Tähistaevas

Teemasse sisse elamiseks laske õpilastel nimetada sõnu, mis neil seostuvad sõnadega universum, kosmos või maailmaruum (tegu on sünonüümidega, võite nimetada ka ainult ühe neist). Kirjutage õpilaste öeldud märksõnad tahvlile.

Pilvise ilmaga öötaevast vaadates ei näe seal suurt midagi. Pilvitus või väheste pilvedega taevas võime aga peale Kuu märgata ka tuhandeid väikesi tulukesi ehk tähti. Mida pimedam on ümbrus ja teravam nägemine, seda rohkem tähti võime öötaevas eristada. Näiteks näeb linnas palja silmaga umbkaudu tuhandet tähte. Tähtede vaatlemist häirib seal tänavavalgustus, vilkuvad reklaamid. Linnatuledest eemal võib aga suure teleskoobiga näha lausa üle kümne miljoni tähe.

Mis on tähed?

Tähed on valgust kiirgavad taevakehad. See tähendab, et nad on valgusallikad. See omadus eristab neid teistest taevakehadest (planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest jm), mis ei kiirga, vaid peegeldavad oma pinnalt tähtede valgust.

Tähed paistavad erineva heledusega, mõni on eredam, mõni tuhmim. See sõltub sellest, kui kuum ja suur täht on (mida kuumem ja suurem täht, seda eredam) ning kui kaugel see meist asub.

Uurige koos fotot tähistaevast puude kohal. Kas kõik tähed sellel on sama heledad ja sama suured? Laske õpilastel välja tuua mõningaid eredamaid ja tuhmimaid tähti. Võite arutada selle üle, kas me saame foto järgi öelda, millised tähed on kõige suuremad või millised asuvad meile kõige lähemal.

Kõik tähed asuvad Maast miljonite kilomeetrite kaugusel. Meile kõige lähemal asuv täht on Päike, mis paikneb 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Päike asub teiste tähtedega võrreldes Maale üsna lähedel, mistõttu paistabki ta suure ja väga heledana. Paljud tähed on tegelikult meie Päikesest palju suuremad.

Vaadake kõigepealt videot tähtkujudest ja vastake küsimustele.

Ammusest ajast on inimesed tähistaevast vaadelnud ja avastanud, et heledamatest tähtedest moodustuvad kujundid, mis püsivad taevavõlvil muutumatutena. Tähtedest koosnevaid näilisi kujundeid ehk tähtkujusid hakati nimetama loomade (Kaljukits, Lõvi, Delfiin), olendite (Lohe, Ükssarvik, Veevalaja) ja asjade (Kaalud, Kolmnurk, Nool) järgi, mida need meenutasid. Tähtkujude kohta on palju muistendeid ja müüte.

Võite uurida nüüd kunstniku nägemust mõningatest põhjapoolkera tähtkujudest (sama pilt on õpikus) ja lasta õpilastel öelda, millistest pildil tähistatud tähtkujudest nad enne kuulnud on.

Suur Vanker

Rahvusvaheline Astronoomiaühing, mis koondab tähistaevast uurivaid teadlasi, on kokku leppinud, et taevavõlvil on võimalik eristada 88 tähtkuju. Neist paljud on pisikesed, ähmased ja raskesti äratuntavad. Seevastu mõni, näiteks meie taevas kõige tuntum tähtkuju Suur Vanker, on oma suuruse ja iseäraliku kuju tõttu teada arvatavasti igale inimesele.

Siiski ei nimeta kõik rahvad seda tähtkuju ühe ja sama nimega. Näiteks soomlastel on see Otava, inglastel Ader (Plough), hollandlastel Kastrul (Steelpannetje), ameeriklastel ning venelastel Suur Kopsik (Big Dipper, Большой Ковш). Kreeklased peavad aga Suurt Vankrit hoopis ühe suurema tähtkuju, Suure Karu osaks.

Mis kasu on tähtkujudest?

Tähtkujude järgi saab taevavõlvi jagada väiksemateks osadeks. See on abiks nii tähti uurivatele teadlastele kui ka igaühele meist, kui soovime meelde jätta, kus mingi täht täpselt asub, või seda hiljem üles leida. Kui jagame taeva kujunditeks, on meil lihtsam vajalikku kohta üles leida kui siis, kui vaatleme iga tähte eraldi ega tekita mingit süsteemi.

Ennevanasti jälgisid põllumehed hoolikalt aastaaegade vaheldumist, et teada saada, millal põllule minna. Maailmas on aga piirkondi, kus aastaaegadel pole lihtne vahet teha, mistõttu pidi leidma mõne teise mooduse. Kuna erinevad tähtkujud on taevas nähtavad eri aastaaegadel, sai vanasti sel moel kindlaks määrata, mis kuuga on tegemist, ning sellest lähtuvalt põllul tegutseda.

Ühest tähtkujust, Suurest Vankrist, on kasu saanud eeskätt meremehed, kes juba enne kompassi leiutamist oskasid oma laevu tähtede järgi õiges suunas juhtida. Suure Vankri abil leidsid nad üles tähe, mille järgi oli neil kõige kergem juhinduda. Selleks oli põhjataevas Põhjanael, mis alati põhjasuunda näitab. Põhjanael võimaldab kindlaks teha kõik teised ilmakaared ja ka öösel laeva õigel kursil hoida. Meeles peab pidama, et Põhjanaela saab suuniseks kasutada vaid põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral seda näha pole.

