Arutle
- Kust pere raha saab?
- Mis on inimeste peamised sissetulekud?
- Miks inimesed peavad makse maksma?
- Kuidas saad aru küsimusest „kui palju sa palka saad?“
- Mida tähendab brutopalk ja netopalk?
- Mille poolest bruto- ja netopalk erinevad?
1. Palk
Tavaliselt on pere sissetulekutest kõige tähtsamal kohal töötasu ehk palk. Palk on tasu, milles pooled on kokku leppinud ja mida tööandja maksab töötajale töö tegemise eest. Lisaks võib tööandja inimesele maksta lisatöö eest lisatasu või heade töötulemuste eest preemiat või tulemustasu.
Küsimusele „Kui palju sa palka saad?“ saab vastata kahte moodi. Vastuseks võid öelda rahasumma, milles olete tööandjaga kokku leppinud ja mis on lepingus kirjas. See on brutopalk. Brutopalga hulka on arvestatud ka kohustuslikud maksud ja maksed (tulumaks, töötuskindlustusmaks ja kogumispensioni makse). Teine võimalus samale küsimusele vastates on öelda see summa, mis sa kätte saad. See on netopalk. Netopalk on töötasu, mille töötaja saab kätte pärast maksude ja maksete maha arvamist. See on raha, mida inimene saab kulutada.
Kui sa oled tööandjaga kokku leppimas oma töötasu, täpsusta kindlasti üle, kas jutt käib brutopalgast või netopalgast.
Mõnikord pakuvad tööandjad töötajale võimalust saada n-ö ümbrikupalka. See on töötasu, mis ei ole ametlikult vormistatud. Ümbrikupalga pealt ei tasu tööandja ja töötaja riigile makse. Töötaja jääb ümbrikupalgaga nõustudes ilma haigushüvitisest, töötukindlustusest, võimalusest saada pangalaenu jm. Ümbrikupalga maksmine ja vastu võtmine on ebaseaduslik.
Töötasu suurus on iga inimese isiklik asi ja seda ei pea kellelegi ütlema.
Kui töötaja brutopalk on 1000 eurot, siis ...
… töötaja saab netopalgana eurot.
… tööandja kulu palgafondist on eurot.
… töötaja peab tulumaksu maksma eurot.
Märgi, millised maksud lähevad brutopalgast maha?
- kogumispension
- sotsiaalmaks
- töötuskindlustusmakse
- tulumaks
Kasuta arvutamiseks palgakalkulaatorit.
Juhtum 1: Mari on tööandjaga kokku leppinud, et ta saab palgapäeval (netopalk) 650 eurot. Arvuta, kui suur on brutopalk, mis pannakse kirja töölepingusse.
Vastus: Mari töölepingus on määratud palk eurot.
Juhtum 2: Jüri töölepingus on kirjas, et tema töötasu on 650 eurot. Arvuta, kui palju Jüri palgapäeval raha saab.
Vastus: Jüri saab palgapäeval kätte eurot.
2. Sotsiaalne turvalisus
Mõned inimesed arvavad, et riik võtab maksudena inimestelt raha ära. See ei ole päris nii. Riik kogub maksuraha selleks, et korraldada elu riigis ja pakkuda inimestele turvalisust. Turvalisus ei tähenda ainult kindlustunnet oma elu pärast. Riigi ülesanne on pakkuda ka sotsiaalset turvalisust. See tähendab, et riik toetab neid inimesi, kes ei tule mingil põhjusel ise oma eluga hästi toime. Nii pakub riik erinevaid abirahasid, pensioneid ja toetusi. Näiteks vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, peretoetused jne.
Sellised toetused võivad olla pere olulised sissetuleku allikad. Sotsiaalset turvalisust saab riik pakkuda tänu sellele, et inimesed maksavad makse. Riigi eelarvest läheb sotsiaalse turvalisuse tagamiseks kõige suurem hulk raha.
Riik toetab neid inimesi, kes ei tule mingil põhjusel ise oma eluga hästi toime. Nii pakub ta inimestele sotsiaalset turvalisust.
Markeeri tekstis kollasega laused, mis selgitavad sotsiaalse turvalisuse tähendust.
3. Sotsiaaltoetused
Vanaduspensioni saavad iga-kuiselt inimesed, kes on pensioni-ealised. Vanaduspensioni saamiseks peab inimesel olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Vanaduspensionit makstakse ka siis, kui inimene töötab. Vanaduspensioni suurus sõltub sellest, kui kaua inimene on töötanud ja kui palju ametlikult palka saanud.
Lapsetoetus on igakuine toetus alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni või peale seda kui noor kooli lõpetab.
Toitjakaotuspensionit saavad inimesed, kes on kaotanud pereliikme, kes oli pere toitja.
Töövõimetuspensionit saavad inimesed, kes ei ole võimelised tööga elatist teenima või see on raskendatud. Seda pensionit saadakse iga-kuiselt.
Sünnitoetus on ühekordne toetus lapse sünni puhul.
Vanemahüvitise eesmärk on võimaldada vanemal lapsega kodus olla. Vanemahüvitust makstakse iga-kuiselt tavaliselt kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni. Vanemahüvitist makstakse kas lapse emale või isale.
Lasterikka pere toetust makstakse perele, kus kasvab kolm või rohkem last. Toetust makstakse ühele vanemale iga-kuiselt.
Sander lõpetas põhikooli ja läks tööle. Tema ema Ene arvele ei laeku enam iga-kuist toetust riigilt.
Tagametsa peres kasvab viis last. Lisaks lapsetoetustele saab pere veel lisatoetust.
Isa Toomas jäi 6-kuuse Albertiga töölt koju, et lapse eest hoolitseda.
Kalle on 72-aastane. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel 53 aastat.
Triinu ja Tõnu perre sündis laps.
Pärast rasket haigust suri 13-aastase Mardi isa.
Pärast Margitiga juhtunud autoavariid on tal liikumisega raskused. Ta ei saa enam jätkata tööd täiskoormusega.
Kokkuvõtteks
Arutle
- Mille poolest erinevad brutopalk ja netopalk?
- Miks inimene peab makse maksma?
- Mis maksud inimese palgast maha arvestatakse?
- Kuidas riik toetab inimeste sotsiaalset turvalisust?
