Loe ja märka
1. Milline sündmus on ühiseks motiiviks järgnevates tekstides?
2. Iseloomusta selle sündmuse kujutamist igas tekstis. Mida mis katkendist sündmuse kohta lugeda või järeldada saab?
Gilgameši eepos
Tema, kes sügavust nägi, maa aluseid,
kes õigeid viise teadis ja kõiges oli tark,
Gilgameš, kes sügavust nägi, maa aluseid,
kes õigeid viise teadis ja kõiges oli tark!
Ta uuris kõikjal võimude troone
kogu tarkust kõige kohta teadis,
saladust nägi ja varjatu avastas,
teavitust tõi veeuputuse-eelsest ajast.
Kaugelt teelt ta väsinult tuli ja puhata sai,
kivisambale pani kõik oma vaevad,
lasi ehitada Lambatara Uruki müürid,
kus püha Eanna, puhas varakamber.
Kae selle müüri, mille sära kui vasel,
vaatle ta torni, millega võrdset pole teinud keegi!
Roni ta treppidel, mis igimuistsest ajast,
ja lähene Eannale, Ištari elupaigale
milleväärset pole ükski hilisem kuningas ega
inimene suutnud!
Mine üles Uruki müüride peale ja kõnni,
selle rinnatist uuri ja telliseid vaatle –
kas pole selle tellised põletatud
ja selle vundamendi rajanud seitse tarka?
Pärimustes põimub ajalooline aines väljamõeldisega. Müütilised lood täitsid muistsel ajal nii õpetlikku, seadusandlikku, kunstilist kui ka meelelahutuslikku ülesannet. Loov kujutlusvõime aitas inimestel mõista loodust ja ühiskonda, kunstiline vorm oli abiks teadmiste ja tõekspidamiste talletamisel ja mäletamisel.
3. Kuidas need müütilise loo funktsioonid katkendis avalduvad?
4. Milliseid omadusi ja tegusid kangelase juures esile tõstetakse?
5. Mida rõhutab jutustaja otsese pöördumisega kujutletava kuulaja või lugeja poole? Mis on tema jaoks Gilgameši loos oluline?
Piibel ja Koraan
Piibel, 1. Moosese raamat, 7: 10–20
5. sajand e.m.a10 Ja seitsme päeva pärast tuli veeuputus maa peale.
11 Sel aastal, mil Noa kuussada aastat vanaks sai, teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval, otse selsamal päeval puhkesid kõik suure sügavuse allikad ja taevaluugid tehti lahti.
12 Ja sadu tuli maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd.
13 Otse selsamal päeval läksid Noa ja Noa pojad Seem ja Haam ja Jaafet ning Noa naine ja kolm ta poegade naist üheskoos laeva,
14 nemad ja kõik metsloomad oma liikide järgi, ja kõiksugu kariloomad oma liikide järgi, ja kõiksugu roomajad, kes maa peal roomavad, oma liikide järgi, ja kõiksugu lendajad oma liikide järgi, kõik linnud, kõik tiivulised.
15 Ja need tulid Noa juurde laeva kahekaupa kõigest lihast, kus eluvaim sees on.
16 Ja need, kes sisse läksid, olid isane ja emane kõigest lihast, nõnda nagu Jumal temale oli käsu andnud. Ja Issand sulges ukse tema tagant.
17 Siis tuli nelikümmend päeva veeuputust maa peale; vesi tõusis ja tõstis laeva, nõnda et see kerkis maast kõrgele.
18 Ja vesi võttis võimust ning seda sai maa peal väga palju, ja laev liikus veepinnal.
19 Ja vesi võttis maa peal väga võimust ja kõik kõrged mäed kogu taeva all kaeti.
20 Vesi tõusis neist viisteist küünart kõrgemale, nõnda et mäed olid kaetud.
Tõlkinud Endel Kõpp, redigeerinud Vello Salo ja Jaan KrossKoraan, 11. suura
7. sajand (katkend)36 Noale ilmutati: „Sinu rahva hulgas usuvad vaid need, kes uskusid juba varem. Sa ära muretse nende tegude pärast.
37 Ehita meie silmade ees ja meie ilmutust mööda laev ning ära palu nende eest, kes on olnud ülekohtused, sest nad uputatakse ära.
38 Ta ehitas laeva ja tema rahva ülikud naersid tema üle iga kord, kui mööda läksid, kuid tema ütles: „Teie naerate meie üle, kuid, tõesti, ükskord naerame meie teie üle sama moodi nagu teie praegu.
