Mil moel on rahvusvaheline julgeolek lähiajaloos proovile pandud? Selles peatükis õpid tundma ja analüüsima tänapäevaseid sõjalisi kriise ning seostama neid nii omavahel kui ka tänase maailma julgeolekupildiga. Saad teada, mil moel on sõjapidamine ajaloo jooksul muutunud.
Kriisid külma sõja ajal
Võidurelvastumine
Pärast Teist maailmasõda tekkis äsjaste liitlaste, USA ja teiste demokraatlike lääneriikide ning Nõukogude Liidu juhitud kommunistliku leeri riikide vahel vastasseis, mida nimetatakse külmaks sõjaks. Külm sõda lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega 1991. aastal. Külma sõja ajal välditi otseseid sõdu ja relvastatud konflikte teineteise vastu. Tegemist oli rohkem võidurelvastumisega teise poole heidutamiseks: toodeti massihävitusrelvi ja suurendati nende võimet teise poole maad tabada.
Kumbki pool asus suurendama oma mõju riikides, mis asusid strateegiliselt vajalikes piirkondades. Seda tehti peamiselt kahel põhjusel: selleks, et paigutada võimaliku uue sõja tarbeks oma vägesid ja massihävitusrelvi vastasele lähemale, ning selleks, et luua majanduslikult soodsamaid tingimusi oma riigikassa täitmiseks.
Külmas sõjas olid vastamisi kaks sõjalist liitu. Lääneriikide NATO ja sotsialismileeri...
- Praha Pakti Ühendus
- Budapesti Sõjaline Blokk
- Varssavi Lepingu Organisatsioon
- Moskva Maavägede Liit
Korea sõda (1950–1953)
Üks esimesi tõsiseid külma sõja konflikte oli Korea sõda. Korea oli pärast jaapanlastest vabastamist jagatud mööda 38. paralleeli kaheks: põhja pool asus Nõukogude Liidu sõjavägi ja lõuna pool USA armee. Lõunas asutati Korea Vabariik ja põhjas kommunistlik Korea Rahvademokraatlik Vabariik.
1950. aasta suvel ründas Põhja-Korea Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini nõusolekul Lõuna-Koread. Põhja-Korea oli küll esialgu edukas, aga mõne kuu pärast alustasid Lõuna-Korea ja USA väed vastupealetungi ning jõudsid paari kuuga Hiina piirini. Hiinast Põhja-Koreale appi tulnud vabatahtlike toel stabiliseerus rinne 1951. aasta mais sõjaeelsel joonel. Siiski ei suutnud kumbki pool teineteist alistada ja 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Hinnanguliselt kaotas elu 2,5 miljonit inimest. Tänapäeval on Põhja-Korea, mida peamiselt toetab Hiina Rahvavabariik, tuumarelvi omav äärmuskommunistlik riik.
Lõuna-Korea on majanduslikult ja arengult võrdväärne arenenud lääneriikidega. Ameerika Ühendriikidel on seal mitu sõjaväebaasi tuhandete sõjaväelastega, et Põhja-Koread heidutada, kuid ka selleks, et säilitada strateegiline vägede eelpaigutusala juhuks, kui on tarvis korraldada Aasia piirkonnas suuremaid sõjalisi operatsioone.
Kuuba raketikriis (1962)
Kõige lähemal oldi USA ja Nõukogude Liidu vahelisele tuumasõjale siis, kui Nõukogude Liit hakkas 1962. augustis paigutama Kuubale keskmaarakette, millega oleks võinud teha tuumarünnaku suuremale osale USA-st. Saades uudisest teada, kehtestas USA Kuubale blokaadi: Kuuba suhtlus kogu ülejäänud maailmaga ja relvade juurdevedu Nõukogude Liidust katkes. Nii USA kui ka Varssavi Lepingu Organisatsiooni väed viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Siiski, saades aru, et sõjategevuse puhkemine kahe suurriigi vahel võib lõppeda kogu maailma hävinguga tuumakatastroofis, jõuti kokkuleppele, et Nõukogude Liit viib oma raketid Kuubalt tagasi, kui Ühendriigid viivad ära oma raketid Türgist. Kumbki riik pidas sõna ja vastasseis rahunes.
Vietnami sõda (1955–1975)
Vietnam oli Prantsuse koloonia, mille jaapanlased Teise maailmasõja ajal vallutasid. Kommunistid kuulutasid 1945. aastal Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, mida Prantsusmaa ei tunnustanud. Nendevaheline, aga liitlaste toetatud sõda aastatel 1946–1954 lõppes Vietnami jagamisega mööda 17. paralleeli. Lõunas moodustati 1955. aastal Vietnami Vabariik (pealinn Saigon), millest ei saanud demokraatlikku riiki.
- 1964. aastal sekkus Vietnami kodusõtta USA, kes soovis peatada kommunistide võimuhaaramist (selle doominoefekti) Indohiinas.
