Sotsioloogia
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sellega hakati tegelema valgustusajastul, mil sotsioloogia oli filosoofia osa, omaette teadusharuks sai see 19. sajandil. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete (trükised, käsikirjad, lindistused) analüüs. Uurimistulemuste põhjal teevad sotsioloogid ühiskonna kohta kokkuvõtteid ning järeldusi.
Sotsioloogi peamised uurimisteemad
- Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine?
- Mismoodi on inimesed omavahel seotud?
- Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone?
- Milline on inimeste kollektiivne identiteet?
- Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda?
- Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust?
Kaks tänaval omavahel juttu ajavat inimest ei moodusta veel ühiskonda, aga see, mis nende vahel toimub, on siiski midagi ühiskondlikku.
Peter L. Berger
- rahvusvähemuste probleemidega
- globaalse soojenemisega
- poliitilise käitumisega
- linlaste heaoluga
- lindude rändega
Sotsioloogide töö
Tartu linnas on kujunenud traditsiooniks küsida regulaarselt linlaste arvamust erinevate linnaelu valdkondade kohta, et saada ülevaade sellest, milliste valdkondade arendamisele järgnevatel aastatel rohkem tähelepanu pöörata. [---]
Arvamusuuringu eesmärk on välja selgitada tartlaste rahulolu oma eluaseme ja selle lähiümbrusega, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ning võimalustega kaasa rääkida linnaarengu küsimustes. [---]
Traditsioon linnaelanike arvamust küsida sai alguse juba 1986. aastal TRÜ linnalabori teadlaste eestvedamisel ning alates 1998. aastast korraldatakse uuringut regulaarselt iga viie aasta tagant. Nii pikaajalisi regulaarseid elanikeküsitlusi ei korraldata üheski teises Eesti linnas. [---]
Tartu linna veebileht
Arutlemiseks
- Too näiteid selle kohta, kuidas saab sotsioloogiat ühiskonna paremaks muutmise juures kasutada.
Ühiskond
Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitilist väärtushinnangutega inimesed. Ühiskonnaelu tasandeid on palju. Need tasandid on näiteks pere- ja sõpruskond, organisatsioon, ettevõte, küla, linn või riik, riikide ühendus. Igal tasandil võib rääkida inimese ja kollektiivi identiteedist. Peamised ühiskonnaelu valdkonnad on näiteks haridus, kultuur, majandus, poliitika, tervishoid, valitsemine.
Vaba ühiskonna põhitegurid
- Inimese õigus ja kohustus teda puudutavate asjade üle ise otsustada.
- Inimese õigus ja kohustus ise mõtelda.
- Inimeste võrdsus.
Arutlemiseks
- Mis seob sind sinu pinginaabriga? Sinu perekonda teie naabritega? Aga Eesti presidendiga? Millel võiks põhineda teie ühesugune identiteet? Nimeta võimalikult palju tegureid.
- Tutvu riigi ühiskondlike tasandite tabeliga. Kuhu paigutuksid need ühiskonna liikmed: vang, rentnik/üürnik, pensionär, illegaalne immigrant, peaminister, ametiühingu liige, streikija?
- Kuhu paigutad ühiskonnas iseenda?
Riik ja ühiskond
Nii inimühiskonna ajalooline kogemus kui ka sotsiaalse ühiselu tänane praktika lubavad kinnitada, et riik ja ühiskond pole ei mõistetena ega ka tegelikkuses nähtustena samased. Nende näol ei ole piltlikult öeldes tegemist sama mündi eri külgedega. Pigem tohib öelda, et tegemist on üsna erinevate, mõnes mõttes isegi vastandlike nähtustega. Kui üldse rääkida nende ühtsusest ja samasugususest, siis ennekõike selles plaanis, et riik on ühiskonna üks võimalikest ajalooliselt kujunenud vormidest. Tekkinud ühiskonna arenemise teataval etapil võib riik talle eriomaste organisatsiooniliste võimaluste ammendumise, ühiskonna vastava nõudluse muutumise või muude asjaolude korral ka kaduda.
Eduard Raska. Sotsiaalse keskkonna ohuallikad. Eesti edu hind. Eesti Entsüklopeediakirjastus: Tallinn, 2005.Arutlemiseks
- Kas on võimalik rääkida ühtsest Euroopa ühiskonnast? Põhjenda.
Ühishüve
Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Ühiskonnaliikmetelt, riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas.
Mittemajanduslik ühishüve on efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem.
Majanduslik ühishüve on kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, raadio, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad).
Arutlemiseks
- Milliseid ühishüvesid tead?
- Milliseid ühishüvesid oled täna tarbinud?
