Параграф 1.4 (Riigikaitse)

Elanikkonna­kaitse ja siseturvalisus

Iga inimene peab olema kriisideks valmis. Selles peatükis saad teada, kuidas erinevates kriisiolukordades tegutseda. Õpid nii Eestis toimunud kui ka toimuda võivate kriisiolukordade kohta. Saad teada, kuidas erinevad ametkonnad Eesti siseturvalisust tagavad ja kriise lahendavad. Peatüki lõpuks oskad oma teadmisi perele ja lähedastele edasi anda ning oled kriisideks veelgi paremini valmis.

Elanikkonnakaitse algusest Eestis

Eestis saab elanike organiseeritud ja süsteemsest kaitsest rääkida alates 1930. aastate teisest poolest, kui hakkas arenema kodanlik õhukaitse. Õhukaitse fookus oli kaitsel totaalsõja eest. Õhukaitse hõlmas eelkõige selliseid valdkondi nagu õhuoht, keemilised ründeained, tulekaitse, kollektiivkaitse, gaasikaitse ja esmaabi. Kodanlik õhukaitse tegeles ka taudide ohu ja vaenlase propagandaga, selgitustöö ja pääste- ja remonditegevusega, sh elutähtsa taristu (teed, sillad, elekter, sidevõrgud, reovee kanalisatsioon, gaasi- ja veevarustus) taastamisega.

Elanikkonnakaitse eesmärgiks saab pidada elanikkonna kaitsmist katastroofide ja loodustekkeliste sündmuste korral rahuajal. 1990. aastatel hakati paljudes riikides elanikkonnakaitse all mõistma elanikkonna ja kogu ühiskonna kaitsmist mistahes kriisiolukorras, kaasaarvatud sõjaajal. Alates 2000. aastast keskendub USA ja paljude Euroopa riikide elanikkonnakaitse nii sõjaliste kui ka rahuaja kriiside valmisolekule.

Vabatahtliku õhukaitse ajakiri aastast 1938

Nüüdisaegne elanikkonnakaitse

Nüüdisaegne elanikkonnakaitse on meetmete süsteem, mille eesmärk on inimese ja ühiskonna kaitsmine kriisiolukorras nii rahukui ka sõjaajal. See tähendab, et kaitstakse inimeste elu ja tervist ning põhiväärtusi, nagu demokraatia, õigusriik, inimõigused ja -vabadused, säilitades elutähtsad teenused, ning hoitakse ära või piiratakse varalist ja keskkonnakahju.

Nüüdisaegset elanikkonnakaitset iseloomustab mitu olulist põhimõtet:

  • Esiteks on tegemist kõiki ohte kaasava laia ja kogu ühiskonda puudutava planeerimise alusega inimeste kaitseks nii rahu- kui ka sõjaajal;
  • Teiseks on oluline kogu ühiskonda hõlmav sidusus ja ühine jõupingutus, kus on suur osa koostööl eri partneritega: inimeste, kogukondade, vabatahtlike, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega. Elanikkonnakaitse toetab senisest suurema kerksuse ülesehitamist.

Tõhus elanikkonnakaitse paneb rõhu kriisiennetusele ja -valmidusele, tähtsal kohal on varajane hoiatus ja teavitamine, elanikkonna teadlikkuse ja oskuste arendamine ning teaduspõhine, järjepidev ja usaldusväärne riskikommunikatsioon.

Elanikkonnakaitse algab sellest, et iga üksikisik suurendab oma kriisivalmidust ja parandab kriisikindlust.

Elanikkonnakaitse kaitsev märk Genfi konventsiooni alusel

Nüüdisaegse elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimeste  ja  ning , nagu demokraatia, õigusriik, inimõigused ja -vabadused, säilitades , ning ära hoida või piirata  ja .

Mis on kriis?

