Organismid koosnevad süsinikuühenditest
Kõik organismid koosnevad süsiniku-ühenditest. Neid on palju erinevaid liike.
Kõige tähtsamad neist on süsivesikud ehk sahhariidid, rasvad ja valgud. Need ühendid on organismi põhiline ehitusmaterjal ja toitained.
- Süsivesikuid g
- Rasvu g
- Valke g
Süsivesikud ehk sahhariidid
Sahhariidid ehk süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.
Väiksema molekuliga sahhariide nimetatakse suhkruteks.
Suhkrud on magusa maitsega ja lahustuvad vees. Kõik suhkrud on valged kristalsed ained.
Kõrge kontsentratsiooniga suhkrulahuseid nimetatakse siirupiteks.
Tähtsamad suhkrud on glükoos, fruktoos ja sahharoos.
Glükoos
Glükoos on üks tähtsamaid suhkruid.
Glükoosi sisaldub palju viinamarjades. Seetõttu nimetatakse glükoosi ka viinamarja-suhkruks.
Glükoos ei ole nii magus nagu tavaline suhkur.
Fruktoos
Fruktoosi leidub palju puuviljades. Seetõttu nimetatakse fruktoosi ka puuvilja-suhkruks.
Fruktoos on suhkrutest kõige magusam. Samuti on ta raskemini seeditav kui tavaline suhkur.
Mesi on fruktoosi ja glükoosi segu. Kui mett palju süüa, tundub see suus kibedana ja suu muutub hellaks. See juhtub mee suure fruktoosi-sisalduse tõttu.
Sahharoos
Sahharoos ehk tavaline laua-suhkur on meie elus kõige tähtsam suhkur. Sahharoosi leidub kõikides taimedes.
Kõige rohkem leidub seda aga suhkrupeedis ja suhkruroos.
Neist taimedest toodetaksegi suhkrut.
Seedimisel laguneb sahharoos kergesti glükoosiks ja fruktoosiks.
Teised suhkrud
Suhkrutest tuntakse paremini veel piimasuhkrut ehk laktoosi ja linnase-suhkrut ehk maltoosi, mida kasutatakse õlle valmistamisel.
Teaduslik nimetus | Rahvapärane nimetus |
Glükoos | |
Fruktoos | |
Sahharoos | |
Laktoos | |
Maltoos |
Tärklis kui sahhariid
Tärklis on valge pulbriline aine, mis külmas vees ei lahustu.
Kuumas vees moodustab tärklis paksu lahuse – kliistri. Seetõttu kasutatakse seda kisselli paksendamiseks.
Tärklis on taimedes peamine varuaine, mis koguneb taime juurtesse, seemnetesse ja vartesse.
Tärklis on taimedele, loomadele ja ka inimestele oluline toitaine.
Seedimisel laguneb tärklise molekul kergesti glükoosiks.
Inimene saab tärklist peamiselt teraviljadest ja kartulist.
Tärklise-sisaldust saab tõestada joodi-lahusega.
Kui tilgutada tärkliserikkale toiduainele joodilahust, muudab lahus toiduaine lillakas-siniseks. Mida suurem on tärklisesisaldus, seda tumedamaks toiduaine värvub.
1. Tee katsed.
- Tilguta joodilahust kartulilõigule, saiatükile ja kliistrile. Jälgi, kuidas värvus muutub.
Reasta toiduained tärklisesisalduse järgi.
Alusta kõige rohkem tärklist sisaldavast toiduainest.
, , - Joodiga saab tärklist avastada ka seal, kus selle sisaldus on väike.
Tilguta joodilahust eri sorti vorstiviiludele (sobivad eri tootjate keeduvorstid, viinerid, sardellid vmt).
Otsusta, kas vorstile on lisatud tärklist.
2. Miks lisatakse osale vorstisortidele tärklist?
Arutlege koos.
Tselluloos
Tselluloos on looduses üks levinumaid sahhariide.
Sellest koosnevad taimede rakukestad. Seega on tselluloos taimede põhiliseks ehitusmaterjaliks.
Tselluloos on kiulise ehitusega, tugev ja painduv kiudaine, mis vees ei lahustu.
Loomad ega ka mitte inimesed ei suuda tselluloosi seedida.
Seda suudavad lagundada vaid mõned bakterid ja seened.
Rasvad
Rasvad on süsinikuühendid, mida leidub kõigis organismides.
Rasvad on organismis varuaineks, mida organism kasutab toidupuuduse korral.
Vett rasvad ei sisalda.
Rasvad ei lahustu vees ja on vett tõrjuvad.
Rasvad jagunevad loomseteks ja taimseteks rasvadeks.
Loomsed rasvad (searasv, loomarasv, või) on enamasti tahked.
Taimsed rasvad ehk taimeõlid (rapsiõli) on enamasti vedelad.
Rasvadest saab ka seepi.
Selleks keedetakse rasvu tugevate alustega.
Kui taimeõli panna reageerima vesinikuga, muutub taimeõli tahkeks. Tekib margariin.
Õhu käes seistes hakkavad rasvad lagunema ehk rääsuma.
Rääsunud rasv on kibeda maitse ja ebameeldiva lõhnaga.
Ka fritüüris, milles tehakse näiteks friikartuleid, õli rääsub. Seetõttu tuleb seal õli vahetada.
- margariin
- seep
- või
- tselluloos
- tärklis
- oliiviõli
Valgud
Valgud on organismis kõige tähtsamad ühendid.
Valgud osalevad organismi kasvamisel ja paljunemisel, samuti on need keha ehitusmaterjaliks.
Valgud on väga tundlikud välismõjude suhtes.
Organismis olevad valgud on kohandunud elutegevuseks alla 40 ⁰C. Enamik valkusid muutuvad elutegevuseks kõlbmatuks, kui temperatuur tõuseb üle 70 ⁰C.
Munavalge muutub praadimisel või keetmisel tahkeks.
Selle kohta öeldakse, et munavalge kalgendub.
Piimavalgud kannatavad keetmist, kuid kalgenduvad kokkupuutel hapetega.
Kui piimale lisada mingit hapet, läheb piim kokku (paksuks).
Sama juhtub ka piima hapnemisel.
*Ülesanne 7. Praktiline töö
Tee ise kohupiima.
Vajalikud vahendid: piim, sidrunhape, vesi
- Lahusta väheses vees pool teelusikatäit sidrunhapet.
- Vala kaussi üks klaas piima.
- Lisa piimale vees lahustatud sidrunhape. Sega.
- Kurna saadud mass läbi sõela.
Kuumutatud või happega töödeldud valk ei sobi enam elu-tegevuseks. Küll aga sobib see toiduks.
Paljud valgud muutuvad töötlemisel hoopis kergemini seeditavaks ja organism saab neist vajalikud ained kergemini kätte. Just lihavalgud muutuvad kuumutamisel kergemini seeditavaks.
Loomad ja ka inimene saavad vajalikke valke toidust.
- Valgud koosnevad glükoosist ja tärklisest.
- Valgud on vajalikud organismi kasvamiseks ja paljunemiseks.
- Valgud on tundlikud välismõjude suhtes.
