- Mis ühendid on oksiidid?
- Kuidas oksiide nimetatakse ja liigitatakse?
- Milliseid oksiide leiab liivarannast?
Oksiidide on Maal palju
Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinud ühendid. Oksiide moodustab enamik keemilisi elemente. Üksnes vähesed elemendid, näiteks väärisgaasid ja mõni väärismetall (nt kuld), ei moodusta püsivaid oksiide.
Kupriit on mineraal, mis koosneb vask(I)oksiidist. Tänu ilusale särale ja granaatõunapunasele värvile võiks kupriit olla ka vääriskivi, kuid ei ole piisavalt kõva. Kupriit sarnaneb kõvaduselt paekiviga.
Oksiidide üldiseloomustus
Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniastmes –II).
Oksiidi omadused näitavad ka seda moodustava keemilise elemendi üldisi omadusi. Seega, tundes oksiidide omadusi, saame teha järeldusi ka teiste ühendite omaduste kohta, ilma et peaksime kõigi nendega ükshaaval põhjalikult tutvuma ja nende omadusi pähe õppima.
- CO2
- H2O
- NaCl
- H2SO4
- H2CO3
- Fe2O3
- H2S
- SiO2
Mõtlemist
Miks on oksiidid ühed levinumad ühendid Maal? Milliseid looduses leiduvaid oksiide sa tead?
Oksiidide nimetamine
Kui elemendil on ühendites vaid üks võimalik oksüdatsiooniaste, nagu on IA, IIA ja osa IIIA rühma elementidel, siis koosneb selle oksiidi nimetus vaid metalli nimetusest ja järelliitest -oksiid.
- Na2O – naatriumoksiid
Ühe ja sama elemendi erinevas oksüdatsiooniastmes oksiidide eristamiseks on kaks võimalust.
1. Nimetuses märgitakse elemendi oksüdatsiooniaste
Seda võimalust kasutatakse eelkõige metallioksiidide nimetamisel, kuid tänapäeval on see järjest enam leidnud rakendust ka mittemetallioksiidide korral.
- Fe2O3 – raud(III)oksiid (loe: raud-kolm-oksiid)
- N2O5 – lämmastik(V)oksiid (loe: lämmastik-viis-oksiid)
2. Elementide aatomite arv märgitakse eesliidetega
See nimetamisviis on küllaltki levinud mittemetallioksiidide korral.
- N2O3 – dilämmastiktrioksiid
Oksiidide liigitamine
Enamik oksiide on kas aluseliste või happeliste omadustega. Suurem osa metallioksiide on aluseliste omadustega ja enamik mittemetallioksiide on happeliste omadustega.
- Metallioksiidid on enamasti
- Mittemetallioksiidid on enamasti
- Leelis- ja leelismuldmetallide oksiidid on
Aluselised oksiidid
Aluselised oksiidid on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega.
Suurem osa metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (leelis- ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised, näiteks CrO, FeO, NiO, CuO.
Kõik metallioksiidid on tahked mittemolekulaarsed ained. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on keemiliselt väga püsivad. Paljusid neist kasutatakse värvide valmistamisel värvipigmendina. Cr2O3 kasutatakse näiteks rohelise ja Fe2O3 kollaka või pruunika värvi saamimiseks.
Enamik väheaktiivseid metallioksiide on üsna kõvad ja kõrge sulamistemperatuuriga ained. Eriti kõva on näiteks Al2O3 (korund), mille suured läbipaistvad kristallid on hinnatud vääriskivid (nt punane rubiin ja sinine safiir).
Tugevalt aluselised | |
Oksiidid | Hüdroksiidid |
Reageerivad aktiivselt veega ja moodustavad leelise | Vees hästi lahustuvad tugevad alused (leelised) |
Li2O, Na2O, CaO, BaO | LiOH, NaOH, Ca(OH)2, Ba(OH)2 |
Nõrgalt aluselised | |
Oksiidid | Hüdroksiidid |
Veega peaaegu ei reageeri | Vees peaaegu lahustumatud nõrgad alused |
CrO, FeO, NiO, CuO | Cr(OH)2, Fe(OH)2, Ni(OH)2, Cu(OH)2 |
Happelised oksiidid
Happelised oksiidid on happeliste omadustega, nad reageerivad alustega.
Enamik mittemetalliliste elementide oksiide on happeliste omadustega. Mittemetallide oksiidid koosnevad enamasti molekulidest (v.a SiO2, mis on erandina mittemolekulaarne). Väiksemate molekulidega oksiidid on tavatingimustes gaasid (nt SO2, CO2, NO), suuremate molekulidega oksiidid aga tahked ained (nt P4O10).
Üks väheseid oksiide, mis tavatingimustes on vedelik, on vesi ehk divesinikoksiid.
Ma tean, et ...
- Oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniastmes −II).
- Oksiidide liigitus keemiliste omaduste järgi
Aluselised oksiidid | Happelised oksiidid | ||
reageerivad hapetega | reageerivad alustega | ||
tugevalt aluselised reageerivad veega | nõrgalt aluselised ei reageeri veega | reageerivad veega | ei reageeri veega |
Li2O, Na2O, CaO, BaO | CrO, Fe2O3, CuO, ZnO | SO2, NO2, CO2, P4O10 | SiO2 |
- Aluselised oksiidid on aluseliste omadustega, reageerivad hapetega.
- Happelised oksiidid on happeliste omadustega, reageerivad alustega.
Küsimused
- Miks on oluline mainida osa oksiidide nimetustes oksüdatsiooniastet?
- Millised omadused peaksid olema ainel, et seda saaks kasutada a) värvipigmendina, b) vääriskivina?
- Mis on aluseline oksiid?
- Mille poolest erinevad tugevalt aluselised ja nõrgalt aluselised oksiidid?
- Mis on happeline oksiid?