- 1969. aastaks oli Vietnamis asuvas USA armees üle poole miljoni mehe, kes olid varustatud moodsate relvadega, ent ei suutnud partisanitaktikat kasutavast kommunistlikust armeest Viet-congist jagu saada. Ameeriklaste seas muutus Vietnami sõda ebapopulaarseks, rohketes protestides osalesid eriti üliõpilased, kes ei soovinud sõjaväkke minna.
- 1973. aastal sõlmitud Pariisi rahulepingu alusel viis USA oma väed välja. Kuigi rahulepingu alusel pidanuks kõigile osapooltele jääma nende käes olevad territooriumid, jätkus kodusõda, mis 1975. aastal lõppes Vietnami Vabariigi allaandmisega.
Liitlaste toetatud sõda (1946–1954) lõppes Vietnami jagamisega. Lõunas moodustati 1955. aastal Vietnami Vabariik, millest ei saanud demokraatlikku riiki.
Vaatamata lootusele, et pärast külma sõja lõppu muutub maailm rahumeelsemaks, ei ole see nii läinud. Mõni ütleb, et tegelikult ei ole külm sõda kunagi lõppenudki, vaid pärast Nõukogude Liidu lagunemist valitses kerge peataolek. Kui Vladimir Putin sai Venemaa Föderatsiooni presidendiks, langes Venemaa tagasi peaaegu samasse julgeoleku- ja välispoliitikasse mis varem.
Massihävitusrelvad
Massihävitusrelv on ülisuure purustus- või hävitusjõuga relv, mille kasutamine põhjustab kohe või mõne aja pärast hulgalisi purustusi ja inimkaotusi ning kahjustab suurel alal elu- ja looduskeskkonda. Massihävitusrelvade mõju ulatust on raske kontrollida: peale vastase relvajõudude mõjuvad massihävitusrelvad hävitavalt ka tsiviilelanikele ja purustavad tsiviiltaristut. Peamised massihävitusrelvad on tuuma-, bioloogiline ja keemiarelv. Neist vanimad on bioloogilised ja keemiarelvad.
Bioloogiline relv kasutab haigust tekitavaid mikroorganisme või mürke ja toksiine sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Juba ammustel aegadel mürgitati vastase võitlusvõime nõrgestamiseks kaevusid või loobiti piiratavasse linna nakatunud loomaraipeid. Teise maailmasõja ajal arendasid selles osalenud suuremad riigid bioloogilise relva programme, kaugemaile jõudis Jaapan, katsetades haigustekitajaid sõjavangide peal ja pommitades paari Hiina linna muhkkatkus kirpudega.
Keemiarelvade korral kannavad ründemürki edasi raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne. Keemiarelva võib pihustada ka lennukitelt või balloonidest, lastes tuulel seda vaenlase peale kanda. Keemiarelvaks võib pidada ka ajaloos kasutatud mürgitatud nooli või odaotsi. Mürgist suitsu kasutati juba Vana-Kreekas. Tänapäevane keemiarelva kasutamine sai alguse 19. sajandi teisel poolel. Esimese maailmasõja ajal hakati välja töötama keemilist relva kui uut lahendust vastase kaitsest läbimurdmiseks. Esimene tõsiste tagajärgedega keemiarünnak toimus 1915. aasta aprillis, kui Saksamaa lasi Belgia linna Ypresi lähedal liitlaste positsioonide suunas lendu klooriballoone, mis põhjustasid umbes 6000 sõduri surma. Sõdureid hakati varustama gaasimaskidega, mis on jäänud nende varustusse tänapäevani.
Tuumarelv põhineb tuumaenergia kasutamisel. Mõjuteguriteks on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Peale tugeva füüsilise toime mõjub ta ka moraalselt ja psüühiliselt. 1938. aastal avastati Saksamaal aatomituumade lõhustumine neutronite toimel, mis võimaldas vallandada tohutult suure energiahulga. USA alustas 1942. aastal aatompommi väljatöötamiseks projektiga „Manhattan“, mida juhtis füüsik Robert Oppenheimer. Esimene aatompommikatsetus toimus 16. juulil 1945. aastal New Mexico osariigis ning järgmisel kuul, 6. ja 9. augustil, visati aatompommid Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile.
Need on jäänud viimasteks kordadeks kui tuumarelva on sõjas kasutatud. Pärast Teise maailmasõda lõppu jätkas USA tuumarelva täiustamist, 1949. aastal jõudis esimese aatompommikatsetuseni ka Nõukogude Liit. 1950. aastate alguses loodi aatompommist võimsam tuumarelv – vesinikupomm.
Mis on sõjas lubatud?
Riigid on püüdnud piirata sõda seadustega: millal on sõda lubatud, millal mitte ning määranud selle, mis on sõjas lubatud. Rahvusvaheline humanitaarõigus ehk relvastatud konfliktide õigus on õigusnormide ja -põhimõtete kogum, millega määratletakse relvakonfliktis osalevate ning relvakonfliktist puudutatud riikide ja üksikisikute õigused ja kohustused.
