A
- avatud vereringe – vereringe, milles veri voolab ajuti veresoontes, ajuti elundite vahelistes õõnsustes
E
F
- fotosüntees – taimede rohelistes osades toimuv protsess, mille käigus muutub eluta aine elusaineks (suhkruteks)
I
- idanemine – idu arenemine seemnes
- igihaljad taimed – taimed, mis säilitavad lehti, on aasta ringi rohelised
J
- juhtsooned – torukesed taimedes (vartes, lehtedes, juurtes), mida mööda liiguvad vedelikud
- juurekübar – taime juuretippu kaitsev rakkude kogumik
- juurestik – ühe taime kõik juured
K
L
- ladvapung – taim kasvab pikemaks.
Külgpungad – arenevad oksad ja lehed, osadest õied
- leherood – lehelabas olevad juhtsooned
- leheroots – varretaoline leheosa, millega leht kinnitub varrele
- liitsilm – lülijalgsete silm, mis koosneb paljudest väikestest silmakestest. Nendega näeb loom kujutist mosaiigina
- loomhõljum – veekogus vabalt hõljuv väikeste veeloomakeste kogum
- lülijalgsed – selgrootud loomad, kellel on lüliline keha ja lülilised kehaosad ning kitiinainest kest
M
- mttesuguline paljunemine – paljunemisviis, kus järglane saab alguse vanemorganismi kehaosast
- mükoriisa – ehk seenjuur - sümbioos seeneniidistiku ja taimejuure vahel
P
- parasiit – organism, kes elab teise organismi kulul ja teeb talle kahju
- parasiteerima – teise organismi kulul elama ja talle oma eluviisiga kahju tekitama
- peremees – organism, kelle peal või sees parasiit elab ja kelle arvel ta toitub
R
S
- seenjuur – ehk mükoriisa - sümbioos seeneniidistiku ja taimejuure vahel
- suguline paljunemine – paljunemisviis, mis põhineb seemne- ja munaraku ühinemisel, viljastatud munarakust areneb uus organism
- suletud vereringe – veri voolab ainult veresoontes
- sümbioos – kahe organismi vastastikku kasulik kooselu
T
- taimhõljum – veekogu pinnakihtides vabalt hõljuvad mikroskoopilised organismid
- tallus – taimede keha, millel ei ole juuri, varsi ega lehti
- toes – jäik ja tugev elundkond, mis aitab organismil säilitada kehakuju
- tolmlemine – tolmuterade kandumine õies olevale emakale
- trahhee – putukate hingamiselund, mis koosneb kitiinist torukestest
- täismoondega areng – selgrootute arenguviis, kus esineb neli arengujärku: muna, vastne, nukk ja valmik
V
- vaegmoondega areng – areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja valmik
- vaheperemees – organism, kelle kehas areneb parasiit mingil oma elu etapil
- valmik – täiskasvanud loom
- vastne – moondelise arenguga loomade esimene arengujärk pärast munast koorumist
- vegetatiivne paljunemine – uue taime arenemine mingist vanemtaime osast (lehest, varrest või juurest)
- viljakeha – seene paljunemisorgan, milles valmivad eosed
- viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine
- vähilaadsed – tugeva koorikuga kaetud loomad ehk koorikloomad
