Tunni ülesehitus
- Sissejuhatus, 10 min
- Aardejaht, 17 min
- Töövihiku ülesanded, 15 min
- Kokkuvõte, 3 min
Eelteadmised
Õpilane on 1. klassi loodusõpetuse tundides
- läbinud õppekava teemad „Inimese meeled ja avastamine“ ning „Aastaajad“;
- osaliselt käsitlenud „Mõõtmise ja võrdlemise“ teemasid ning teinud sissejuhatuse „Minu kodumaa Eesti“ teemadesse (sissejuhatus kaardiõpetusse).
Eesmärgid
Õpilane teab,
- mis on kaart ja plaan;
- et kaardil on leppemärgid ja legend.
Seotud materjal
- ptk 2.1 „Aardejaht“
- lk 4–7
- lk 4–5
Märksõnad ja meetodid
- plaan, legend, leppemärk
- pildi ja plaani võrdlemine, liikumisülesanne, arutelu
Lõiming
1. kl matemaatika. Ristkülik ja risttahukas (1). Vaade ja plaan
1. kl eesti keel. Peitus. Suur avastus. Tarkade klubi (lugu aarde otsimisest)
3. kl loodusõpetus. Kaart. Kuidas kaardi järgi liikuda?
Läbivad teemad
Teabekeskkond ja meediakasutus (plaani lugemine)
1. Sissejuhatus
10
- Õpiku tegelastega tutvumine ja küsimused
- TV‑s looduse märkamise osa täitmine
Selleks et tutvuda õpiku tegelastega, võiks tunni alguses lugeda lk 4 või ptk 1.1 Mari jutukest ja uurida illustratsiooni.
Küsimused illustratsiooni uurimise juurde
- Kus Mari ja Tormi elavad, kas linnas või maal? (Maal.)
- Mis kodu- või lemmikloomad Maril on? Mis loomad on Tormi kodus? (Maril on kass Tuust ja kanad. Tormi kodu juures on pildil näha lambad ja üks veis.)
- Mis linnud laste onni juures istuvad? (Varblased.)
- Onni seinal on Looduseuurijate Klubi logo, mille Mari eelmisel aastal joonistas. Mis loom logo peal on? (Lepatriinu.)
Taustainfo. Õpiku tegelased
Kui õpilastel oli ka 1. klassis Mari komplekt, on tegelased neile juba tuttavad. Kui õpilastel oli varem mõni teine komplekt, võib võimaluse ja soovi korral ka 1. klassi sissejuhatuses olnud jutu õpilastele ette mängida. Selles tutvustatakse Marit, tema parimat sõpra Tormit, Mari vanemaid, kodu ja kooli veidi lähemalt.
1. klassi õpikus kutsusid Mari ja Tormi kõiki õpilasi enda rajatud Looduseuurijate Klubiga liituma, sest looduses on liiga palju uurida selleks, et nad kahekesi selle kõigega hakkama saaks. Selles vaimus on nii 1. kui ka 2. klassi loodusõpetuse töövihikud nimetatud ümber „Looduseuurija päevaraamatuks“. Siinkohal võikski avada töövihiku peatüki ja täita lk 4 looduse märkamise osa.
TV-s looduse märkamise osa täitmisest
Kui teil oli 1. klassis ka Mari komplekt, on looduse märkamise osa täitmine õpilastele juba tuttav, ehkki temperatuuri märkimine on seekord veidi keerukam. 1. klassis oli vaja temperatuur märkida soe-külm-skaalal tunde järgi, 2. klassis tuleb termomeetri juurde märkida täpsem temperatuur.
Skemaatilise juhendi selle kohta, kuidas ilma üles märkida, leiate lk 3. Kui klassi akna taga on termomeeter, saab temperatuuri sealt vaadata. Muul juhul saab temperatuuri vaadata mõnelt veebilehelt (nt Ilmateenistuse veebilehelt) või ilmaäpist.
Iga töövihiku peatüki algus suunab tunni teemast sõltumata vaatlema ilma ja märkima üles ühe tähelepaneku, mis õpilane on looduses viimase nädala jooksul teinud. Õpilased võivad kippuda sinna joonistama just ilmaga seotud pilte (pilvi, päikest, vihma jm). Julgustage neid ka muud märkama ja pöörama tähelepanu loodusele enda ümber, näiteks teel koolist koju uurima puulehti või mõnda putukat, kuulama linnulaulu. Oma tähelepanekuid võib nii üles joonistada kui ka kirjutada. Eesmärk on suunata õpilast teadlikult aeg-ajalt loodust märkama. Mis kujul ta oma tähelepanekud üles märgib, pole oluline.