Kas teadsid, et...?
Rahvusvaheline humanitaarõigus jaguneb Haagi õiguseks, mis reguleerib relvakonfliktis osalejate õigusi, ning Genfi õiguseks, mis kaitseb teatud isikuid, näiteks meditsiinitöötajaid ja sõjavange, ning objekte, näiteks haiglaid ja koolimaju.
Rahvusvahelise humanitaarõiguse eesmärk on piirata sõjapidamisviise ja kaitsta neid, kes sõjategevuses ei osale. Seda peavad järgima kõik osalised ja selle rikkumine ei ole vabandatav. Rahvusvahelise organisatsiooni Punase Risti loomisega 1864. aastal võeti vastu konventsioon haavatatute kohtlemise kohta sõjaväljal. Sellest alates on püütud sõjapidamist reguleerida lepingutega. 19. sajandi lõpuks olid lepingud, mis reguleerisid sõdivate poolte käitumist maa- ja meresõjas ning keelustasid mürkgaasid ja lõhkekuulid.
Psühholoogiline kaitse
Teadupärast on sõda nimetatud poliitika jätkamiseks teiste vahenditega. Üks vahendeid on vastase mõjutamine informatsiooniga: sihtmärgiks võib olla iga ühiskonnaliige alates lasteaialapsest kuni vanurini, selle mõju ulatub igale poole, kus on ligipääs internetile või muudele infokanalitele.
Vaenuliku mõjutustegevuse eesmärkideks on riigi otsuste ja elanikkonna hoiakute muutmine, valimiste mõjutamine, aga ka üldine segaduse külvamine, lõhede tekitamine erinevate ühiskonnagruppide vahele või riikide liitlassuhete kahjustamine. Mõnikord on lühiajalised eesmärgid meeleavalduste või rahutuste esilekutsumine või paanika tekitamine. Selleks põimitakse näiteks poliitikute sõnavõtte, kasutatakse diplomaatiat, ajakirjandust ja eriti sotsiaalmeediat.
Tehisintellekt
- Tehisintellekt on avanud uued võimalused usutava valeinfo massiliseks tootmiseks ja levitamiseks nii teksti, hääle, foto kui ka videotena. Varasemast lihtsam on ka libakasutajate ja avataride loomine ning sisu genereerimine.
Libavabaühenduste kasutamine
- Need on pealtnäha kodanikuühiskonnast võrsunud ühendused, mille on tegelikult loonud Venemaa riigiasutused. Olulised mõjuhoovad on ka Vene õigeusu kirikul ja riigiga seotud firmadel, eriti pangandus- ja energiasektoris.
Sõnumit saatvad tegevused
- Sõnu toetavad sõnumit saatvad tegevused, nagu majanduslik surve või sõjalise jõu ähvardav demonstreerimine, näiteks piirilähedased välkõppused, mida võidakse omakorda võimendada tuumarelvaga ähvardades. Venemaa on kasutanud ka eriteenistuste korraldatud mõrvu ja mõrvakatseid välismaal neile, kes Venemaa juhtkonnale ei meeldi.
Mõjutustegevust sõjategevuse käigus nimetatakse psühholoogilisteks või infooperatsioonideks. Nende elluviimiseks kasutatakse ka peale eelkirjeldatud mõjutusvahendite valjuhääldeid, lendlehti, raadiosaateid, tekstsõnumite saatmist jm.
Põhiseaduslikele väärtustele tuginev psühholoogiline kaitse
Väliste ohtudega aitab Eestis toime tulla põhiseaduslikele väärtustele tuginev psühholoogiline kaitse, mis on ühiskonna sidususe ja turvatundega seotud ühisväärtuste arendamine, hoidmine ja kaitsmine. Selle eesmärk on kindlustada ühiskonna ja riigi julgeolekut, inimeste turvatunnet, ennetada kriise ning suurendada usaldust ühiskonnas ja riigi tegevuse vastu. Psühholoogiline kaitse aitab kaasa rahva eneseusu ja kaitsetahte tugevdamisele. Psühholoogiline kaitse ning põhiseaduslike väärtuste omaksvõtt suurendab vastupanuvõimet Eesti-vastasele mõjutustegevusele. Psühholoogilist kaitset arendatakse kõigi kodanikuühiskonna osaliste koostöös.
Psühholoogilise kaitse toimealas on viis osist:
- julgeolek
- ühiskonna sidusus
- kommunikatsioonikeskkonna kvaliteet
- kultuuriline järjepidevus
- põhiseaduslikud väärtused
Kas teadsid, et...?
Eesti põhiseaduslikud väärtused on iseseisvus, rahvusriik, järjepidevus, demokraatlik riigikord, peremehetunne, kodurahu, kodanikuühiskond ja keskkonnahoid.