Rahvuskultuuri arengu toetamine
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond eesmärk on toetada eesti rahvuskultuuri. 1991. aastast tegutsev fond on toetanud nii üksikisikuid kui ka kultuuriprojekte.
Mitmesuguste kultuurivaldkondade toetamiseks on annetajad moodustanud sihtasutuse juurde palju allfonde. Nende eripäraks on see, et fondi asutaja võib valida konkreetse kultuurivaldkonna, mida ta toetada soovib.
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond
Arutlemiseks
- Kas rahvuskultuuri arengu toetamine on majanduslik või mittemajanduslik ühishüve? Miks sa nii arvad?
Ühiskonnast eemal
Ühiskonnas elab ka neid, kes on ühiskonna suhtes ükskõiksed või ei ela nad nii, nagu ühiskond neilt ootab. Selliseid inimesed on näiteks kodutud, aga ka erakud, kes on valinud endale elu ühiskonnast eemal.
Mõiste
asotsiaalne - mitteühiskondlik, tavamõistes ühiskondlikest normidest ja väärtushinnangutest kõrvalekalduv
Arutlemiseks
- Kas on võimalik ennast ühiskonnast täiesti eraldada, st mitte olla ühiskonna liige?
Ühiskond ilma riigita
Anarhism (kr anarchia – seadusetus) on 19. sajandi keskel levima hakanud poliitiline teooria, mille filosoofia aluseks on üksikisiku piiramatu vabaduse ja individualismi propageerimine. Riigivõim ja ühe ühiskonnaliikme võim teise üle on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele.
Arutlemiseks
- Kas anarhism on tänapäeval tõsiseltvõetav alternatiiv riiklikule ühiskonnakorraldusele? Põhjenda.
Vabalinn Christiania
Anarhistlik ideoloogia on leidnud rakendust Taani pealinna Kopenhaageni Christianshavni linnaosas, boheemlasasumis vabalinnas Christianias. Christiania tekkis 1971. aastal, kui peamiselt hipid asustasid mahajäetud sõjaväekasarmud. Ühiseluliste otsuste vastuvõtmine toimub Christianias üldistel või piirkondlikel rahvakoosolekutel. Puudub kogukonna püsiv juhtkond, on vaid valitavad koosoleku juhatajad ja asjaajamist korraldav kontor. Christianias on autod keelatud.
Skvottimine
Ennast mitteametlikuks Tartu hõivajate ehk skvottijate ühenduseks kutsuvad noored on võtnud enda valdusesse Haava tänaval asuva endise riigivanema Jaan Tõnissoni pärijatele kuuluva kolmekorruselise maja ja tahavad sellest luua oma kogukonna avaliku keskuse. [---] Jaan Tõnissoni pärijaga püüti ühendust võtta ka interneti teel, kuid seegi ei andnud tulemust. Paar nädalat tagasi anti oma tegevusest teada linnavalitsusele. Hõivajate kinnitusel ei oska linn nende tegevust kuidagi hinnata, sest skvottimine on Eestis veel tundmatu. [---]
Tõnissoni majas on noored parandanud aknaid ja põrandaid, vedanud välja prahti ning pannud tööle päikesepatareil töötava valgustuse. Hoonet on käinud korrastamas paarkümmend hõivajate mõttekaaslast, kellest paljud on seal pikemalt või lühemalt elanud. Noorte soov on kujundada maja selliseks, et seal oleks võimalik aasta läbi elada ja ka avalikke üritusi korraldada. Esimesel korrusel oleks avalik ruum, kus on näiteks väga-väga vaba turu põhimõttel tegutsev vaba pood, näituseruum ja A-raamatukogu, ning teine korrus võiks olla soovijatele elamiseks. Esimese katsetuse soovitud suunas teevad hõivajad juba järgmisel nädalal, kui Prima Vista kirjandusfestivali ajal peetakse majas avalikke üritusi ja korraldatakse loovuse töötube.
Jaan Olmaru. Noored hõivasid Tõnissoni maja. Tartu Postimees, 04.05.2012.
Arutlemiseks
- Kas skvottijate tegevus on seotud avaliku või erahuviga? Põhjenda.
- Kuidas võiksid skvottijatesse suhtuda linnaametnikud ja kuidas kinnisvara omanikud?
Küsimused
- Mida uurib sotsioloogia?
- Miks on sotsioloogide töö oluline?
- Nimeta tuntud Eesti ja välismaa sotsiaalteadlasi ning uuri, milliste küsimustega nad tegelevad.
- Koostage alternatiivne definitsioon mõistele „ühiskond“.
- Mis on demokraatliku riigivõimu üldine eesmärk?
- Kas sina suudaksid ennast ühiskonnast täiesti eraldada?
- Milline on õiglane ühiskond?
- Kus on avaliku ja eraelu piirid?
