Uued tuuled 19. sajandil
Unistused tegelikkusest eespool
Romantism oli 19. sajandil Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund, mis kujunes välja järk-järgult sellele eelnenud klassitsismi rüpes. Klassitsismi ja valgustusajastu ideaale olid iseloomustanud ratsionaalsus ja teaduse kultus, romantism aga seadis esiplaanile tundeelu, vastandudes sellega eelnenud perioodide mõistuspärasusele.
Läbivaks teemaks said üksikisiku läbielamised, sageli kasutati loodusega seotud kujundeid. Laskuti ka müstikasse, tegeldi surma ja teispoolsusega. Romantismiajastu inimene elas paljuski unistuste maailmas ning see kajastus ka kunstis.
Sõna päritolu
Sõna „romantism“ pärineb vanaprantsuse kirjanduslikust lugulaulust romance, mille tegelased sattusid kummalistesse seiklustesse. Väidetavalt kasutas seda sõna tänapäevases tähenduses esimesena kirjanik Hoffmann, iseloomustades Beethoveni muusikat.
Muutused ajaloos
19. sajandiks olid ühiskondlik-poliitilised olud Euroopas järsult muutunud.
18. sajand oli olnud poliitiliselt üsna stabiilne, suur Prantsuse revolutsioon aga, mis 1789. aastal kukutas Pariisis absoluutse monarhia, vallandas tormiliste sündmuste ahela. Nii tõmbasid Napoleoni sõjakäigud terve Euroopa kaheks aastakümneks sõjategevuse keerisesse.
Ka 1815. aastal toimunud Viini kongress ei suutnud oma ebaõnnestunud piirilepetega Euroopas püsivat rahu kindlustada. Vastupidi – uued etnilised pinged põhjustasid ülestõuse Madalmaades, Hispaanias, Poolas ja Kreekas. Tekkis rahulolematus valitseva korraga ja vabadusihalus, tugevnes rahvusteadvus.
Ideaalide loomine
Romantismiajastu kunst otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaale luues. Nii on üsna loomulik, et 19. sajandi romantilise vaimusuuna üheks oluliseks esindajaks sai õilis kangelane, nagu seda olid d’Artagnan Alexandre Dumas’ „Kolmes musketäris“, rüütel Lohengrin Richard Wagneri samanimelises ooperis või müütiline Faust Ferenc Liszti „Fausti-sümfoonias“ ja Charles Gounod’ samanimelises ooperis.
Charles Gounod. Kavatiin ooperi „Faust“ 2. vaatusest
Kirjandus ja maalikunst
Armastus, vabadus ja maailmavalu
Kirjanduses olid romantismi eelkäijateks sentimentalism ning tormi ja tungi liikumine 18. sajandi lõpul.
Sentimentalismi meistriteoseks peetud Johann Wolfgang Goethe romaan „Noore Wertheri kannatused“ tõi kirjandusse õnnetu armastuse temaatika. Seda on viljelenud mitmed romantismi aja kirjanikud nagu Victor Hugo („Jumalaema kirik Pariisis“), Prosper Mérimée („Carmen“), Aleksandr Puškin („Jevgeni Onegin“) jt.
Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine Saksamaal (Herder, Goethe, Schiller) mõjutas peamiselt näitekirjandust, peategelasteks olid siin vabadust armastavad kangelased. Sellele viitavad juba Friedrich Schilleri draamade pealkirjad, nt „Röövlid“ ja „Wilhelm Tell“.
Mineviku idealiseerimine ja vabadusearmastus avalduvad ka Walter Scotti ajaloolistes romaanides (nt „Ivanhoe“).
Luules jäädvustasid armastuse ja maailmavalu tundelisi hetki kõrgtasemel väljapaistvad romantikutest poeedid George Gordon Byron, Heinrich Heine jt.
Poeesia värvides
Romantismiajastu maalikunsti (Eugène Delacroix, Theodore Géricault, William Turner, Francisco de Goya, Caspar David Friedrich jt) iseloomustab ühelt poolt pöördumine dramaatiliste süžeede ja ajaloolise temaatika poole (nt Eugène Delacroix’ „Vabadus viib rahva barrikaadidele“), teiselt poolt aga püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu (nt Caspar David Friedrichi „Kahekesi kuuvalgel“).
