Mõtle ja arutle!
Mis sulle meenub seoses sõnaga „keha“?
Nimeta.
Mis on füüsikaline keha?
Kui kuuleme sõna „keha“, tuleb tavaliselt meelde inimese keha. Kui oleme palavikus, siis ütleme, et keha temperatuur on tõusnud. Kui riided ei mahu enam selga, siis öeldakse, et kehakaal on tõusnud.
Loodusteadlased aga nimetavad kehaks uuritavat objekti. Sageli öeldakse lisaks, et tegemist on füüsikalise kehaga. Nii on parem aru saada, mida keha all mõeldakse.
Füüsikaline keha võib olla väga suur, aga ka väga väike.
Väga suured füüsikalised kehad on taevakehad, näiteks Päike, Kuu ja planeedid. Väga väikesed kehad on näiteks tolmuosakesed.
Ka inimese keha on füüsikaline keha. Seda saab samuti uurida loodusteaduslike meetoditega.
Miks kehasid mõõdetakse?
Kehadel on kindlad omadused.
Neid omadusi saame hinnata. Me saame hinnata, kas ilm on soe või külm, kas koolikott on kerge või raske. Hindamine aga ei ole täpne.
See ei anna omadusi täpselt edasi. Esimese klassi lapsele tundub kott raskena, suurele poisile on sama kott aga kerge.
- Hinda, kas klassis on soe või külm.
Selgita, miks sa nii arvad. - Hinda, kas sa kaalud pinginaabrist rohkem või vähem. Selgita, miks sa nii arvad.
- Hinda, kelle koolikott kaalub kõige rohkem.
Hindamiseks võid kotte käega tõsta. - Reastage kotid raskuse järjekorras. Tavaliselt tekib kottide järjestamisel erinevaid arvamusi.
Mis sa arvad, miks?
Selleks, et kõik mõistaksid asju ühtemoodi, tuleb kehade omadusi mõõta. Kotid saame õigesse järjekorda siis, kui me nende raskust kaalume.
Kehade omadusi, mida saab mõõta, nimetatakse füüsikalisteks suurusteks.
Me saame mõõta kehade pikkust ja laiust, nende temperatuuri ja massi, kehade vahelist kaugust, kõrgust ja teisi omadusi. Kehade füüsikalisi suurusi märgime mõõtühikutega.
Iga füüsikalise suuruse mõõtmiseks on oma kindel ühik.
Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud
Füüsikaline suurus | Mõõtühik | Lühend | Näide |
Pikkus | 1 meeter | 1 m | Sinivaal võib kasvada kuni 33 meetri pikkuseks. |
Mass | 1 kilogramm | 1 kg | Elevandipoeg kaalub sündides 90 kilogrammi. |
Aeg | 1 sekund | 1 s | Ühes minutis on 60 sekundit. |
Temperatuur | 1 Celsiuse kraad | 1 ℃ | Maailma külmarekord on 89,2 Celsiuse kraadi. |
Kiirus | 1 meeter sekundis | 1 | Eesti kõige kiirem lind piiritaja suudab lennata . |
Ruumala | 1 kuupmeeter | 1 m3 | Haagisega veoauto ruumala on 90 kuupmeetrit. |
1. tuulekiirust
2. basseini mahtuva vee hulka
3. kehatemperatuuri
4. kaugushüppe pikkust
5. jahukoti massi
6. laulu kestust
- täna
- sel nädalal
- sel kuul
- kuju
- kõrgus
- ruumala
- värvus
- mass
- materjal