TV ülesanded

Lahendage lk 4 ül 1 ja 3 (ptk 1.1 ÜK „Tähed taevas“ ja lk 4 ül 2).

Põhjanael on Suure Vankri naabruses asuva Väikese Vankri tähtkuju eredaim täht, mis asub alati põhjapooluse kohal. Seetõttu kui leiame tähistaevast üles Põhjanaela, teame, kuspool on põhi, ja saame välja arvestada, kuhu jäävad teised ilmakaared.

Selleks et pilvitust öötaevast Põhjanael üles leida, tuleb Suure Vankri tagumised rattad ühendada kujuteldava joonega. Seejärel tuleb seda joont pikendada viis korda otse edasi. Saadud punktis, mis asub Väikese Vankri „aisa” lõpus, ongi põhjasuunda näitav Põhjanael.

Põhjanael paistab öötaevas meile alati ühe ja sama koha peal. Kui teha tähistaevast umbes poole tunni jooksul foto, võib näha, et ülejäänud tähed justkui tiirlevad ümber Põhjanaela. Õigupoolest põhjustab tähtede asukoha muutumist hoopiski Maa enda pöörlemine ümber oma kujuteldava telje. Kuna Maa kujuteldava pöörlemistelje põhjapoolne ots on suunatud Põhjanaela poole, näemegi, justkui püsiks Põhjanael paigal ja ülejäänud tähed teevad ööpäevas näiliselt ühe täistiiru ümber selle.

TV ülesanne

Lahendage nüüd lk 4 ül 2 (lk 4 ül 1). Kui õpilastel on ilmakaared meelest läinud, võite siinkohal kuulata 3. klassi komplektis olnud ilmakaarte õppelaulu ja animatsiooni järgi liigutusi kaasa teha. Tuletage meelde, kuidas määrata teisi ilmakaari, kui põhjasuund on teada.

Heaks abimeheks tähtkujude otsimisel ja tundmaõppimisel on taevakaart. See kujutab tähtede paiknemist taevas Maalt vaadatuna. Taevakaardile on tavaliselt märgitud tähtkujude, aga ka tähtede ning teiste taevakehade asukohad ja nimetused. Taevakaardi koos kasutusjuhisega leiavad õpilased paberõpiku esimeselt sisekaanelt.

Peale tavapäraste, paberil olevate taevakaartide teevad tänapäeval tähistaevaga tutvumise palju lihtsamaks interaktiivsed taevakaardid, mida saab kasutada nutitelefonis või tahvelarvutis. Rakendusi on palju erinevaid, soovitusi 2023. aasta seisuga leiate sellest artiklist. Kasutamiseks tuleb taevakaardi rakendus nutiseadmesse alla laadida ning suunata seade taevavõlvil asuva tundmatu tähtkuju poole. Ekraanil kuvatakse, missugune tähtkuju või täht kaugustes paistab ning millist nimetust see kannab. Kuna need rakendused töötavad ka pilvise ilmaga, siis saab neid kasutada objektide asukoha kindlaks määramiseks igas olukorras. Samuti on mõnes rakenduses võimalik otsida üles tähtkuju asukoht nimetuse järgi. Eestikeelset rakendust ei ole, huvilistele võite jagada infolehe tähtkujude eesti- ja ladinakeelsete nimedega.

Tunni kokkuvõtteks võtavad õpilased paaridesse. Igaüks ütleb paarilisele ühe asja, mida ta tänases tunnis teada sai. Paariline ütleb ühe asja vastu. Kui mõlemad on ühe asja nimetanud, tõuseb paar püsti.

Kui kõik paarid on püsti tõusnud, laseb õpetaja neil pisteliselt ka klassiga jagada seda, mida nad tänases tunnis teada said.

Tööleht

Tööleht huvilistele tähistaeva vaatlemiseks

Infoleht tähtkujude eesti- ja ladinakeelsete nimetustega, abivahend tähevaatlusäppide kasutamiseks.

Lugemissoovitus õpilasele

Huvilised võivad lugeda lisaks raamatuid

• „Tähistaevas. Entsüklopeedia”, Koolibri, 2009
• „Tähed. Öötaeva teejuht kogu perele”, Ford, A., Sinisukk, 2016

Veebilehe soovitus õpetajale

ESERO (Euroopa kosmosehariduse kontori) Eesti veebileht. Siit leiate kosmosega seotud üleskutseid, milles õpilastega osaleda, õppematerjale, videoid ning teavet õpetajakoolituste ja muude ürituste kohta.

Vaatamissoovitus õpetajale

Ülevaatlik video tähtedest National Geographicu Youtube’i kanalis.

Osalemissoovitus. Koolilaste rajakaamerad

See pole seotud astronoomia, vaid looduse suhtes huvi tekitamisega, aga kui on soovi ja võimalust, võiks klassiga metsa üles panna oma rajakaamera. See võimaldab lastel saada erilise ja isikliku kogemuse metsaelu jälgimisel. Juhised rajakaamerate projektiga liitumiseks leiab laste rajakaamerate veebilehelt. Sealt saab vaadata ka põnevamaid väljavõtteid rajakaameratest. Pilte ja videoid jagatakse ka „Koolilaste rajakaamera“ Facebooki lehel.