1. kl TV lõpus olnud suvebingo üle vaatamine
Kui õpilastel oli ka 1. klassis Mari komplekt ja nad täitsid suvel suvebingot TV lõpus, võib ka selle kooliaasta alguses üle vaadata. Seda ei pruugi teha loodusõpetuse tunnis, võib ka mõnes muus tunnis suvemuljete rääkimise käigus. Kui palju bingoruute lapsed täita jõudsid? Kas oli mõni bingoruut, mida keegi ei täitnud? Millised bingosse kantud tegevused neile suvest kõige paremini meelde jäid?
2. Aardejaht
17
- Mari jutu lugemine
- Illustratsiooni ja aardekaardi uurimine
- Legend ja leppemärgid
- Kaardi kohta küsimustele vastamine (suuliselt või Opiqu ptk 2.1 ül 1a–1d)
- Liikumisülesanne. Aardejahil
Lugege koos lk 6 Mari jutukest ning vaadake illustratsiooni ja aardekaarti.
Kuna kaartidel ja plaanidel kujutatakse asju pealtvaates, on paremaks võrdlemiseks ka koolihoovi illustratsioon tehtud pealtvaates. Kaardil on kujutatud veidi suuremat ala kui kõrval oleval illustratsioonil. Sellegipoolest on võimalik kohe ära tunda, et maja on sama kujuga, põõsad ja teed on äratuntavalt sama koha peal jmt.
Illustratsioonil on Mari klass koos õpetajaga kogunenud kooli ette. Laske õpilastel nad illustratsioonilt üles leida (Mari klassis on seitse last). Mari oma õpetaja ja klassikaaslastega on pildi all vasakus osas, üks lastest kiigub ja teised seisavad. Koolimaja ümber võib aga näha teisigi inimesi.
Nüüd võiks lugeda kõrvallehelt Mari ja õpetaja Õie dialoogi rohelist osa. Nagu Marigi ütleb, ei ole õpetaja neid plaanile joonistanud. Liikuvaid objekte (inimesi, loomi, autosid jm) kaardile ei kanta, sest need ei ole alati ühe koha peal. (Ratta märk kaardil tähistab rattaparkla asukohta, mitte ühte kindlat ratast.) Erandiks on näiteks loomaaia plaan, kus saab loomade asukohad peale märkida, sest nad on alati ühes kindlas aedikus ega lahku sealt. Kaardile kantakse need asjad, mis parajasti huvi pakuvad. Näiteks selle kaardi puhul on pööratud tähelepanu asjadele, mis on koolihoovis orienteerumisel tähtsad: hooned, teed, puud ja põõsad. Üksikuid lilli (mida võib näha näiteks all vasakul nurgas) ja väiksemaid muru sisse tallatud radasid kaardile kantud ei ole.
Nüüd lugege ülejäänud dialoog läbi ja uurige õpilastega kaardi legendi. Selles on välja toodud kaardil kasutatud leppemärgid. Õpilastelt võiks küsida, mis nad arvavad, miks peab kaardil kasutatud märke seletama.
Legendis seletatakse leppemärke seepärast, et kaarti uuriv inimene saaks aru, mis sellel kujutatud on. Mis värvi ja kujuga midagi kaardil tähistada, on kaardi tegija enda valik.
Siinkohal võiks uurida leppemärke ja arutada. Soovi korral võite osale küsimustele vastata ka digiõpikus (ptk 2.1 ül 1a–1d), vaadake taustainfot Opiqu kasutamise kohta algklassides veidi allpool.
- Mida Mari küsitud punane rist kaardil tähendab? (Aarde asukohta.)
- Mis märgiga võiks veel aaret tähistada? (See on vaba fantaasia küsimus.)
- Millise märgiga tähistatakse sellel kaardil tammepuud? Aga mis värvi on teed?
- Kas õpilased leiavad kõik legendis toodud leppemärgid kaardilt üles? (Siinkohal võib kaardi ka seinale kuvada ja lasta näidata, kus midagi on.)
- Võite ka näidata kaardil mingit objekti (nt tammepuu, mõni põõsas, maja) ja lasta õpilastel näidata seda samal ajal illustratsioonil või vastupidi.
- Laske näidata, kus on illustratsioonil aare. Mis teed pidi võiks Mari selleni jõuda?
