Taime osad
Mõtle ja arutle
- Mis taim on pildil?
- Nimeta taime osi, mida sa tunned.
Taimede osad on juur, vars, leht, õis ja vili.
Juur
Taimede juuri me tavaliselt ei näe, sest need on mullas.
Juured võivad ulatuda isegi mitme meetri sügavusele.
Juured hargnevad ka laiali, ulatudes taimest kaugele.
Juured on taimede elus väga tähtsad, sest
- juurega kinnitub taim mulda;
- juure kaudu saab taim mullast vett ja mineraalaineid;
- juures säilitab taim varuaineid, mida on vaja kasvamiseks (näiteks porgand);
- juurega saab osa taimi paljuneda.
Ühel taimel on tavaliselt palju juuri.
Kõik juured koos moodustavad juurestiku.
Juurestik peab olema nii suur, et ta jõuaks vee ja toitainetega varustada kogu taime.
Kui taim kasvab suuremaks, muutub ka juurestik pikemaks ja harulisemaks.
Juurestikku on kahte tüüpi: sammas-juurestik ja narmas-juurestik. Sammasjuurestikuga taimel on üks jäme juur, millest hargnevad väiksemad külgjuured. Sammasjuurestik on võilillel.
Narmasjuurestiku moodustab palju ühesuguseid juuri. Selline juur kinnitab taime kindlalt mulda. Narmasjuurestik on näiteks rukkil.
Taime juur kasvab pikemaks tipust.
Kui juur tungib mullaosakeste vahele, võib ta viga saada.
Et seda ei juhtuks, kaitseb juure tippu juurekübar.
Juuretipu lähedal on pisikesed ja õrnad juurekarvad. Just nende kaudu saab taim mullast kätte vee koos selles lahustunud toitainetega.
Vars
Taimede varrel on kaks tähtsat ülesannet.
- Vars on taimele toeks. Selle külge kinnituvad lehed, õied ja viljad. Varre kasvades saavad lehed rohkem valgust.
- Mööda vart liiguvad vesi ja toitained taime ühest osast teise.
Eri taimedel on erinevad varred.
Need võivad olla rohtsed või puitunud.
On selliseid varsi, mis roomavad mööda maad, näiteks valge ristiku ja hanijala varred.
Osa varsi keerduvad ümber toe.
Sellise varrega on kassitapp ja aeduba.
Mõned taimed ronivad mööda teisi taimi või tugesid ülespoole. Näiteks aedhernes.
Kõigil neil taimedel on rohtsed varred.
- Vars imab mullast toitaineid ja vett.
- Vars on taimele toeks.
- Vars ühendab lehti ja õisi.
- Mööda vart liiguvad vesi ja toitained juurest teistesse taimeosadesse.
Pungad
Varre küljes on lehed ja õied. Lehed ja õied arenevad pungadest.
Varre tipus asub ladvapung. Sellest kasvab taim pikemaks.
Lehtede kaenlas asuvad külgpungad. Nendest kasvavad uued lehed või oksad.
Osa pungadest on õiepungad. Nendest arenevad õied.
Ülesanne 4
Vaata jooniselt, kus on ladvapung. Leia külgpungad.
Pungad on pealt kaetud punga-soomustega. Need kaitsevad pungas olevaid lehe- ja õie-algmeid külma ja vigastuste eest.
Osade taimede pungad on kleepuvad. Kleepuv aine kaitseb punga putukate eest.
Ülesanne 5. Praktiline töö
Vaatle hobukastani oksa.
- Leia oksalt ladvapung.
- Leia külgpungad.
- Katsu punga. Mida tunned?
Miks on pung kleepuv? - Lõika pung pooleks.
Uuri pooleks lõigatud punga luubiga.
Mis värvi on pungasoomused? - Leia lehealgmed.
Joonista pilt punga läbilõikest vihikusse.
Rohttaimede varred on lihtsama ehitusega kui puittaimede varred. Rohttaime varres on juhtsooned, mida mööda liiguvad vesi ja selles lahustunud toitained.
Vajalikud vahendid: valge õiega lill (lumikelluke, märtsikelluke, krüsanteem), toiduvärv ja veenõu
- Vala veenõusse vett. Lahusta vette toiduvärvi.
- Aseta lill värvivette.
- Jälgi, kas ja kuidas muutub lilleõie värvus aja möödudes:
- ühe tunni pärast
- kahe tunni pärast
- ühe ööpäeva pärast
- kahe ööpäeva pärast
Varred koguvad varuaineid
Osade rohttaimede varred on jämedad. Neis on taime kasvuks vajalikud varuained. Enamasti asub selline vars maa sees.
Selliseid jämenenud varsi on kolme tüüpi: sibul, mugul ja risoom.
Uuri sibulat.
Sibula alumises osas on taime juured. Seega on sibul varre paksenenud osa, mis on maa sees. Sibula külge kinnituvad soomuse moodi lehed.
Paksude sibulalehtede vahel on pungad. Neist kasvavad taime maapealne vars, lehed ja õied. Osast pungadest tekivad uued sibulad, millega taim paljuneb.
Sibul on näiteks tulbil ja lumikellukesel.
Mõnel taimel võib varre alumine osa paisuda. Seda nimetatakse mugulaks. Mugul on näiteks kartulil. Mugulas on taime kasvamiseks vajalikud varuained.
Kartulimugulal on küljes pungad. Me ütleme nende kohta „kartuli-silmad“. Pungadest kasvavad uued taimed.
Risoom meenutab oma kujult juurt. Tema küljes on pungad.
Risoom on näiteks maikellukesel, sinilillel, ülasel.
- Aednik ostis tulbipeenra rajamiseks sadakond tulbi .
- Sel aastal oli ühel kartulitaimel all mitukümmend .
- Maikellukesi on kõige lihtsam paljundada .
Puittaimede vars on tüvi
Puittaimede vars on tüvi. Tüve katab koor.
Vanematel puudel võib see päris paks olla.
Puukoor kaitseb varre sisemisi osi vigastuste ja kuivamise eest.
Puu tüves liigub vesi koos toitainetega kahtepidi.
Puukoore all liiguvad vesi ja lehtedes tekkinud suhkrud allapoole. Suhkrud kogunevad juure sisse toitainete tagavaraks.
Neid kasutab puu kevadel uute lehtede kasvatamiseks.
Kui puu koor hävib, siis ei saa vesi enam allapoole juurteni liikuda ja puu kuivab.
Puutüve sisemise osa moodustab puiduosa. Seal on juht-sooned, mida mööda liiguvad vesi ja toitained juurest ülespoole.
Kas sa oled näinud puu kändu?
Seal on puu tüvi risti läbi lõigatud.
Vaata kännu pilti.
Pildil on näha aastarõngad.
Kui puu kasvab, tekib igal aastal üks ring juurde. Nii tekivad aastarõngad. Igal aastal tekib üks hele suvine ja üks tume talvine aastaring. Aastarõngaste järgi saame teada, kui vana oli puu enne mahasaagimist.
