Atmosfäär ehk õhkkond
Maad ümbritsevad erineva koostise ja omadustega õhu kihid ehk atmosfäär ehk õhkkond (joonis 1.1.1). Kõige alumine õhukiht ehk troposfäär ulatub pooluste kohal umbes 8 km, ekvaatori kohal kuni 20 km kõrguseni. Seal kujuneb ilm, mis on atmosfääri pidevalt muutuv seisund: puhuvad tuuled, tekivad pilved, sajab vihma ja lund. Elusolendeid esineb ainult selles õhukihis. Meie tajume ilma õhutemperatuuri, õhuniiskuse, tuule, sademete, pilvisuse ja muude ilmaelementide ehk meteoroloogiliste elementide kaudu. Ilmaelementide kogum mingil hetkel teatud kohas ongi ilm.
Tuule suund –
Tuule kiirus –
Õhurõhk –
Õhuniiskus –
Igapäevases elus mõõdetakse õhurõhku elavhõbedasamba (Hg) kõrgusega mm-tes. Kui suur on normaalrõhk?
- 750 mm Hg
- 760 mm Hg
- 780 mm Hg
Lõpeta laused.
Kui õhurõhk mingil alal on 750 mm Hg, siis on sellel alal .
Kui õhurõhk mingil alal on 780 mm Hg, siis on sellel alal .
Ilmavaatlused
Ilma kohta saadakse andmeid vaatlustega, mida tehakse iga päev, ööpäev läbi samadel kindlatel kellaaegadel ilma- ehk meteoroloogiajaamades üle maailma. Teavet kogutakse enamasti järgmiste ilmaelementide kohta: õhutemperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus, õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus ja mitmesugused muud ilmastikunähtused. Ilmajaamad paiknevad maakeral tuhandetes kohtades. Andmed registreeritakse ja neid saab ka arvutiekraanil näha.
sademetemõõtur
baromeeter õhurõhu mõõtmiseks
heliograaf – registreerib päikesepaiste kestust
anemomeeter tuule kiiruse ja tuulelipp tuule suuna määramiseks
- künka nõlva kaldenurk
- ujumiskohtade puhtus
- päikesekiirgus
- õhutemperatuur
- puu kõrgus
- õhurõhk ja -niiskus
- mäe suhteline kõrgus
- pilvisus ja sademed
Fahrenheiti skaala
Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid skaalasid. 18. sajandi algul ehitas saksa füüsik Fahrenheit termomeetri, kusjuures temanimelise skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32 °F ja vee keemistemperatuur 212 °F. Rootsi teadlane Celsius võttis veidi hiljem kasutusele nn Celsiuse skaala (jää sulamistemperatuur 0 °C ja vee keemistemperatuur 100 °C). Enamikus riikides on kasutusel Celsiuse skaala, näiteks USA-s aga Fahrenheiti skaala.
Kumma skaala järgi on see õhutemperatuur mõõdetud?
- Celsiuse skaala
- Fahrenheiti skaala
Kui suur on õhutemperatuur teise skaala järgi?
Teise skaala järgi on °.
- Ilma prognoosib ja ilmakaarte koostab .
- Ilma uurib .
- Kliimat uurib .
Kus saab neid erialasid õppida? .
Vali ametid, kes vajavad oma töös informatsiooni ilma või kliima kohta.
- arst
- ehitaja
- kaevur
- kosmeetik
- lendur
- meremees
- põllumees
- raamatupidaja
- teadlane
Kliima
Ilm on küll iga päev erinev, kuid kunagi ei oota me näiteks Eestis jaanuarikuus 30 kraadi sooja või jaanipäeval 20 kraadi külma. Pikaajaliste vaatluste tulemusena on teada, millal on väga külm, millal on lumi maas ja millal see tõenäoliselt sulab, mis ajal sajab palju vihma, millal on oodata tugevaid tuuli jne. Paljude aastate jooksul kujuneb välja ilmade korrapärane vaheldumine ehk režiim, mida nimetatakse kliimaks ehk ilmastuks.
- inimtegevus
- jõelaevandus
- laamade liikumine
- maa ja mere jaotus
- murenemine
- pinnamood
- turism
- õhuliikumine
- päikesekiirguse jaotumine Maal
Igapäevases elus on vajalik jälgida aga kaugemas perspektiivis on hea teada asukoha
Paljude aastakümnete, isegi aastasadade jooksul tehtud ilmavaatluste põhjal saab otsustada kliimamuutuste üle. Välja on selgitatud põhjused, miks teatud piirkonnas on kujunenud just selline või teistsugune kliima, see tähendab, missugused on kliimat kujundavad tegurid ehk kliimatekketegurid. Tähtsamad neist on:
- päikesekiirguse jaotumine maakera pinnal, mis tuleneb koha geograafilisest laiusest,
- õhuringlus atmosfääri alumistes kihtides,
- ookeanide, merede ja mandrite jaotus maakeral,
- pinnamoe mõju,
- inimtegevuse mõju.
Ilmastik
Mõistete ilm ja kliima kõrval räägitakse ka ilmastikust ehk paari järjestikuse aasta ilmast. Näiteks viimasel ajal on olnud suvel ilmastik jahe ja vihmane.
Küsimused
- Analüüsi joonist 1.1.1. Leia, millisteks kihtideks atmosfäär jaotatakse. Mille poolest nad erinevad?
- Miks on kõrgmäestikus matkates raskem hingata?
- Too välja mõistete ilm ja kliima sarnasused ja erinevused.
- Vali mõni kliimat kujundav tegur ja kirjelda oma sõnadega, kuidas see võiks mõjutada sinu kodukoha kliimat.