Et mõista elanikkonnakaitset, tuleb mõista ka kriisi. Tänapäevase teadusliku käsituse järgi on kriis alati seotud inimtegevusega. Võib öelda, et kriisid:

  • omavad alati mõju inimtegevusele,
  • ohustavad ühiskonna põhilisi väärtusi või norme ning tekitavad ühiskonnas ebakindlust,
  • on ajaliselt ja sündmuste kulult ettenägematud, üldjuhul ootamatud ja ainukordsed,
  • toovad kaasa olukordi, kus asutused on sunnitud tegema rohkem koostööd teiste ühiskonnagruppidega,
  • nõuavad kriitiliste otsuste langetamist suures määramatuses.

Eristatakse tsiviilkriisi ja riigikaitselist kriisi. Esimese võib põhjustada loodustekkeline sündmus, nakkushaigus või katastroof, mis toob kaasa tõsised häired ühiskonna toimimises, seab vahetult ohtu inimeste elu ja tervise või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju. Riigikaitselise kriisina mõistetakse ohtu põhiseaduslikule korrale, teise riigi sõjalist rünnakut või ohtu selliseks rünnakuks.

Eriolukorrad

Selleks, et ühiskonda paremini kriiside eest kaitsta, on põhiseadusega sätestatud võimalus kuulutada kriisiolukorra lahendamiseks välja eriolukord. Paraku võib sellega kaasneda ka inimeste põhiseaduslike õiguste ja vabaduste suurem piiramine. Piltlikult öeldes on eriolukord tööriistakast, mis kriisi olemuse põhjal kasutusele võetakse.

Kriisiolukorrad Eestis

Pole olemas ühiskonda, kus puuduksid riskid. Riskid tulenevad kultuurilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest arengutest. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid teevad jõupingutusi, et luua paindlikum ja tugevam ühiskond, mis suudaks vastu seista loodus- ja inimtekkelistele, sh kuritahtlikult põhjustatud kriisidele.

Loodustekkelised riskid

Kliimamuutuste tõttu suureneb äärmuslike sademehulga tõenäosus, mis omakorda kasvatab üleujutuste ohtu linnades ja asulates, kus kanalisatsioon ei suuda sademeveega toime tulla. Suureneb ka meretaseme tõusust põhjustatud üleujutuse oht. Kehvema prognoosi järgi tõuseb maailmamere tase sajandi lõpuks kuni 85 cm. Eestis mõjutavad sellised nähtused enim rannikuid, mida räsivad ulatuslikumad ja sagedasemad läänetormid, põhjustades niisamuti üleujutusi.

Tugevaid torme esineb senisest rohkem. Merevee taseme tõus ja jäävabad talved toovad tormide negatiivseid mõjusid veelgi esile.

Metsa ja maastiku tuleohtlikkust suurendab õhutemperatuuri tõus ja väiksem sademehulk kevadel ja suvel. Metsapõlengute märkimisväärset sagenemist siiski ei prognoosita ning suurpõlengud on vähetõenäolised.

Erakordset kuumust tuleb samuti käsitleda loodusriskina. Tihti alahinnatakse erakordsest kuumusest tingitud kriiside mõju. Lääne-Euroopa 2003. aasta kuumalaine põhjustas 72 000 inimese surma, Venemaa 2010. aasta juuni-augusti kuumalaine järel suri 55 736 inimest. Linnad on kuumalainete ajal kõige haavatavamad, sest neis tekib soojussaarte efekt. Selle all kannatavad eelkõige kõrghoonestusega elurajoonid, tööstus- ja kaubandusalad. Kuumalainete sagenemine võiks halvima stsenaariumi korral praeguse Eesti rahvastiku ja suremuse määra juures lisada 21. sajandi lõpuks üle 1000 varajase surma aastas.

Epideemia leviku tõenäosus on pidevalt suur. Epideemia teket saab enamasti hinnata alles tagantjärele, seetõttu on järgmist epideemiat ja selle ulatust võimatu ennustada. Halvim stsenaarium on uue kiiresti leviva ja raskemat haigestumist põhjustava viiruse tüve tekkimine.

Loomataudi esinemine ja nakkuse leviku võimalus koduloomadele ja -lindudele on väga suur, arvestades nakkuse levikut Euroopas, lähiriikides ja Eestis. Ulatusliku taudipuhangu teke on aga vähetõenäoline.

