Ohuala (danger area) on mistahes koht üksuse teekonnal, kus juht eeldab, et üksus võib kokku sattuda vastase vaatluse või tulega. Mõned näited peamistest ohualadest on lagendikud, teed ja rajad, külad, veekogud ja vaenulikud takistused nagu miiniväljad, okastraattõkked jne. Kui võimalik, vältige ohualasid nii palju kui võimalik.
Planeerimise nõuded:
- määra lähema ja kaugema külje kogunemispunktid,
- julgesta lähim külg, vasak ja parem tiib ning seljatagune.
- teosta reke kaugemal küljel ja julgesta see,
- plaani tegevus allüksuse lahknemisel.
Lineaarne ohuala
Lineaarne ohuala on maantee, metsatee või metsasiht, mis võimaldab vastasel teostada vaatlust ja katta seda tulega. Sellise ohuala ületamine jao koosseisus peaks toimuma järgmiselt.
- Juhtiv meeskond märkab ohuala ja annab vastava käemärgi. Jagu moodustab julgestuspeatuse; jaopealik liigub ette, et hinnata ohuala ja määrata kogunemispunkt (KP) teisel pool ohuala. Kui pealik on teinud hinnangu ja otsustanud ala ületada, kutsub ta käemärgiga ette kaks viimast võitlejat jao lõpust ja osutab neile lähikülje julgestuskohad vaatlusega vasakule ja paremale piki ohuala. Need kohad ei peaks asuma kavandatavast ületuskohast kaugemal kui 10–15 m. Tagumise meeskonna pealik kontrollib, et viimaste võitlejate ette liikudes ei jääks vaatluseta seljatagune suund. Julgestajad lähevad vaikselt näidatud positsioonidele ja võtavad põlvelt laskeasendi, jäädes ise varjatuks ohualalt vaatluse eest. Nad säilitavad põlvelt laskeasendi seni, kuni ei märka mingit ohtu. Kui nad näevad märke vastasest või muust kahtlasest liikumisest, laskuvad nad lamades laskeasendisse, varjuvad ja säilitavad lahinguvalmiduse. Sellisel juhul ei vii jaopealik ala ületust läbi, vaid liigub ohtu märganud julgestaja juurde, et saada olukorrast selgust, ning otsustab edasise tegevuse – kas jätkata või tõmbuda tagasi ja otsida teine, varjatum ületuskoht.
- Kui julgestajad jäävad põlvele, jätkab jaopealik ületust, andes ülejäänud võitlejatele tagumisest meeskonnast märguande üle liikumiseks ja vastaskülje julgestamiseks. Teise meeskonna pealik koos järelejäänud võitleja või võitlejatega liiguvad üle ohuala ja kontrollivad maastikku eespool umbes 50 m ulatuses. Meeskonnapealik jätab võitleja liikumissuunal kaugemasse kontrollitud punkti ja tuleb ise tagasi ohuala äärde, kus annab jaopealikule märguande ala ohutuse kohta (pöial püsti). Ise jääb ta samas ohuala julgestama, astudes ületuskohast pisut eemale. Kui ala kontrollimisel selgus, et maastik eespool ei ole sobilik (vahetu lagendik, vastane vms), siis võtab meeskonnapealik võitleja tagasi kaasa, näitab pöial alla ja liigutakse tagasi ülejäänud jao juurde. Jagu otsib uue ületuskoha.
- Kui ala ees on ohutu, siis annab jaopealik esimesele meeskonnale märguande ohuala ületamiseks; kutsub lõpuks ära esimesena paigaldatud julgestuse ja liigub koos nendega üle. Kui vastaskülge julgestanud meeskonnast ei jagu võitlejat julgestama teises suunas piki ohuala, siis võtab selle positsiooni üle ohuala liikuva meeskonna üks võitleja seniks, kuni lähikülje julgestajad ja jaopealik on samuti ohuala ületanud. Esimene meeskond, olles ületanud ohuala, liigub aeglaselt edasi, taastades oma esialgse rivistuse, ning võimaldab nii jaopealikul ületuse lõpetada ja teisel ennast rivistusse võtta. Jagu jätkab liikumist endises rivistuses, esimese meeskonna kaugema külje julgestaja liigub ette oma meeskonna juurde oma kohale rivistuses.
