Arutle
- Kuhu võiks sõbra/sõbranna või tüdruksõbra/poiss-sõbra kutsuda?
- Kas kõik kutsed peavad sulle meeldima? Mille järgi sa aru saad, et kutse on ebasobiv?
- Kas kõik kutsujad peavad sulle meeldima? Mille järgi sa aru saad, et kutsuja on sinu jaoks ebameeldiv?
Kuhu minna ja mida teha?!
1. Mäng „Kuhu minna?“
- Õpetaja loosib sulle ühe vaba-aja veetmise koha nimetuse ja annab ka tühja sedeli.
- Aja sõnas tähed segamini (näiteks: KINO – ONKI) ja kirjuta tühjale sedelile.
- Õpetaja kogub sedelid kokku.
- Võta õpetajalt endale sedel, kus on kirjas teise õpilase kirjutatud sõna.
- Arva, mis ajaveetmise koht see on.
Leia endale paariline. Kutsu ta sinu sedelil olevasse vaba-aja veetmisse kohta. Kuidas kaaslane sinu ettepanekule vastab?
Õpetajale
Vabaaja veetmise kohtadena võiks veel olla: mets, park, noortekeskus, kohvik, suvila, spordihall, kaubanduskeskus, mänguväljak, skeitpark, ...
Hea oleks, kui nimekirja jääksid ka mõned kohad, kus ei ole teisi inimesi ümber, et saaks arutleda võõra inimesega kohtumise turvalisuse üle.
Arutle
- Mida te saate nendes vaba-aja veetmise kohtades teha?
- Kas kõik kohad sobivad võõra inimesega kohtumiseks? Milliseid ohte võib ette tulla?
Mis olukordades on vaja öelda kutsele „EI“?
2. Loe.
Kutse saamisel tunned tavaliselt heameelt. Sõprade tehtud heatahtlikute ettepanekutega on lihtne nõustuda. Raul kutsus Malle kontserdile heade kavatsustega ja Mallel oli lihtne kutsele jaatavalt vastata.
Kuid on ka kutseid, mis tekitavad ebamugavust. Uku sai kahtlase kutse tundmatult Reelikalt. Poiss tundis, et ta ei tohi kutsele jaatavalt vastata.
Endast hooliv ja ennast kehtestav inimene ei tee asju, mis talle ebamugavust valmistavad. Sellistes olukordades pead sa endale kindlaks jääma ja ebameeldivale tegevusele EI ütlema.
Olukorrad, kus võid kindlalt „EI“ öelda:
- Kutsuja on sinu suhtes ülbe või halvustav.
- Sa kahtlustad, et kutsuja tahtis sind narrida või sulle halba teha.
- Sulle ei meeldi kutsuja.
- Sulle ei meeldi koht, kus kohtumine toimub.
- Sul on juba kellegi teisega kohtumine kokku lepitud.
- Sa ei soovi ainult sulle teada olevatel põhjustel kohtumisele minna.
- Ei vasta midagi ja kõnnin minema.
- „Mul ei ole ole tahtmist sinuga tulla.“
- „Tead, mul on selleks päevaks juba plaanid tehtud. Mõni teine kord ehk.“
- „Ma tuleksin, aga vist ei lubata.“
- „Kui sa ei lõpeta, siis ma pean täiskasvanu appi kutsuma“
- „Kuule, sinusugusega ei tule ma kindlasti välja.“
- „Kao minema!“
- „Mulle ei sobi sinu ettepanek. Ma ei soovi sinuga suhelda.“
- „No ma ei tea.“
Arutle
- Mis situatsioonis või kellega suheldes on sinu vastus sobilik ja millal mitte?
Ebameeldiv ettepanek
Uku:
Arutle
- Kas kirja saatja ja kirja saaja on varem kohtunud?
- Mida kahtlast leiad kirjas?
- Kuidas peaks sellistele kirjadele reageerima?
Kahtlase sisuga kirjadele ära vasta. Näita neid kindlasti täiskasvanule.
Kus on sinu piirid?
5. Loe.
Sa oled iseenda jaoks kõige olulisem ja väärtuslikum inimene maailmas. Oma keha eest hoolitsemine ja selle hoidmine-kaitsmine on sinu enda ülesanne. Teades ja tundes oma keha, tead, kui lähedale sa teisi inimesi endale lubad.
Lähedus-suhte alguses partnerid harjuvad teineteise tähelepanu ja lähedusega. Harjud sellega, et keegi teine seisab sulle lähedal, hoiab käest või puudutab. Seejuures on oluline aru saada, milliseid tundeid selline lähedus sinus tekitab. Kui partner teeb midagi, mis sinus ebamugavust tekitab, siis ütle talle seda selgelt. Samuti on oluline märgata, kuidas kaaslane ennast tunneb ja kuidas sinu käitumine teda mõjutab.
6. Vaata videot. Vasta küsimustele.
- Kui sinu või sinu sõbraga midagi halba juhtub, siis kelle poole saad pöörduda?
Inimeste lähedusvajadus on väga erinev. Mõnele meeldib, kui teised on talle väga lähedal. Teisele meeldib rohkem omaette olla. Ta tunneb ennast ebamugavalt, kui keegi väga lähedal on. Julge märku anda, kui teise lähedus on sulle ebamugav.
7. Katse „Stopp!“
Leidke klassist kaks vabatahtlikku õpilast, kes on nõus osalema katses. Õpilased seisavad klassi ees näoga üksteise suunas, üksteisest 3-4 meetri kaugusel. Üks õpilane hakkab teisele väikeste sammudega aeglaselt lähemale astuma. Iga sammu järel teeb väikse pausi. Teise õpilase ülesanne on öelda „stopp“ ja tõsta välja sirutatud käsi siis, kui ta ennast ebamugavalt tunneb (kui esimene on talle liiga lähedale jõudnud). Sama asja võib proovida ka mõne teise klassikaaslase või õpetajaga, et jälgida, kuidas „stopp“ võib tulla erineva kauguse ja erinevate inimeste puhul.
Kokkuvõte
Kuidas öelda „EI“?
Loe olukord läbi. Arutlege, kuidas selles olukorras võiks käituda ja mida öelda. Kirjuta.
Sinu keha kuulub ainult sulle ja sinu õigus on ennast turvaliselt tunda. Inimesed, kes üksteisest hoolivad, arvestavad teineteisega. Kedagi ei või ahvatleda või sundida tegema asju, mida ta ei soovi. Samuti tuleb sinul austada kaaslast. Kui öeldakse „Ei“, siis lepi sellega.
