Puit ja selle saamine

Inimestele vajalike esemete valmistamiseks kasutatakse mitmesuguseid materjale. Osa neist materjalidest saadakse loodusest peaaegu kasutusvalmina. Teine osa saadakse looduslike ainete ümbertöötamisel.

Puit on materjal, mida saadakse looduses kasvavatest puudest. Seda materjali hakkasid inimesed esemete valmistamiseks kasutama juba väga ammu. See oli kättesaadav juba ürgaja inimestele. Põhiline kogus puitu saadakse puu tüvest, väiksem osa okstest ja juurtest (joon. A 1). Vanasti valmistati paljud esemed niimoodi, et nende juures säilis osa puu looduslikust kujust (näiteks harkader, luuavars, pudrumänd). Seetõttu öeldi ka materjali kohta puu ja üldkeeles on see jäänud nii tänapäevani. Küllap on paljud teist kuulnud laulusalmi: seda paati pole tehtud linnuluust, kaared ise painutasin tammepuust. Esemete valmistamisel materjalina kasutatavat puitu nimetatakse tarbepuiduks, kütusena kasutatavat puitu aga küttepuudeks.

Eestis kasvab puid küllalt palju. Suurem osa neist kasvab metsades. Metsade all on ligikaudu 40 % (2/5) meie riigi pinnast (joon. A 2). Seetõttu on puidutööstus Eestis väga oluline majandusharu ja puit üks tähtsamaid eksportkaupu. Enamik meil kasvavatest puudest on okaspuud, väiksem osa lehtpuud. Meil kasvavast ligikaudu sajast puu- ja põõsaliigist leiavad tarbepuidu toormena laiemat kasutamist vaid 6–7.

Puidu saamiseks tuleb puu langetada, oksad laasida ja tüvi tükeldada. Puutüve tükeldamisel saadakse palgid (pikkusega 3–6 m), pakud (pikkusega 1–3 m) ja notid (pikkusega kuni 1 m) (joon. A 3). Mida pikem ja jämedam on puu tüvi, seda rohkem saadakse sellest puitu. Puidu kogust mõõdetakse tihumeetrites. Sisuliselt tähendab see puidu ruumala arvutamist kuupmeetrites. Esmalt tuleb arvutada iga üksiku palgi ruumala. See on aga üsna keeruline, sest puutüvi pole terves pikkuses ühesuguse läbimõõduga. Et palgi täpset ruumala teada saada, tuleb mõõta selle pikkus ja mõlema otsa läbimõõt (joon. A 4). Nüüd tuleb appi võtta matemaatika ja arvutada selle tüvikoonuse ruumala. Praktikas ei hakata nii keerulist arvutust tegema, vaid arvutatakse silindri ruumala, mille läbimõõduks on palgi läbimõõt keskkohas. Sel juhul saadakse küll tegelikust veidi väiksem maht, kuid see viga pole märkimisväärne. Küll on palgi läbimõõdu määramine keskkohast tülikam kui otstest. Selleks läheb vaja spetsiaalset mõõdikut. Kui seda pole, tuleb arvutada eeldusel, et keskkoha läbimõõt on otste läbimõõtude aritmeetiline keskmine. Et aega kokku hoida, ei peagi iga palgi ruumala arvutama, vaid see leitakse selleks otstarbeks koostatud tabelist.

Vähemväärtuslikud puu osad ja puud kasutatakse ära küttepuudena või toorainena puitplaatide ja paberi tootmisel. Need lõigatakse ühepikkusteks pakkudeks või nottideks ja laotakse virna. Sellise risttahukakujulise virna mahtu mõõdetakse ruumimeetrites (joon. A 5). Puuvirna mahu annavad kokku nii puit, puukoor kui ka puude vahele jäävad tühikud. Ligikaudu on igas puuvirna ruumimeetris 0,7 tihumeetrit puitu.

Puud on inimeste jaoks mitmel moel kasulikud. Nad puhastavad õhku, väetavad mulda, kannavad vilju, annavad kütet ja tarbepuitu. Raieküpse metsa kasvatamine nõuab mitme inimpõlve hoolt ja vaeva. Seetõttu tuleb puid hoida ja neist saadavat puitu säästlikult kasutada.