Helitute häälikute kõrval k, p, t
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t.
aktus
nafta
topsik
peatselt
Erandina võib helitu hääliku kõrval olla g, b, d neljal juhul.
Helitu hääliku kõrval g, b, d
|
Liitsõnades |
veerandtund, külgsuund, kõrgklass, sulgpall, pingpong |
|
|
Liite ees |
jalgsi, vargsi, leibkond, ringkond, õigsus |
|
|
Võõrsõnades |
abstraktne, smaragd, gangster, džungel, abt |
|
|
Sama sõna eri vormides |
hoidma – hoidsin |
leidma – leidsin |
NB!
ergas – erksa
tõrges – tõrksa
ärgas – ärksa
hõlbus – hõlpsa
Kaashäälikuühendi õigekiri
Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega.
usjas
mõtlik
borši
põmdi
Kaashäälikuühendi reeglil on neli erandit – neil juhtudel kirjutatakse kaashäälikuühendis mõni häälik kahe tähega.
Erandlik kaashäälikuühend
Liitsõnades | pikksilm, sallkrae |
Liite -gi/-ki ees | kanngi, susski |
Kui tüvi lõpeb sama tähega, millega algab liide | modernne, keskkond |
Ülipikalt häälduv s kirjutatakse l, m, n, r, v järel kahe tähega | morss, valss |
i ja j
ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i.
süüa
hüüad
siia
saiad
Erandina võib j olla ü ja i järel tegijanimedes ja liitsõnades.
j on ü ja i järel
|
Tegijanimedes |
teenija, tulija, müüja |
|
|
Liitsõnades |
elektrijuhe, bussijaam |
|
Nimetused
Nimetused kirjutatakse väikse tähega.
|
Kuud ja nädalapäevad |
mai, kolmapäev, lehekuu |
|
Ametinimetused |
professor, president |
|
Keeled ja rahvused |
eesti keel, itaallane, soome-ugri keeled |
|
Pühad ja tähtpäevad |
jaanipäev, jõulud, suur reede |
Õppeained | ajalugu, geograafia |
|
Ilmakaared |
kagu, lääs |
Nimed
Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega.
|
Isikud ja olendid |
Triin Tasuja, Muri, Punamütsike |
|
Ajalehed, ajakirjad |
Postimees, Imeline Ajalugu, Vikerkaar |
|
Maailmajaod, kohad, linnad, tänavad, ehitised |
Aafrika, Kreeka, Aia tänav, Pikk Hermann |
Taevakehad, tähtkujud | täht Siirius, Suur Vanker |
|
Loodusobjektid |
Munamägi, Keila juga |
NB!
Kohanime juurde kuuluva täpsustava täiendosa kirjutame suure tähega ja liidame sidekriipsuga: Lõuna-Eesti.
Ametlikkuse rõhutamiseks kirjutatakse riigi, asutuse ja organisatsiooni nimetus läbiva suurtähega: Eesti Vabariik, Tallinna Ülikool, Pärnu-Jaagupi Gümnaasium.
Pealkirjad
Pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides.
|
Raamatud jm teosed |
„Rehepapp“, „Õunaraamat“ |
|
Filmid |
„Siin me oleme“ |
Laulud | „Kodulaul“ |
|
Mängud |
„Reis ümber maailma“ |
|
Saated, sarjad |
„Tähelaev“, „Osoon“ |
|
Kunstiteosed, fotod |
„Russalka“, „Isa portree“ |
Otsekõne
Otsekõne on kõneleja jutu edasi andmine tema enese sõnadega. Otsekõne juurde kuulub enamasti saatelause, mis näitab, kes on lause öelnud. Saatelause võib paikneda otsekõne ees, järel või sees. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse.
Saatelause otsekõne ees | S___: „O___.(?!)“ |
Saatelause oteskõne järel | „O___,(?!)“ s___. |
Saatelause otsekõne sees | „O___,“ s___, „o___.(?!)“ |
