Параграф 1.1 (Loodusõpetus 5. kl)

Eesti jõed

  • Millest algab ja kus lõpeb jõgi?
  • Millised tunnused iseloomustavad Eesti jõgesid?

Millised on jõe osad?

Jõgi on looduslik vooluveekogu. Jõgi algab väikese ojana allikast, voolab välja järvest või soost. Jõe algus on lähe. Jõe lõpp ehk suue on seal, kus jõgi ühineb suurema jõega, jõuab järve või merre.

Jõgi voolab maastikul alati kõrgemalt madalamale ja pikka aega voolates kulutab maapinda laia oru. Oru kõige sügavamas osas lookleb pikk ja kitsas jõesäng, see on vee voolutee.

Jõgi voolab laia oru põhjas pikas ja kitsas jõesängis

Pikka ja veerohkesse peajõkke suubub mõlemalt kaldalt väiksemaid lisajõgesid. Need toovad vett juurde ning muudavad peajõe veerohkemaks ja laiemaks. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõestiku.

Kui seisad sillal ja vaatad jõe voolu suunas ehk allavoolu, siis jääb sinust paremale paremkallas ja vasakule vasakkallas. Vastavalt sellele, kummalt poolt lisajõgi peajõkke suubub, nimetatakse sedagi parempoolseks või vasakpoolseks.

Peajõgi ja lisajõed moodustavad jõestiku

Pikk ja veerohke jõgi, millesse suubuvad väiksemad jõed –

Jõgi, mis suubub suuremasse jõkke –

Jõe algus –

Oru sügavaim osa, milles voolab jõgi –

  • Kui vaatad vastuvoolu, jääb see sinust vasakule.
  • Kui vaatad allavoolu, jääb see sinust vasakule.
  • See jääb alati vasakule, hoolimata sellest, kas vaatad allavoolu või vastuvoolu.
  • Lähtest suudme poole
  • Suudmest lähte poole
  • Joonise alumisest osast ülemise osa suunas
  • Joonise ülemisest osast alumise osa suunas
  • Paremkaldal
  • Vasakkaldal

Eesti suuremad jõed

Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda mitu tuhat jõge ja oja. Seega on Eesti jõgederikas maa. Kõikide Eesti jõgede vesi jõuab lõpuks Läänemerre.

Vee hulk meie vooluveekogudes on väike ja meie jõed on enamasti lühikesed: vaid kümmekond jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Otepää kõrgustikult algav ja Lämmijärve lõunaossa suubuv Võhandu jõgi. Pikad on ka Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Kõige laiem ja veerikkam on Eesti ja Venemaa piiril voolav Narva jõgi.

Eesti üks suuremaid ja tähtsamaid jõgesid, Emajõgi, algab Võrtsjärvest ja voolab aeglaselt Peipsi järve poole. Soiste ja metsaste kallastega jõe suudme lähedal muutub vool nii aeglaseks, et veega kaasa kanduv muda vajub põhja. Sellest tekivad saarekesed, mille vahelt peab jõevesi edasipääsu otsima ja voolusäng hargneb. Niisugust mitme haruga jõesuuet nimetatakse deltaks.

Eesti suuremate jõgede pikkused ja vooluhulgad
Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Sellel toimub igal aastal 100 km pikkune aerutamismaraton
Narva jõgi on Eesti veerohkeim jõgi. See on Eesti piirijõgi. Pildil näed jõge kevadise lumesulamise ajal
Emajõe lähe asub Võrtsjärves
Emajõe suue asub Peipsi järves

Eesti pikim jõgi onjõgi.

Kõige rohkem vett voolab läbijõe.

  • Jõestik
  • Jõesäng
  • Delta
Eesti suuremad jõed

Märgi kolm jõge, millel on rohkelt suuri lisajõgesid.

  • Emajõgi
  • Kasari
  • Keila
  • Pirita
  • Pärnu
  • Valgejõgi

Mis veekogudesse need suubuvad?

  • Liivi lahte
  • Peipsi järve
  • Soome lahte
  • Väinamerre
  • Lämmijärv
  • Läänemeri
  • Võrtsjärv
  • Emajõgi
  • Narva jõgi
  • Pirita jõgi
  • Pärnu jõgi

Lisajõgede hulk

Jõgede pikkus

Soome lahte suubuvad jõed

Liivi lahte ja Väinamerre suubuvad jõed

Miks on jõed tähtsad?

Maailma esimesed riigid tekkisid jõgede kallastel ja inimesed kummardasid jõge kui eluallikat. Praegugi on suur osa maailma rahvastikust koondunud elama jõgede lähedale. Jõgi annab meile toitu ja joogivett. Magedat vett vajame toiduvilja ja koduloomade kasvatamiseks ning paljude kaupade tootmiseks. Ülespaisutatud jõeosadele ehitatakse elektrijaamu. Suurtel jõgedel veavad laevad inimesi ja kaupa tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Jõed ei paku hüvesid vaid inimestele. Jõed on ka koduks paljudele looma- ja taimeliikidele.

Maailma veerohkeim jõgi Amazonas lookleb rahulikuna läbi maailma suurima vihmametsa. Laia peajõge toidab üle 1100 lisajõe. Jõele pole ehitatud ühtegi silda ja inimeste peamine liiklusvahend on paat
Maailma pikim jõgi Niilus voolab läbi maailma suurima kõrbe. Jõgi on põhiline mageda vee allikas Egiptuses. Jõe suudmesse kujunenud delta-alale ja kallastele on koondunud elama 95% riigi rahvastikust
Narva linn saab oma joogivee Narva jõest. Läbi aegade on jõgedest püütud kala toiduks
Jõgedele rajatud hüdroelektrijaamas saab toota elektrit
  • Elektrienergia tootmine
  • Elukeskkond paljudele liikidele
  • Joogivesi
  • Kaupade transport
  • Maavarade kaevandamine
  • Magevesi põllumajanduse ja tööstuse tarvis
  • Soola tootmine
  • Toiduallikas (nt kala)

Uuri maailma atlast ja kasuta internetti.

  • Leia maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Mis mandritel need voolavad?
  • Kus on nende lähe? Mis veekokku need suubuvad?
  • Võrdle nende lisajõgede hulka. Võrdle nende suudmealasid.

Mõisted

  • jõesäng – oru sügavaim osa, milles voolab jõgi
  • lähe – jõe algus
  • suue – jõe lõpp
  • peajõgi – suur jõgi, millesse suubuvad lisajõed
  • lisajõgi – jõgi, mis suubub peajõkke
  • jõestik – peajõgi koos lisajõgedega

Ma tean, et …

Jõgi on looduslik vooluveekogu. Jõe algus on lähe ning lõpp on suue. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõestiku. Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi. Eesti veerohkeim jõgi on Narva jõgi. Inimesed kasutavad jõgesid paljudel eri otstarvetel.

Пожалуйста, подождите