1. Mis on inimkaubandus?
Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärk on teiste inimeste ärakasutamine. Sageli tähendab see, et inimesi sunnitakse ebaseaduslikult töötama. Inimkaubandus on ka see, kui inimesi salaja raha eest üle piiri viiakse. Veel loetakse inimkaubanduseks inimeste röövimist ning nende elundite müümist. Sellest saavad kasu inimkaubitsejad.
Inimkaubitsejad võivad ohvrite leidmiseks ning nende sundimiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema emotsionaalset (haavatavat) seisundit ja muid meetodeid.
Inimkaubandus puudutab maailma kõiki piirkondi. Inimkaubanduse tegelikku ulatust on raske öelda, sest suurem osa tegevusest toimub salaja. Arvatakse, et inimkaubanduse ohvreid on maailmas umbes 2,5 miljonit. See võib puudutada nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu, nii haritud kui harimata inimesi. Kurjategijad teenivad inimkaubanduse pealt igal aastal miljardeid eurosid kasumit.
Varem oli inimkaubanduses kõige levinum naiste prostitutsioonile sundimine. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud inimkaubanduse ohvrite hulgas meeste osakaal. Mehi kasutatakse odava tööjõuna põllumajanduses, kalanduses ja majutusteenuste pakkumisel.
Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärk on teiste inimeste ärakasutamine.
Tänapäeval ei tähenda see ainult inimeste orjaks müümist. Sageli tähendab see sundimist töötama ebaseaduslikult. See tähendab töötamist ilma lepinguta või õiglase töötasuta.
Mida teevad inimkaubitsejad ohvrite saamiseks? | Mida on sunnitud tegema inimkaubanduse ohvrid? |
|
|
- röövivad inimesi
- töötavad prostituudina
- varastavad
- teevad sunniviisilist tööd
- ähvardavad
- kasutavad sunnimeetodeid
- rakendavad jõudu
2. Kas tegemist on inimkaubandusega või mitte? Juhtum 1
Karli oli pärast töölt koondamist suures rahahädas. Ta leidis tööpakkumise Soome, kus lubati moodul-majade kokkupanemise eest suurt töötasu. Töövahendus-firma lubas, et tööleping sõlmitakse kohapeal. Karli koos teiste eestlastega sõidutati Soome.
Kohapeal selgus, et kokkulepitud kahe moodul-maja asemel nõuti meestelt nelja maja kokkupanemist. Lisaks pidi Karli oma raha eest välja ostma tööriistad. Karli ja ta kaaslane pidid töötama 10-tunniste tööpäevadega, vihmas ja hämaruses. Süüa anti kord päevas ja ööbimispaik oli kuuri-taolises lobudikus. Tööandja käskis töötajatel teha muidki parandus- ja ehitustöid. Ta ähvardas mehi vallandamise ning tasust ilmajätmisega.
Kui neljas moodul-maja oli valmis, teatas tööandja, et majad on lohakalt ehitatud. Lubatud töötasust ei saanud töötajad sentigi.
Vasta küsimustele:
- Leia tekstist näiteid selle kohta, kuidas Karli õigusi rikuti. Markeeri kollasega.
- Mida Karli valesti tegi?
- Mis tegi Karli olukorra keerulisemaks?
- Kes sai Karli tööst kasu?
Ohvrite saamiseks inimkaubitsejad ...
- ähvardavad
- kasutavad jõudu või sunnimeetodeid
- röövivad inimesi
- võtavad raha
- kasutavad ära kaitsetut seisundit
- kuritarvitavad võimu
- petavad inimesi
3. Kas tegemist on inimkaubandusega või mitte? Juhtum 2
17-aastane Kati on pärit Lõuna-Eesti väikelinnast. Tal oli kool pooleli jäänud. Tüdruku isa oli töötu, ema töötas kohalikus poes poole kohaga müüjana. Kati leidis ajalehest hästi-tasuva tööpakkumise – Tallinna massaaži-salongi vajati noort, kena, sportlikku ja aktiivset kliendi-teenindajat. Eelnevat töökogemust ei nõutud.
Kati sõitis Tallinna ja kohtus tulevase tööandjaga bussijaama lähedal asuvas baaris. Töövestlusel rääkis tööandja, et salongi juures on üüritoad, millest ühe saab Kati mõistliku hinnaga enda kasutusse. Jutuajamise lõpus selgus, et töölepingut Katiga enne 3-kuuse katseaja läbimist ei sõlmita. Samas pakuti talle lahkelt 1000-eurost avanssi. Tagatisena võttis tööandja hoiule tüdruku ID-kaardi. See lubati avansi väljateenimisel tagasi anda.
Kati pidi tööga alustama järgmisel nädalal. Kati kulutas avansisumma juba samal päeval või varasemate võlgade katteks. Kati kolis tööandja poolt pakutud tuppa. Seejärel teatati talle, et tüdruk peab toa eest kolm kuud ette maksma – kokku 1500 eurot. Kati sai teada, et nüüd on tema võlg juba 2500 eurot.
Pärast esimest tööpäeva ilmnes, et massaaži-salong pakub ka seksuaal-teenuseid. Nõutud summa tagasimaksmise ajal ei lubatud Katil üksinda majast lahkuda. Tüdrukut ähvardati vägivallaga. Kui Kati peaks üritama põgenemist, siis lubati tema tegelikust tegevusest teavitada vanemaid ja kodukoha elanikke.
Vasta küsimustele:
- Leia tekstist näiteid selle kohta, kuidas Kati õigusi rikuti. Markeeri kollasega.
- Mida Kati valesti tegi?
- Mis tegi Kati olukorra keerulisemaks?
- Kes sai Kati tööst kasu?
- Märgi tabelisse, mis inimkaubanduse tunnuseid loos esines?
Ohvrite saamiseks inimkaubitsejad ...
- ähvardavad
- kasutavad jõudu või sunnimeetodeid
- röövivad inimesi
- võtavad raha
- kasutavad ära kaitsetut seisundit
- kuritarvitavad võimu
- petavad inimesi
4. Analüüsi töökuulutusi
Arutle:
- Mis teeb töökuulutuse usaldusväärseks?
- Mis tekitab kahtlust?
Kokkuvõtteks
- Inimkaubandus ei puuduta tavalisi inimesi.
- Kaubitsemise ohvrid on ise süüdi selles, mis nendega juhtub.
- Tuttavate tööpakkumisi võib alati usaldada.
- Inimkaubanduse ohvrite hulgas on mehi rohkem kui naisi.
- Kui inimene töötab ilma töölepinguta, on tal raske oma õiguste eest seista.
- Kõrgema haridusega inimesed ei satu inimkaubitsejate lõksu.
- Võõrkeele oskamine pole välismaal töötamiseks eriti oluline. Piisab, kui tunned lihtsamaid igapäevaseid väljendeid.
Enne tööleasumist:
- Kontrolli, kas tööpakkuja (ettevõte) on usaldusväärne;
- Pea nõu usaldusväärse täiskasvanuga;
- Eelista töölepingut ning tea oma õigusi ja kohustusi.
Ära jäta õppimist unarusse!
Vaata lisaks: Noore töötaja meelespea