39 Peatselt näete, keda tabab alandav nuhtlus, kellele saab osaks igavene karistus.“
40 Siis tuli meie käsk ja maa rüpest hakkas voolama vesi nagu allikast. Siis käskisime: „Võta (laeva) paar igast (looma) liigist, isane ja emane, ning oma pererahvas, peale nende, keda (Jumal) on juba hukka mõistnud, ning ka need, kes usuvad.“ Kuid üksnes vähesed uskusid Noa kõrval.
Tõlkinud Haljand Udam
Piibli ja koraani tekstid on samuti võrsunud muistse Lähis-Ida pärimustest. Esimese Moosese raamatu sisuks on juudi ajaloopärimus. Vana testament tervikuna koosneb aga väga mitmekesise sisu ja funktsiooniga tekstidest, mis on suulisest pärandist kirjalikku vormi jõudnud pika aja jooksul. Koraan on märksa uuem, ühe autori kirjutatud tekst, mille jumal islami traditsiooni kohaselt prohvet Muhamedile olevat ilmutanud.
Piibel on kristluse (vana testamendi osa ka judaismi), koraan islami pühakiri, s.t tekst, millele vastavas kultuuris omistatakse jumalik päritolu ning ülim autoriteet tõe ja moraali alal.
6. Arutle, miks on värssidele lisatud viitamist hõlbustavad numbrid. Kuidas peegeldab viitamise vajadus pühakirja staatust kultuuris?
7. Mis vormis kõneldakse jumalast piiblikatke 16. värsis? Mis vormi kasutatakse koraanikatke 40. värsi alguses? Kuidas see iseloomustab nende tekstide kujunemist ja arusaama nende päritolust?
Meeter ja Demeeter, 1. osa, 22
Hasso Krull, 2004
mulla
all
kõnnin ettevaatlikult kandilise maja poole
et vaadata kandilisest aknast
lainete kerkimist kandilistel tänavatel
ükskord põlesid seal
kaks kandilist paabeli torni
suits oli suur kuid ei tõusnud üles
nii nagu minu maailma suits
ta lehvis poolpõiki saare kohal
kuni kattis täiesti taeva
üks õhulaev ligines ekraanidele
vaatevälja jõudes lipsas ta
tornide vahele otsekui ootaks
teda koletised Skylla ja Charybdis
aga teiselt poolt kargas välja
ainult punakollane plahvatus
veidi aja pärast langesid tornid
iseenese jalamile
nad libisesid püstloodis allapoole
nagu tungiksid maa sisemusse
mööda tänavat kihutas tolmupilv
näod kattusid valge puudriga
linn, kirjutas kunagi Claude Lévi-Strauss
asub loodusliku ja tehisliku ühinemiskohas
sümfoonia või poeemiga pole ta võrreldav
mitte ainult metafoorselt
ühtaegu indiviid ja rühm, unistus ja tegelikkus
Eesti kirjanik, esseist ja kriitik Hasso Krull (sünd 1964) on mahuka osa oma uurimistööst ja loomingust pühendanud eri rahvaste mütoloogiale. Sellest huvist on kantud ka tema eepos „Meeter ja Demeeter“, kus nii folkloorne kui ka omaloodud müütiline aines põimub nüüdisaja olude, sündmuste ning probleemidega.
8. Millisest lähiajaloo sündmusest on katkendis juttu? Millise müüdi kaudu on see seostatud piibliga?
9. Milliseid mõtteseoseid tekitab sinul Krulli eepose pealkiri?
10. Milliseid lugemisootusi tekitab see, et Krull nimetab teost eeposeks?
11. Kuidas on katkendis viidatud veeuputuse müüdile?
12. Millega on veeuputuse müüt seotud Lähis-Ida muistsetes pärimustes?
13. Kuidas see seostub teemadega, mida käsitleb see katkend?
Kultuur, tekst, sõnakunst
Inimesed elavad ühtaegu looduse ja kultuuri vallas. Kultuur on inimeste endi loodud vaimne ja aineline keskkond. Seda luuakse ja arendatakse väga mitmekesisel moel, alates lihtsate tarbeesemete valmistamisest kuni keerukate suhte- ja mõttesüsteemideni, nagu poliitika, õigus, teadus, religioon jm.
Kultuuriloomes on tähtis roll keelel. Keele abil inimesed suhtlevad, mõtestavad maailma ja oma kogemusi, talletavad oma mõtteid ja teadmisi. Nõnda tekivad tekstid – tähenduslikult sidusad ja terviklikud keelelise väljenduse ühikud. Leidub kõikvõimalikus mahus ja vormis tekste. Mõned on väga lühikesed, nii et ei moodusta isegi tervet lauset, kuid edastavad siiski mingi iseseisva sõnumi (näiteks mõningad rituaalsed või viisakusvormelid, juhised, keelusildid jm), mõned väga pikad. Mõned on argikeelsed, mõned esindavad teisi keelekujusid. Osa tekstide sisu ja vorm on põhjalikult kaalutud ja viimistletud, osa improviseeritakse jne.