Inimtekkelised kuritegelikud riskid

Sõjaline oht Eestile on viimase aasta jooksul kasvanud, kuid sõjaline rünnak Eesti vastu on ebatõenäoline. Vene eriteenistuste huvi Eesti suunal püsib endiselt, kuigi Venemaa kallaletung Ukrainale on vähendanud Eesti eriteenistuste tegevusvõimalusi Euroopas. Teiste valituste põhjustatud küberrünnakud on reaalne oht.

Äärmuslusel ja äärmuslike ideede levikul ei ole Eestis väga tugevat kandepinda. Äärmuslusest tõusetuv terrorismioht on Eestis lähiajal väike.

Võimaliku kriisina saab vaadelda ka korruptsiooni levikut ühiskonnas. Eestis on avaliku sektori korruptsiooni suhteliselt vähe, kuid püsib tervikuna riigihangetes ja riiklikel toetustel. Pankadega seotud rahapesu on varasemaga võrreldes vähenenud. Riigi julgeolekut ohustava organiseeritud kuritegevuse trend on Eestis seni olnud stabiilne.

Välismaalaste massilise ebaseadusliku sisserände oht Euroopa Liidu suunal pigem kasvab kui kahaneb. Eestis on ebaseadusliku rände riskitase keskmine ja seotud eelkõige Valgevenest ja Venemaalt lähtuva rände hoogustumise võimalusega.

Pronksiööna tuntud 2007. aasta massilise korratuse kordumise risk on vähetõenäoline, kuid muutunud julgeolekukeskkond, sotsiaalsed pinged, keskkonnaprobleemid, rändesurve ja kliimamuutused suurendavad sellise kriisi toimumise tõenäosust. Eestile märgiline äkkrünnak oli 2011. aastal toimunud tulistamine Kaitseministeeriumis, Euroopas on äkkrünnakute toimumise oht suur: põhjuseks eelkõige radikaliseerumine ja äärmusrühmituste üleskutsed.

Inimtekkelised mittekuritegelikud riskid

Ulatuslik elektrikatkestus on Eestis väga tõenäoline. Halvim tõenäoline stsenaarium on üht piirkonda mõjutav üle 72 tunni kestev katkestus või üle-eestilised paaritunnised roteeruvad elektrikatkestused.

Ulatuslik sidekatkestus võib tekkida taristu rikkest, kuid selline sidekatkeskus on vähetõenäoline. Et sideteenuse toimepidevus on seotud elektriga, on suure elektrikatkestusohu tõttu võimalikud ka sideteenuse katkestused, mis mõjutavad üle 200 000 lõppkasutaja ja mis põhjustavad häireid teiste elutähtsate teenuste toimimises.

Tuumaõnnetus on Eesti lähipiirkonnas vähetõenäoline. Eestile kõige lähemad tuumaelektrijaamad asuvad Peterburis Venemaal ja Loviisas Soomes, ent kiirgusohutuse seisukohalt asuvad need piisavalt kaugel ja vahetu oht Eesti elanikele puudub. Kiirgusallikaga õnnetus on Eestis ebatõenäoline.

Loodus­tekke­lised riskid

Uued esilekerkivad riskid

Uute esilekerkivate riskide all peetakse eelkõige silmas kliimamuutuste mõju ja negatiivseid muutusi ökosüsteemis. Lisaks kerkivad üleilmsete keskkonnaprobleemide riskid:

  • üleilmne soojenemine
  • süsihappegaasi emissiooni kasv
  • kõrbestumine
  • liigilise mitmekesisuse vähenemine
  • mulla vaesumine
  • maavarade ammendumine
  • veekogude ja põhjavee reostus
  • happevihmad
  • õhusaaste
  • märgalade ja vihmametsade hävimine, jms

Riskide hulka kuuluvad ka päikesetormid ja teised kosmose ilmaga seotud riskid ning geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid.

