Nimetab kolm rahvakalendri tähtpäeva 

Eesti rahvakalender on väga vana eestlaste kalender, kuhu kuulusid erinevad tähtpäevad. Nende tähtpäevade tähistamisega on seotud rahvalaulud, kombed, uskumused, traditsioonid.

Praegu käib inimese aastaring kalendri järgi. Vanasti peeti arvestust erinevate tähtpäevade tähistamise järgi. Sügis algas saagikoristusega ning mihklipäevaga. Selleks päevaks pidi õuetööd tehtud olema ning algasid tubase tegemised.

Järgnes pikk sügis ning sanditamise aeg. Esimesed, hingesandid, hakkasid liikuma vaiksel ja rahulikul hingedepäeval, mil pandi küünal taluaknale põlema, et hinged tee koju leiaksid. Järgnevad mardi- ja kadripäev – sanditamas käis nii suur kui väike, sest see tõi oma perele õnne ning tervist. Head õnne viidi sanditamise käigus ka naabertaludele.

Aasta üks tähtsaim püha on jõulud. See oli pikk periood, mis algas toomapäevaga ning lõppes kolmekuningapäevaga. Sellel perioodil ei tehtud tööd, veedeti aega perega, käidi külas sugulastel. Järgnesid küünla- ning vastlapäev, millel  ka omad kombed olid.

Kevade poole oodati lihavõtteid, mil munade koksimine tervist ja õnne pererahvale tõi. Jüripäeval sõlmiti lepingud talu sulaste ja karjastega – algas kiire töö, sest põllud ootasid peremeest ja kari perenaist.

Järgmine ning aasta teine tähtsaim püha oli jaanipäev. Ka sellel perioodil ei tohtinud tööd teha, pidi kiikuma, lõket tegema. Lõkkesuits pidi üle põldude minema, et vili ikka kasvaks.

Algas kiire heinaaeg, järgnes saagikoristusaeg ning jõudiski kätte uuesti mihklipäev.

Selline see vanarahva aastaring oli, täis tähtsaid pühi ning tähtpäevi. Vanarahvas võttis aja, et puhata. Samas leidis ka aja, et kõik tööd said tehtud. 

Rahvakalendri tähtpäevade kuupäevad