Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab nimetada vähemalt kolme linna, saart, kõrgustikku, raba, jõge, järve, juga.
Eestimaa tundmine
Eestimaa on kaunis ning üsna tuntud oma liigirikkuse poolest. Kuigi Eesti on väike, on meil palju saari, jõgesid, järvi. Neist olulisemaid peaks ka teadma.
Eesti saared
Eesti saab uhke olla oma saarte üle. Meres paiknevaid saari on ligi 2222, millele lisanduvad veel 133 saart siseveekogudest.
Saartel on säilinud Lääne-Eesti mitmekesine loodus. Mitmeid saari saab eristada ka eripärase kultuuri poolest.
Suurimad saared on
- Saaremaa,
- Hiiumaa,
- Muhu,
- Vormsi,
- Naissaar,
- Kihnu,
- Väike-Pakri,
- Suur-Pakri,
- Ruhnu,
- Vilsandi.
Eesti linnad
Eestis on 47 linna. Neist suurimad on Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Viljandi, Maardu, Rakvere, Sillamäe.
Kümme kõige väiksemat linna on Karksi-Nuia, Lihula, Mustvee, Võhma, Antsla, Abja-Paluoja, Püssi, Suure-Jaani, Kallaste ning Mõisaküla.
Kõrgustikud
Kõrgustik on kõrgem lauskmaa osa. Kõrgustikke saab erinevalt liigitada. Eestis on näiteks laugenõlvaline Pandivere kõrgustik, järsult kõrgenev Sakala kõrgustik ning künklik kõrgustik Otepää kõrgustik.
Eesti olulisemad kõrgustikud on
- Karula kõrgustik Lõuna-Eestis,
- Pandivere kõrgustik Põhja-Eestis,
- Sakala kõrgustik Lõuna-Eestis,
- Otepää kõrgustik Kagu-Eestis,
- Haanja kõrgustik Kagu-Eestis.
Kõrgustikel on tore matkata, need on kauni loodusega ning talvisel ajal pakuvad võimalusi suusatamiseks. Näiteks tuntud suusamägi Kuutsemägi asub Otepää kõrgustikul.
Haanja kõrgustik:
Sakala kõrgustik:
Pandivere kõrgustik:
Soo ja raba
Sood jagunevad kolme arenguetappi, milleks on
- madalsoo,
- siirdesoo,
- raba ehk kõrgsoo.
Eestis on kõige levinum sootüüp madalsoo, kus pinnas on olnud pikalt liigniiske ning vaikselt hakkab moodustuma turvas.
Rabasid leidub palju Kirde- ja Lõuna-Eestis. Tuntumad rabad on Muraka, Epu-Kakerdi.
Tuntud rabad on ka Mukri ning Viru raba.
- Siirdesoo
- Raba
- Madalsoo
V U RABA
- R
- U
- I
- M
- K
E - K E R
Veekogud Eestis
Eesti asub Läänemere ääres, seega on Eestil merepiir. Kuid meil on ka hulk siseveekogusid. Nendeks on jõed, järved, ojad ja ka kraavid.
Jõed Eestis
Vooluveekogusid on Eestis pea 7000, kuid üle 100 km pikkuseid jõgesid on Eestis kümme.
Need on järgmised:
- Võhandu jõgi – 162 km;
- Pärnu jõgi – 144 km;
- Põltsamaa jõgi – 135 km;
- Pedja jõgi – 122 km;
- Keila jõgi – 115 km;
- Kasari jõgi – 112 km;
- Piusa jõgi – 109 km;
- Pirita jõgi – 105 km;
- Suur-Emajõgi – 101 km.
- Navesti jõgu – 100 km
Järved Eestis
Eestis on ligi 2300 järve. Suure osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ning Narva veehoidla. Suurimad Eesti järved on järgmised:
- Peipsi-Pihkva järv,
- Võrtsjärv,
- Narva veehoidla,
- Ülemiste järv,
- Saadjärv,
- Suurlaht,
- Vagula järv,
- Veisjärv,
- Ermistu järv,
- Paunküla veehoidla.
Eesti kõige sügavam järv on Rõuge Suurjärv.
Joad Eestis
Eestis on kokku lepitud, et vooluveekogu, mida peetakse joaks, peab olema vähemalt 1 meetri langusega. Sellisele tingimustele vastavaid veelange on Eestis 36.
Tuntumad joad on
- Jägala juga,
- Narva juga,
- Keila juga,
- Valaste juga,
- Ukuoru juga.
- Peipsi
- Võrtsjärv
- Jägala
- Keila
- Pedja
- Kasari
- Võhandu
- Ülemiste
- Valaste