  • Suureneb metsapõlengute sagedus
  • Väheneb üleujutuste oht linnades
  • Paraneb kanalisatsioonisüsteemide vastupidavus sademeveele

Riskikommunikatsioon

Hea riskikommunikatsioon on kahekõne ühiskonnaga ehk kahesuunaline infovahetus. Riskikommunikatsioon ei tohi jääda ühekordseks kampaaniaks. See peab olema järjepidev tegevus läbi erinevate kommunikatsioonikanalite. Ilma järjepidevuseta tekib ühiskonnas usaldamatuse ja tegevusetuse tunne.

Riskikommunikatsioon on vajalik meede, et aidata kriisidega paremini toime tulla. Eriti tähtis on see nende kaitsemeetmete puhul, mis vajavad kaitsva mõju saavutamiseks inimeste õigeaegset, sihipärast ja teadlikku tegutsemist. Seetõttu on oluline:

  • õppida iseseisvalt hakkama saama elutähtsate teenuste katkemise korral,
  • soetada koduseid varusid pikaajalisteks kriisideks,
  • olla valmis evakuatsiooniks ja varjumiseks,
  • lahkuda ohualast õigel ajal (nt üleujutuse korral).

Ohuteavitus

Kriisiolukorrast ning olukorra lahendamisest teavitamine on kriisikommunikatsiooni osa ja see on üks kriisi lahendamise meetmetest. Kui kriisikommunikatsioon toimib hästi, aitab see kaasa riigi kui terviku usaldusväärsuse tagamisele ja olukorra lahendamisele. Kriisiolukorda iseloomustab olukorra kiirus ja määramatus, mis tekitab inimestes ebakindlust, ning infovajadus suureneb. Seetõttu peab teave olema praktiline, lühike, selge ja konkreetne ning avama ohu olemuse, tõsiduse ja piirkonna. Samuti tuleb elanikke teavitada sündmuse lahendamise käigust ja selle võimalikust kestusest.

Kriisikommunikatsiooni esimene etapp on ohuteavitus, mille eesmärk on inimeste õigeaegne teavitamine kriitilise sündmuse vahetust ohust ning anda vajalikke käitumisjuhiseid. Selleks luuakse ja kasutatakse erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad õigel ajal ohu eest hoiatada võimalikult paljusid ohupiirkonnas viibivaid inimesi.

Ohuteavitus

Varjumine

Elanikkonnakaitse lähtekohaks on elanike kaitsmine nende alalises elukohas ning siin on esmane kaitsemeede varjumine. Varjumine tähendab ajutist ümberpaiknemist ohustatud alalt sobivasse ruumi või ehitisse isiku elu ja tervise kaitseks. Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis tuleb neil sinna ka jääda (nt kodu, töökoht, kool) ning järgida edasisi juhiseid (püsida akendest eemal jne). Varjumine on vajalik ka sõjalise ohu (õhurünnak, lahingutegevus linnas ja tiheasustusalal) ja tsiviilkriiside korral (äkkrünnak, radioaktiivse saaste või keemilise aine levimine).

Avalikud varjumiskohad

Ulatuslik evakuatsioon

Ulatuslik evakuatsioon on kriisiolukorra või selle ohu korral elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohutusse asukohta. Evakueeritakse eelkõige neid, kes iseseisvalt ohutusse keskkonda liikuda ei saa või kel puudub ohutul alal alternatiivne elukoht. Ulatuslikku evakuatsiooni viib ellu Päästeamet.

Ulatuslik evakuatsioon

Elutähtsad teenused

Elutähtsad teenused või kriitiline infrastruktuur on teenused ja taristu (hooned, erinevad tehnilised rajatised), mis on riigile ja elanikkonnale olulised igapäevaseks toimimiseks. Need tagavad meile turvalisuse, elu ja tervise kaitse ning üldise heaolu.

Kui võrrelda elutähtsaid teenuseid ja kriitilist infrastruktuuri inimese kehaga, on elutähtis teenus selline inimese keha osa, milleta ta osaliselt või tervikuna ei suuda toimida näiteks süda ja vereringe, aju ja närvisüsteem, kopsud, maks, neerud, käed ja jalad, silmad, kõrvad jne.

