Võnkumine
Lendamise ajal liiguvad linnu tiivad korrapäraselt üles-alla.
Liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel, nimetatakse võnk-liikumiseks ehk võnkumiseks.
Linnu tiivad võnguvad lendamise ajal üles-alla, puuoksad võnguvad tuule käes.
- Kinnita niidi otsa raskus (näiteks metallkuul).
- Lükka raskus niidi otsas edasi-tagasi liikuma.
- Kuidas raskus liigub?
Kui riputasime raskuse niidi otsa, saime võnkuva keha.
Füüsikas nimetatakse sellist keha pendliks.
Kui pendlit lükata, hakkab see edasi-tagasi liikuma.
Asendit, kus kuul seisab paigal, nimetatakse tasakaalu-asendiks.
Kõige kaugemat punkti, kuhu kuul liigub, nimetatakse amplituud-asendiks. Selles asendis jääb kuul hetkeks seisma ja hakkab siis tagasi liikuma.
Kaugust tasakaalu-asendist amplituud-asendini nimetatakse amplituudiks.
Pendli liikumist ühest amplituud-asendist teise ja tagasi nimetatakse täisvõnkeks.
Täisvõngete arv | Aeg | Võnke-periood (s) | Võnke-sagedus (Hz) |
5 | |||
10 | |||
15 | |||
20 |
Oletame, et 10 täisvõnke tegemiseks kulus 20 sekundit.
See tähendab, et ühe täisvõnke tegemiseks kulus pendlil kaks sekundit. Ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks, nimetatakse võnke-perioodiks.
Võnkumist saab iseloomustada ka võnke-sagedusega. Võnkesagedus näitab, mitu täisvõnget teeb pendel sekundis.
Võnkesagedus ja võnkeperiood on omavahel seotud.
Kui pendli võnkeperiood on kaks sekundit, siis selle aja jooksul teeb pendel ühe täisvõnke. Ühe sekundi jooksul teeb seesama pendel pool täisvõnget. Seega on meie pendli võnkesagedus pool võnget sekundis.
Ülesanne 3. Praktiline töö
Arvuta, milline on sinu meisterdatud pendli
- võnkesagedus
- võnkeperiood.
Kanna andmed ülesande 2 tabelisse.
Pendel jääb seisma
Võnkuma pandud pendel jääb mõne aja pärast seisma. Pendli liikumist takistab õhk. Osa pendli liikumiseks kasutatavast energiast kulub õhutakistuse ületamiseks. Seetõttu väheneb liikumiseks vajamineva energia hulk ja liikumine aeglustub. Lõpuks jääb pendel seisma.