Kaart või plaan võimaldabki meil teada saada, kus mingi koht asub, ja kui soovime kuhugi jõuda, valida selleks sobiv tee.
Taustainfo. Kaartide mõõtkava
Mõõtkavast tuleb lähemalt juttu alles 3. klassis, aga soovi korral või kui mõni õpilane selle kohta küsib, võib seda lühidalt selgitada. Kõigil õpiku kaartidel on all nurgas joonmõõtkava, mis näitab, kui pikka maad tegelikkuses kujutab märgitud pikkusega joon kaardil. Tänu mõõtkavale saab näiteks kaardi pealt mõõta, kui kaugel üks koht teisest asub. Õpilased ei pea sellest veel täpsemalt aru saama. Piisab, kui nad teavad, et see joon, mille juures on pikkus kirjas, on mõõtkava.
Taustainfo. Opiqu kasutamine algklassides
Loodusõpetuse õppekomplekti kuulub ka digiõpik Opiq.ee keskkonnas. Selleks, et seda õppetöös selles ja järgmistes klassides otstarbekalt kasutada, võiks õpilastele juba esimeste nädalate jooksul Opiqut tasapisi tutvustama hakata. Osa ülesandeid on kiirem ja mõistlikum lahendada digiõpikus, osa jällegi paberil. Samuti on Opiqus multimeedia materjale, mida paberõpikusse pole võimalik lisada. Kui lapsed Opiqu kasutamisel juba osavamad on, saab digiõpiku abil kaasata õppetöösse ka neid lapsi, kes on mingil põhjusel distantsõppel (nt tõbised, reisil, spordilaagris). E‑tunnis on soovitused, milliseid ülesandeid võiks lahendada klassis ja milliseid suunata distantsõppel olevale lapsele.
Opiqut saab klassis kasutada nt arvutis, tahvelarvutis või nutitelefonis. Kui teil ei ole võimalik nutiseadmeid kasutada, saate ülesandeid lahendada koos suurel ekraanil. Kui õpilased on koos õpetajaga digiõpikuga tutvunud ja ülesandeid lahendanud, on neil lihtsam sellega ka iseseisvalt töötada, kui selline võimalus või vajadus peaks tekkima.
Esimesed sammud digiõpiku kasutamisel
Igal õpilasel peab Opiqus olema oma isiklik konto (mitte lapsevanema konto!). Kõige mugavam on õpilased üle tuua e‑päevikust ja Opiqus lisada sobiv õppematerjal vastava aine päeviku külge. Selliselt lisatud õppematerjal on kõigil õpilastel kohe esilehel. Kui liigutada sobivas rütmis edasi õppejärge, on õpilaste esilehel kohe ka õige peatükk. Opiqust saab ülesannete kogu ülesandeid eraldi tervele klassile või osale õpilastest saata, need ilmuvad siis õpilasele esilehele. Peatüki ülesanded on enamasti automaatkontrollitavad, et kasutaja saaks kohe tagasisidet. Ülesannete kogus on nii automaatkontrolliga kui ka vabavastusega ülesandeid, mida õpetaja eraldi hindama peab. Täpsemad juhendid Opiqu kasutamiseks leiab siit.
Aidake alguses õpilastel oma seadmes Opiq üles leida ja sinna sisse pääseda. Selleks on vaja avada brauser, minna lehele opiq.ee ja vastavalt oma autentimisviisile sisse logida. Kui õpilastel on oma seade, võiks linnutada ruudu „Jäta mind seadmes sisselogituks“. Pange tähele, et arvutis ja telefonis näeb Opiq veidi erinev välja, kuid sisu ja ülesanded on täpselt samad. (Nagu ikka, on suuremal ekraanil tegutsemine lihtsalt mugavam. Sageli on ülesandeid parem lahendada siis, kui telefon on keeratud maastikuvaatesse.) Telefonivaadet saab arvutis imiteerida, kui lohistada brauseri aken oluliselt kitsamaks. Selgitage, kuidas avada õige õpik ja peatükk ning mida erinevad nupud teevad. Seejärel asuge konkreetsete ülesannete kallale.
Hiljem võite ka lastelt küsida, kas keegi neist tahaks, et saadaksite talle lahendamiseks ülesande. Võib arvata, et paljud algklasside lapsed seda tõepoolest tahavad. Ka selle tegevuse võiks korra enne klassis läbi teha, et õpilased näeksid, kuhu neile saadetud ülesanne tekib, kuidas seda avada, lahendada ja tagasi saata.