Elekter

Elekter on kahjuks või õnneks paljude muude teenuste aluseks. Ilma elektrita ei toimi ka teised teenused, sealhulgas internet ja küte, kraanist ei tule vett. Selleks, et elektrivarustus oleks tagatud, tuleb elektrit toota ja liigutada tarbijani mööda elektrivõrku.

Gaas

Gaasiküttel on paljud hooned, sealhulgas korter- ja eramajad, gaasi vajavad ka mõned tööstusettevõtted ning paljud sõidukid. Paljudes kodudes ja restoranides kasutatakse gaasi toidu valmistamiseks. Kui gaas peaks ühel hetkel otsa saama, on sellel kõige otsesem mõju küttele, eriti ohtlik on see talvekuudel.

Vedelkütus

Vedelkütust läheb vaja selleks, et saaksime liikuda ühisvõi isikliku sõidukiga punktist A punkti B. Kui vedelkütuse varustamine on häiritud, on halvatud suur osa meie igapäevaelust, näiteks liikumine koju, tööle, kooli, raviasutusse.

Side ja internet

Ilma mobiiltelefonide ja internetita ei kujuta paljud inimesed oma elu üldse ette. Ilma nendeta ei ole meil võimalik leida informatsiooni, kutsuda abi ega teavitada lähedasi, et meiega on kõik korras.

e-ID

Aeg-ajalt tuleb meil tähtsamaid toiminguid tehes ennast identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Nii pääseme sisse erinevatesse infosüsteemidesse ja e-teenuste keskkondadesse, saame allkirjastada dokumente või teha pangaülekandeid.

Sularaha ja pangamaksed

Vajame sularaha ja pangamakseid, et osta endale eluks vajalikku, näiteks toitu. Maksete tegemiseks peavad toimima infosüsteemid ja internet.

Tervishoiuasutused

Tervishoiuteenuste olemasolu on esmatähtis, et tagada inimestele kiire arstiabi ning vajaduse korral transport haiglasse, kus saab anda põhjalikumat abi. Ilma nende teenusteta on inimeste elu ja tervis ohus.

Küte

Kaugküttevõrgu toimimine on niisamuti ülitähtis, sest sellest sõltub kortermajade ja büroohoonete soojus. On keeruline ette kujutada, et elame sügisel-talvel ilma kütteta hoones.

Ühisveevärk

Vajame vett joogiks, asjade pesemiseks ja hügieeniks. Kui veevärk ei toimi, satume keerulisse olukorda, sest vesi on üks inimese baasvajadustest. Vesi peab jõudma meie kodudesse, koolidesse, töökohtadesse ning olema sealjuures puhas.

Ravimite varustuskindlus

Ravimeid on vaja nii krooniliste haiguste korral, mil nende puudumine võib tervisele ohtlikuks muutuda, kui ka külmetuste, haigestumiste ja muude vigastuste raviks, mille eest pole keegi kaitstud. Et ravimite varustuskindlus oleks tagatud, peavad töötama apteegid.

Transporditeenused ja taristu

Kui rongid, bussid ja laevad ei sõidaks, lennukid ei lendaks ja maanteed ei oleks läbitavad, oleks halvatud oluline elutähtis teenus – transport.

Toidu varustuskindlus

Täisväärtuslikuks eluks vajame mitmekesist toitu, sest selleta ei suuda me tõhusalt toimida. Selle tagamiseks peavad töötama toidutööstused ja -kauplused, samuti põhitugiteenused (transport, elekter, side).

Elu­täht­sad teenu­sed

Kuidas sidekatkestuseks valmis olla?

