Arutle
- Mis on vaimne tervis?
- Kuidas saab aru, et vaimse tervisega on kõik korras?
- Kuidas saab aru, et vaimse tervisega ei ole kõik korras?
- Kelle poole saab pöörduda, kui on vaja vaimse tervisega seotud abi?
1. Mis on vaimne tervis?
Vaimne tervis on see, kuidas inimene mõtleb, tunneb ning ümbritsevat maailma tajub. Vaimne tervis näitab seda, kuidas inimene:
- tuleb toime igapäevase elu pingete ja rõõmudega;
- suudab õppida ja töötada;
- suudab luua ja hoida suhteid.
Üldjoontes saab vaimset tervist jagada kaheks.
- Hea vaimne tervis tähendab, et inimene saab igapäevaste pingetega hästi hakkama, ta suudab keskenduda õppimisele, tunneb igapäevastest tegevustest rõõmu ja tal on head suhted kaaslastega.
- Halb vaimne tervis tähendab, et inimesel on raske igapäevaste pingetega toime tulla, ta tunneb vähe rõõmu. Õppimine ja töötamine on tema jaoks raske ja ebameeldiv. Vaimse tervise probleemid toovad kaasa pingeid suhetes, ebaharilikku käitumist ja vaimseid häireid (nt depressioon).
Vaimne tervis näitab seda, kuidas inimene:
- tuleb toime igapäevase elu pingete ja rõõmudega;
- suudab õppida ja töötada;
- suudab luua ja hoida suhteid.
- Halb enesetunne ja rahulolu.
- Võime naerda ja lõbutseda.
- Oskus tulla toime uute olukordadega.
- Iseendast ja teistest inimestest hoolimatus.
- Ka kurbuse, viha ja hirmu tundmine.
- Soov ja võime teiste inimestega tülitseda.
- Soov ja võime õppida.
2. Stress
Stress on keha vastus pingeliste olukordadega toimetulekuks. Inimene tunneb stressi siis, kui olukorraga toimetulek vajab pingutamist. Stress on inimesele vajalik, sest see aitab kehal koondada jõudu probleemidega toimetulekuks.
Stress on keha vastus organismile pingeliste olukordadega toimetulekuks. Stress on inimesele vajalik, sest see aitab kehal koondada jõudu probleemidega toimetulekuks.
Sageli mõeldakse stressi all pinget, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Tegelikult võib stress olla ka positiivne. Positiivne stress tekib siis, kui inimene on elevil ja rõõmus. Ka toredad ja rõõmustavad sündmused vajavad jõu koondamist, et nendega toime tulla.
Stressi võivad tekitada nii rõõmsad kui ka ebameeldivad ja kurvad sündmused. Näiteks meid rõõmustab eesolev sünnipäev ja me oleme elevil peo pärast, mida korraldame. Meile tekitavad ebameeldivust sagedased tülid naaberkorteris, sest lärm kostab tuppa. Meid kurvastab lemmiklooma kadumine ja tema otsimine tekitab suurt muret.
Leia tekstis...
... stressi kehalised tunnused. Markeeri rohelisega.
... stressi vaimsed tunnused. Markeeri kollasega.
Kui stressitase muutub liiga kõrgeks, väsitab see keha ja vaimu. Siis ei ole stress meile abiks, vaid tekitab raskusi ülesannetega hakkama-saamisel. Seda nimetatakse negatiivseks stressiks. Nii võib stress tekitada erinevaid terviseprobleeme. Stressi esimesed sümptomid on tavaliselt väsimus ning keskendumis-raskused. Sageli esineb peavalu, lastel kõhuvalu. Tavaliselt esineb stressis olles rohkem higistamist. Stressile on omased veel närvilisus, ärevus- või abitustunne, kergesti ärrituvus, unehäired, liigsöömine või vastupidi isutus. Stressi tagajärjel võib nõrgeneda immuun-süsteem. Seetõttu haigestutakse sagedamini, eriti nakkustesse (nt grippi). Pikajaline stress võib tekitada depressiooni.
Kokkuvõtteks
Arutle
- Kuidas vaimne tervis võib mõjutada sinu füüsilist tervist (haiguste puudumist ja keha tugevust)?
- Kuidas vaimne tervis võib mõjutada sinu sotsiaalset tervist (häid suhteid kaaslastega)?