Romantismiajastu muusika
Uued väljendusviisid
Romantismiajastu muusika võrsus järk-järgult klassitsismi traditsioonide pinnalt. Nii olid romantilisest vaimust kantud juba Viini klassiku Ludwig van Beethoveni hilise perioodi teosed. Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid (nt klassikaline sonaaditsükkel), kuid käsitlesid neid üsna vabalt. Samas tekkisid ka täiesti uued žanrid ja vormid.
Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud, mida hakati koondama tsüklitesse. Hakati kirjutama erinevaid väikevorme klaverile, sümfoonilises muusikas tekkis sümfooniline poeem, lavamuusikas operett, kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid. Populaarseks muutus programmiline muusika, mis sai ainest kas ajaloosündmustest, kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise.
Rahvusromantilised koolkonnad
19. sajandil tekkisid rahvusromantilised koolkonnad, mille silmapaistvamad esindajad muusikas olid
- Jean Sibelius Soomes,
- Edvard Grieg Norras,
- Antonín Dvořák Tšehhimaal,
- Pjotr Tšaikovski Venemaal.
Hakati tundma enam huvi nii oma rahvamuusika kui ka teiste rahvaste muusikatraditsioonide vastu.
Ooper, orkester ja mängutehnika
Üks 19. sajandi juhtivamaid muusikažanre oli ooper. Nagu kogu sajandit, läbis ka tolle aja ooperit huvi ajaloo, müstika, salapärase looduse ning inimtunnete ja inimest ümbritseva olustiku vastu. Romantilise ooperižanri areng viis välja Saksa helilooja Richard Wagneri ooperiuuendusteni: ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid katkematult.
Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad, vaheldusrikkamaks muutus nii rütmika kui ka tempode kasutus. Erilist tähelepanu pöörati dünaamikale, mis pidi edasi andma inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Täiustati sümfooniaorkestri pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. Kasvas orkestrikoosseis.
19. sajandi muusikat iseloomustab ka nn virtuoosikultus, kus ettekande keskmeks sai instrumendi täiuslik tehniline valdamine. Nii kujunes elavaks legendiks viiuldaja Niccolò Paganini, keda tema deemonlikus meisterlikkuses võrreldi koguni saatana endaga.
Antonín Dvořák. I osa Adagio. Allegro molto sümfooniast nr 9 e-moll, op. 95 („Uuest maailmast“)
Kolm ajajärku
Muusikaline romantism jaguneb kolmeks:
- vararomantism,
- kõrgromantism,
- hilisromantism.
Nii, nagu on raske määratleda muusikalise romantismi täpset algust, ei saa täpselt piiritleda ka romantismiajastu lõppu muusikas. Tinglikult võib selleks pidada 20. sajandi 20. aastate keskpaika. Käesolev õpik käsitleb romantismi seda perioodi, mis jääb 19. sajandisse.
Näiteid 19. sajandi arhitektuurist
Neuschwansteini loss
Neuschwansteini loss ehitati Baieri kuninga Ludwig II valitsemisajal ning on tänapäevani Saksamaa üks enim pildistatud vaatamisväärsusi. Seda peetakse romantilise arhitektuuri ja selle omaniku traagilise loo sümboliks. Lossist on oma loomingusse inspiratsiooni saanud ka näiteks filmilooja Walt Disney.
Mõisted
aaria – iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis.
dünaamika – helitugevus ja selle muutumine muusikateoses.
harmoonia – helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest.
kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika.
ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika ning näite-, tantsu- ja kujutav kunst.
programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri.
retsitatiiv – kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine.
romantism – 19. sajandil Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund.
rütm – helivältuste (ka pauside) korrastatud järgnemine.
sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee.
tsükkel – temaatiliselt või mõne muu tunnuse põhjal kokku kuuluvate kunstiteoste, kirjutiste, loengute vms rida või rühm, sari, seeria.
virtuoos – täiusliku tehnilise ja kunstimeisterlikkuse saavutanud interpreet.
Sain teada, et ...
- Romantism on 19. sajandil Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund. Oluliseks teemaks said üksikisiku tunded ja läbielamised, kasutati loodusega seotud kujundeid, tunti huvi eksootiliste maade vastu, laskuti müstikasse, tegeldi surma ja teispoolsusega.
- Romantismiajastu muusika võrsus klassitsismi traditsioonide pinnalt. Kujunesid välja uued žanrid ja vormid. Populaarseks muutus programmiline muusika. Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks.