Liikumisülesanne. Aardejahil
Nüüd võib teha liikumispausi ja selgitada, et aarde asukohta saab näidata kaardil, aga võib anda ka liikumisjuhised. Need peavad olema niivõrd täpsed, et see, kes juhiseid loeb või kuuleb, oskaks nende järgi liikuda. Kõigepealt tuleb valida mingi alguspunkt (suur puu, kivi vmt) ja anda suund, kuhupoole peaks aardeotsija end näoga pöörama (maja suunas, bussipeatuse sildi suunas vmt). Kaugusi võib anda näiteks eri pikkusega sammude arvuna või öelda näiteks, et kõnni otse kuni järgmise suure kivini.
Nüüd kujutage ette, et klassi on peidetud aare. Et kõigil korraga klassis juhiste järgi ringi liikuda pole ruumi, võiks proovida õpetaja juhiste järgi kohapeal liikuda. Õigesse suunda saab pöörata, aga sammud tuleb teha kohapeal. Paluge õpilastel kujutleda, et nad on aardejahil, ja vastavalt teie juhistele liikuda.
Tõuse püsti ja pööra end näoga tahvli poole. Sinu ees kauguses paistab üksik suur männipuu. Tee selles suunas viisteist sammu. Nüüd pööra ennast näoga klassi ukse poole. Siin on maapind väga soine, tee kümme ettevaatlikku tibusammu ja ära sisse vaju. Seejärel pööra ennast näoga klassi tagumise osa poole. Sinu ees on hästi madal koopasuu. Kükita ja tee kükis viis sammu. Nüüd võid jälle püsti tõusta. Oled jõudnud koopasse ja siin on pime. Tee kümme ettevaatlikku sammu, et mitte kivide otsa koperdada. Kükita maha ja katsu, kas maapinnal sinu ees on kõrgem mühk. Võta oma seljakotist labidas ja kaeva selle koha peal. Sinna ongi aare maetud.
3. Töövihiku ülesanded
15
- TV lk 4–5 ül 1–2 (Opiqu ptk 2.1 ül 2 ja ÜK „Foto ja plaan“)
Nüüd võiks lahendada lk 4–5 ül 1 ja 2. (Ül 1 esimene osa on lahendatav ka ptk 2.1 ÜK „Foto ja plaan“, ül 2 sarnane ülesanne on ptk 2.1 ül 2).
Taustainfo. TV lk 4–5 ül 1 leppemärkidest
Ül 1 plaanil võib tunduda esimese hooga ebatavaline, et puud tähistav märk on väiksem kui põõsast tähistav. Oleme lähtunud sellest, mida on maapinnal liikuval lapsel oluline orienteerudes teada. Seega tähistab puu märk tüve laiust ja põõsa oma terve põõsa laiust.
4. Kokkuvõte
3
- Mis võis aardekastis peidus olla?
Mari kirjutas oma jutus, et õpetaja oli neile koolihoovi ära peitnud aardekasti, mille nad pidid üles leidma. Aga ta ei öelnud, mis selles kastis peidus oli. Tunni lõpuks võiksid õpilased igaüks nimetada ühe asja, mille võis õpetaja Õie aardekasti peita.
Lisamaterjal
Osalemissoovitus. Koolilaste rajakaamerad
Kui soovitakse ja on võimalik, saab klassiga metsa üles panna oma rajakaamera. See võimaldab lastel saada erilise ja isikliku kogemuse metsaelu jälgimisel. Juhised rajakaamerate projektiga liitumiseks Looduskalendri veebilehelt. Samal veebilehel saab vaadata ka põnevamaid väljavõtteid laste rajakaameratest. Pilte ja videoid jagatakse ka „Koolilaste rajakaamera“ Facebooki lehel.
Kodutöö ja tunni kirjeldus
Kodutöö
Tunni kirjeldus
Õ ptk 1. Aardejaht. Plaani ja pildi võrdlemine. |
Harjutamine: TV lk 4–5 ül 1–2 (pildi ja plaani võrdlemine, mõisted) või Opiqu ülesanded (ptk 2.1 ül 1–2) |
Kuidas tunni kirjeldust Stuudiumisse või e-Kooli kopeerida? Tehke aktiivseks (märkige) mõlemal real olev tekst, siis saate selle kopeerida.
Kodutöö info kopeerimiseks avage kodutöö slaid ja kopeerige sealt tekst.