14. Milliseid näiteid oskad oma kogemuste põhjal tuua sõnakunsti funktsioonide kohta?
15. Kas sinu arvates on sõnakunstil veel ülesandeid, mida siin pole kirjeldatud? Milliseid?
Tekstid täidavad kultuuris erinevaid ülesandeid. Kunstiliste tekstide ülesanne, mis neid muudest tekstidest eristab, on lugeja ilumeele mõjutamine, kunstilise elamuse valmistamine. See on sõnakunsti esteetiline funktsioon. Kuid sõnakunst täidab ka muid funktsioone, näiteks eetilist, sotsiaalset ja tunnetuslikku – kunstiline tekst võib juurelda väärtushinnangute ja valikute üle, käsitleda inimese suhteid ühiskonnaga ning ühiskondlikke probleeme, aidata inimesel ennast ja ümbrust paremini mõista.
16. Millised funktsioonid võisid siinsete lugemistekstide puhul olla peamised nende loomisajal?
17. Millised on peamised nendesamade tekstide lugemisel nüüdisajal? Kelle jaoks?
18. Kuidas võib ühe ja sama teksti funktsioon aja jooksul muutuda? Miks?
Kunstilised tekstid ei vastandu seega ühemõtteliselt muudele tekstidele. Mida vanemad on tekstid, seda raskem on neid funktsioonide põhjal eristada. Muistsed tekstid täitsid korraga mitmesuguseid ülesandeid: talletasid ajalugu või seadusi, andsid edasi teadmisi ja oskusi, tasakaalustasid inimese suhteid teiste inimeste ning jumalike jõududega.
Modernses maailmas eristatakse tekste funktsiooni poolest selgemini. Kunstilise teksti puhul on esiplaanil esteetiline funktsioon ja autori loominguline eneseteostus. Sellegipoolest võib ka kunstilisel tekstil olla nii autori kui ka lugejate jaoks teisi funktsioone. Samuti on võimalik mis tahes kavatsustega loodud teksti tajuda ja tõlgendada eeskätt esteetilisest küljest.
Teksti tajumine kunstina sõltub suuresti lugeja harjumustest ja ootustest. Kunstilise teksti määratlus muutub seepärast ajast aega ja kultuurist kultuuri. Aegade jooksul on kõigis kultuurides kinnistunud väljendustavasid, mida peetakse kunstiliseks. Traditsiooniga tuttav lugeja tunneb kunstilise teksti ära näiteks eripärase sõnavara, lauseehituse, rütmi, teemade, teksti ülesehituse, tegelaste või sündmuste järgi.
19. Arutle maali mõju ja algsete funktsioonide üle
- Mis mõttes on tegu kunstiteosega?
- Mis mõttes millegi muuga? Millega?
Traditsioonid muutuvad ja avarduvad kogu aeg. Inimese loovus ning koos keskkonnaga uuenev tunnetusvajadus sunnivad otsima järjest uusi väljendusvahendeid. Tänapäevaks on sõnakunstis katsetatud kõikvõimalikke tekstivorme ja keelekujusid, sh on kunstilist rakendust leidnud argikeel ning muudki keeleregistrid. Seepärast pole nüüdisajal põhjust ühtegi keelekuju pidada iseenesest kunstilisemaks kui teisi.
Sõnakunsti traditsioone nii lääne kultuuris kui ka mujal on aga kasulik tunda, et mõista, kuidas uuem kirjandus on kujunenud, mille poolest varasemast erineb ning kuidas on sellega seotud. Kultuuri elujõu ja arengu jaoks on ühevõrra olulised nii uuenemispüüd kui ka pidev side eri ajastute, traditsioonide ning inimeste vahel. Uuem kultuur, sealhulgas sõnakunst, ei vaheta vanemat välja, vaid toetub sellele ning suhestub sellega kogu aeg.
20. Loetle tekste, mida pead kunstiliseks.
- Seleta, mille järgi nende kunstilisuse ära tunned.
- Mida sina kunstiliselt tekstilt ootad? Millest selle puhul rõõmu tunned?
21. Kas on tekste, mis ei ole sinu arvates kunstilisena mõeldud, kuid mida oled niimoodi lugenud? Too näiteid.
22. Seleta, kuidas ilmneb selle peatüki lugemistekstides kultuuri pidevus ning uuenduslikkus ja ajakohasus.