  • Kirjuta kindlasse kohta üles kõige olulisemate isikute telefoninumbrid, kellega võib kriisiolukorras tekkida vajadus suhelda (pereliikmed, lähedased, naabrid, hädaabi- ja infonumbrid).
  • Soeta endale (päikese)patareidel või alalisvoolugeneraatoril töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost.
  • Hangi nutiseadmesse mobiilne internet, sest kodune internetivõrk sõltub elektrist.
  • Hoia kodus hädavajalikku sularaha.
  • Tee endale selgeks, kus asuvad lähimad kohad, kuhu saad sidekatkestuse korral hädaabi kutsumiseks ise kohale minna (päästekomando, politseijaoskond, kiirabi, haigla jne).
  • Kasuta vabalevis olevate telekanalite jälgimiseks toa- või katuseantenni.

Kuidas elektrikatkestuseks valmis olla?

  • Tee selgeks, kuidas mõjutab elektrikatkestus Sinu kodu, ning mõtle läbi alternatiivsed lahendused (kütmine ahjuga, hügieen ilma ühisveevärgita, info hankimine ilma internetita jne).
  • Kui sõltud keskselt korraldatud teenustest (keskküte, maagaas, ühisveevärk ja -kanalisatsioon jmt), uuri teenuseosutajatelt, korteriühistult või kohalikult omavalitsuselt, kas ja kui kaua need teenused elektrikatkestuse korral toimimist jätkavad.
  • Hoolitse kodus selle eest, et saaksid elektriga töötavaid uksi ja väravaid avada ka mehaaniliselt. Hoia võtmeid kindlas kohas, et leiaksid need kiiresti üles.
  • Varu koju patareitoitel valgusteid, sh tasku- ja pealampe. Hoia neid kohas, kust Sina ja Su pereliikmed need ka pimedas üles leiavad.
  • Kogu koju piisavalt varusid, et saada seitse päeva iseseisvalt hakkama. Pikaajalise elektrikatkestuse tõttu võivad olla suletud kauplused, apteegid ja tanklad.

Kuidas helistada hädaabinumbrile, kui levi pole?

Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta SIM-kaart välja, seejärel helista numbrile 112. Nutitelefon tuleb taaskäivitada ning seejärel jätta SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ja helistada numbrile 112.

Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Ainult nii saab päästekorraldaja Sulle levi olemasolu korral tagasi helistada, kui peaks vajadus tekkima. Kui igasugune telefoniside puudub, kutsu abi lähimast päästeasutusest, politseijaoskonnast või haiglast.

Ole valmis nädal aega iseseisvalt hakkama saama!

Mõtle läbi, mida Sinu pere hädaolukorras vajab. Mõtle läbi, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleks lihtsalt leitavad ja kättesaadavad. Inimeste hakkamasaamine ei sõltu ainult nende individuaalsest toimetulekust, vaid ka kogukondlikust turvalisusest, ning omavahelisel koostööl on kriisiolukordades tähtis roll. Paljusid ohtlikke olukordi on otstarbekam lahendada ühiselt, sest nii võib kaitse olla tõhusam ja odavam, näiteks elektrigeneraator tasub soetada majasisesele küttesüsteemile või veepumbale.

Siseturvalisust tagavad asutused

Turvalisuse all mõistetakse stabiilset elukeskkonda, kus inimene tunneb ennast kaitstult, tagatud on tema heaolu, ohutus ja kindlustatus, kuid mille kujundamisele ta ise kaasa aitab. Siseturvalisus on suuresti Siseministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondi kokkuvõttev termin, kuid turvatunne sõltub ka majanduslikust ja sotsiaalsest toimetulekust, tervishoiuteenuste kvaliteedist ja kättesaadavusest, hariduse korraldusest, tööalasest kindlustundest jne. Turvalisus algab meist endist: üksteisest hooliv käitumine loob võimalused ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks.

Millised ametkonnad juhivad kriise?

Päästeamet

Päästeameti viis põhivaldkonda on ennetustöö, ohutusjärelevalve, päästetöö, demineerimistöö ja kriisiohje. Päästeamet korraldab ka täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd ning nõustab omavalitsusi kriisohje korraldamisel.

Päästeamet juhib kriisi lahendamist päästesündmuse korral (tulekahju, plahvatus, transpordiõnnetus, keskkonnareostus, loodustekkeline sündmus jm) ning on juhtiv asutus elanikkonnakaitse korraldamisel.

