Loodusteadlase taustaga Johannes Voldemar Veski (1873–1968) teened on suurimad oskuskeele arendamise vallas. 20. sajandi alguses oli Veski nagu Aavikki veendunud, et tollasest maarahva keelest jääb väheks, et rahuldada edeneva elu nõudeid. Erinevalt Aavikust oli Veski aga arvamusel, et kõik selleks vajalik on eesti keeles endas juba olemas. Ta ei olnud küll täiesti laenamise vastu, kuid arvas, et laenatu peab eesti keele ehituse ja eesti rahva vaimulaadiga sobima. Veski ideaalkeel oli süsteemne, järjekindel, loogiline ja eranditu. Seda pidas ta silmas nii uute keelendite loomisel kui ka vanade korraldamisel. Veski oli pool sajandit eesti kirjakeele ühtlustamise eesotsas, rikastades keelt nii tuletiste, liitsõnade kui ka murdesõnadega.
Selleks et keelt rikastada, ei pea aga olema keeleteadlane. Iga keelekasutaja võib spontaanselt uusi sõnu moodustada, kui tekst või suhtlusolukord seda nõuab (nt Järgmise, meie neljanda lapsega isapuhkan ka kindlasti). Suuremat osa sellistest spontaansetest uudissõnadest kasutatakse vaid üks kord, kuid teiste keelekasutajate tähelepanu pälvinuna võib mõni neist levida ja lõpuks sõnaraamatussegi jõuda.
Õpilased proovigu ka ise sõnu luua.
1. variant
Kontrollitakse koos pakutud variante.
2. variant
Õpilased mõtlevad tundmustele, olukordadele või sündmustele, mis neil elus on ette tulnud, kuid mille kirjeldamiseks pole eesti keeles sobivaid sõnu. Juhtumeid jagatakse üksteisega ja püütakse välja mõelda uusi sõnu, mis need lüngad eesti keeles täidaks. Näiteks juuksehari, millelt on osa piisid küljest ära tulnud – närgunud juuksehari.
6. Mõistete kinnistamine
2
- Mõistete kinnistamine
Mõistete kinnistamine
Õpilased ütlevad, kas sõnad on a) onomatopoeetilised; b) vananenud; c) uudissõnad; d) oskuskeelde kuuluvad; e) släng.
Lisamaterjal
Lugemissoovitused õpetajale
- Reet Kasik, „Teeme ise oma keelt”. – Postimees, 15.03.2013. Autor kirjutab spontaansest tekstituletusest.
- Margit Langemets, „Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi?”. – Oma Keel, 2/2009. Põnevalt kirjutatud populaarteaduslik artikkel sõnade mitmetähenduslikkuse kujunemisest ja levikust. Eeskätt põhjendab autor neid nähtusi keele ökonoomiaga
- Paul Ariste, „Sõnalaenulõbu”. Ilmamaa, 2010. Raamatusse on kogutud üle 60 etümoloogilise käsitluse laen- ja murdesõnadest, sekka koha-, päris- ja tootenimesid. Artiklid tutvustavad laensõnu eestirootsi, alamsaksa, heebrea, vene ja mustlaste keelest, kõrvale ei jää ka seosed teiste soome-ugri keeltega ja protoeuroopa keelega. Kõige rohkem saavad tähelepanu kummalised ja haruldased sõnad
- Huno Rätsep, „Sõnaloo raamat”. Ilmamaa, 2000. Artiklikogumikust leiab huvitavaid kirjutisi eesti keele sõnavara kihtidest ja kihistustest, etümoloogiast ja ajaloolisest leksikoloogiast
- Tiiu Erelt, „Eesti keelekorraldus”. Eesti Keele Sihtasutus, 2002. Teoses annab autor ülevaate keelekorralduse põhimõtetest ja ajaloost ning tutvustab 16 keelemehe tegevust ja vaateid
- TLÜ-s kaitstud magistritöö „Johannes Aavik keelekorraldajana Rootsis (1944–1973). Keeleuuenduse õppevõimalusi koolitunnis”, autor Jekaterina Mištšenko. Töö annab mõtteid, kuidas lõimida keeleuuendaja loomingut tunni teemaga.
Tööleht
- Jaapani kirja teemaline tööleht kiirematele. Uurimiseks neli kanji't ja kolm küsimust nende kohta.
Kodutöö ja tunni kirjeldus
Kodutöö
Kodutöö Opiqus
Hindeline ülesanne
Tunni kirjeldus
|
Sõnadeta loo sõnastamine, sõna ja tähendus, sõnavara ja selle uuendamine, uudissõna ja vananenud sõna, släng ja oskuskeel, sõnavõistlused. |
|
Rühmatöö, arutelu, harjutused (TV lk 5 h 5, TV lk 6 h 7 tabel, TV lk 6 h 6; vihikusse skeem nagu Õ lk 10, kuid teise sõnaga) |