Päästeteenistus töös

Politsei- ja piirivalveamet

Politsei- ja Piirivalveameti peamised ülesanded on seotud avaliku korra tagamisega, süütegude uurimise ja ennetamisega, piiri valvamise, merepääste ning isikut tõendavate dokumentide väljastamisega.

Politsei- ja Piirivalveamet juhib kriisi lahendamist politseisündmuste korral (massiline korratus, põgenike massiline sisseränne, äkkrünnak, merepäästesündmus jm).

Politsei

Kaitsepolitseiamet (KAPO)

KAPO on julgeolekuasutus, kelle ülesandeks on riigi julgeoleku tagamine teabe kogumise ning süütegude uurimine.

KAPO juhib kriisi lahendamist terrorismi ning keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtliku kasutamise korral.

Kaitsepolitsei hoone

Häirekeskus

Häirekeskuse ülesanne on olla esimene abistaja olukorras, kus ohus on inimese elu, tervis ja vara. Häirekeskus on vahelüli abivajajate ja abiandjate vahel, juhtides kiirabi, päästjad ja politsei abivajajani.

Hädaabinumbrile 112 tuleb aastas üle miljoni kõne. Häirekeskus jagab teavet maantee-, pääste- ja keskkonnaküsimustes ning kriiside korral usaldusväärset kriisiinfot ja käitumisjuhiseid.

Häirekeskuse töö

Siseturvalisust tagavaid asutusi on veel, näiteks:

  • Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) on riigi suurim IT-asutus, kes loob ja haldab elupäästeks ja siseturvalisuse tagamiseks vajalikke infosüsteeme.
  • Sisekaitseakadeemia on siseturvalisuse valdkonna hariduskeskus, kus erialaspetsialiste valmistavad ette pääste-, finants-, justiits- ning politsei- ja piirivalvekolledž.
  • Riigikantselei ülesanne on arendada riigi kriisideks valmisoleku süsteemi ja toetada kriisikindluse parandamist riigis tervikuna.
  • Põllumajandusja Toiduamet koostab loomataudi riski analüüsi ja juhib loomataudist põhjustatud kriisi lahendamist.
  • Terviseamet juhib kriisi lahendamist ulatusliku mürgistuse ja epideemia korral.
  • Riigi Infosüsteemi Amet juhib küberintsidendist põhjustatud kriisi lahendamist.
  • Keskkonnaamet juhib kriisiolukorra lahendamist riigisisese kiirgusõnnetuse korral ning kiirgusõnnetuse korral naaberriigis, kui sellel on piiriülene mõju.
  • AS Eesti Varude Keskus haldab kriisiolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning korraldab nende kasutuselevõtu.
  • Kaitsevägi ja Kaitseliit toetavad tsiviilsektorit siseturvalisuse tagamisel ja päästesündmuse lahendamisel. Lisaks juhib Kaitsevägi Eesti merealal merereostusest põhjustatud kriisolukorra lahendamist. Naiskodukaitse toetab kriiside korral elanikkonda.

Ohutu viibimine välismaal

Eesti riik kaitseb oma kodanikku nii kodu- kui ka välismaal. Välismaal hätta sattudes on võimalik saada konsulaarabi lähimast Eesti saatkonnast või aukonsulilt. Kui konkreetses riigis neid pole, tuleb ühendust võtta Eesti Välisministeeriumiga või leida mõne Euroopa Liidu liikmesriigi saatkond (nt Saksamaa, Soome, Rootsi vm saatkond), kes on kohustatud Eesti kodanikku kui Euroopa Liidu kodanikku abistama.

Kas oled reisiks valmis?

Kliki siia, uuri kontrollnimekirja ja valmistu reisiks!

Enne välismaale reisimist...

  1. Kontrolli reisidokumentide kehtivust!
  2. Tutvu reisisihtkohta puudutava infoga!
  3. Sõlmi reisikindlustus!
  4. Registreeri reis veebilehel reisitargalt.vm.ee!
Пожалуйста, подождите