Kui peaks tekkima ohtlik olukord (vastane ilmub nähtavale või avastab üksuse) mingis ületamise faasis, siis toimitakse eelnevalt kokkulepitud plaani alusel. Kui vastane ilmub nähtavale, aga ei märka üksust, siis peatatakse tegevus ja varjatakse end, kuni oht on möödas. Kui vastane avastab üksuse enne ületamise algust, siis liigutakse tagasi viimasesse KPsse, kasutades taandumisdrilli, kus jaopealik otsustab uue liikumissuuna. Kui kontakt toimub ületamise ajal või vahetult pärast seda, siis:
- kontakti korral väiksema üksusega võib jaopealik otsustada sooritada kiirrünnaku käigult;
- kontakti korral tugevama üksusega surutakse vastane maha ja jagu püüab ühineda kokkulepitud KPs, kas eespool või tagapool, sõltuvalt kontakti suunast ja jaopealiku hinnangust (NB! Kokkulepitud koodsõnad);
- kontakti korral tugevama vastasega ja kui jao ühinemine ei ole vahetult võimalik (tee on tugeva tule all vms), siis liiguvad eraldunud meeskonnad ja võitlejad kokkulepitud KPsse ja jagu saab kokku seal, et jätkata ülesande täitmist.
Rühm ületab lineaarset ohuala samadel põhimõtetel, kuid julgestuseks ja vastasala rekkeks kasutatakse tervet tagumist jagu. Loomulikult on ka kõik vahemaad ja ees kontrollitav ala suuremad.
Väikesed ohualad
Nendeks on tavaliselt väiksemad lagendikud, põllud, taluõued jms, millest üksus saab mööduda ilma liigse ajakuluta. Vältimiseks on kaks peamist moodust: asimuuti või vastaskülje orientiiri kasutades.
a. Asimuudi järgi ümber ohuala minnes:
- juhtiv meeskond peatab üksuse ja annab ohupiirkonda tähistava märguande;
- pealik määrab lähema ja kaugema külje kogunemispunktid;
- pealik määrab, kas üksus möödub ohupiirkonnast asimuudi- või orientiiritehnikat kasutades ja kas vasakult või paremalt, hinnates, kumb teekond pakub üksusele paremat varjatust;
- asimuuditehnika korral liigub üksus liikumissuunast 90 kraadi vasakule või paremale ning liigub selles suunas, kuni on möödunud ohuala servast sellisele kaugusele, et üksus ei ole ohualalt vaadeldav;
- sealt jätkatakse liikumist esialgses liikumissuunas, kuni jällegi on ohualast piisavalt möödutud;
- nüüd võetakse kurss 90 kraadi paremale või vasakule ja liigutakse tagasi eelnenud teekonna joonele ehk samale joonele, mis oli üksusel enne ohuala juurde jõudmist;
- tehakse pööre esialgsesse liikumissuunda ja üksus jätkab liikumist.
b. Orientiiri järgi ümber ohuala minnes:
- pealik määrab selge ja kergelt äratuntava orientiiri ohuala vastasküljel ja ümbermineku suuna;
- üksus liigub ohualaga piirnevalt, hoides ohualaga silmsidet, kuid jäädes piisavalt kaugele, et ei satuks ohualalt vaatluse alla;
- vastasküljel liigutakse piisavalt kaugele määratud orientiiri taha, kust jätkatakse liikumist esialgu plaanitud suunas.
Suured ohualad
Nendeks on suured lagendikud ja põllud, millest ümberminek oleks märgatav ajakulu ja seaks ohtu üksuse ülesande sooritamise ajastuse. Samas on sellise ala ületamine kõige riskantsem ja sellist olukorda tuleks juba ülesande planeerimise käigus võimalusel vältida. Kuid kui valikuid ei ole ja ohuala tuleb ületada, siis tegutsemise protseduur on järgmine:
- juhtiv meeskond peatab üksuse ja annab ohuala tähistava märguande;
- pealik määrab vastasküljel liikumissuuna orientiiri ning lähema ja kaugema külje kogunemispunktid (kui ei ole eelnevalt planeeritud ja kästud);
- üksus liigub suurendatud vahedega noolepea rivistuses kuni väikerelvade efektiivse laskeulatuseni vastasküljest (ca 300 m);
- sealt edasi liigub üksus kata-liigun ahelikurivistuses meeskondade kaupa, olles valmis maha suruma võimaliku vastase kontakti vastasküljelt;
- kui ohuala on ületatud, taastab üksus endise liikumisrivistuse käigult.
NB!
Kui üksus satub ületamise käigus tulekontakti vastasega eest või küljelt, on mõistlik taanduda tagasi ja otsida uus ületuskoht kaugemalt. Ei ole soovitatav rünnata teadmata suurusega vastast. Erand on sattumine lähivaritsusse vahetult enne või kohe pärast vastaskülje metsa jõudmist, kus taandumise algatamine tõenäoliselt suurendaks üksuse kaotusi.
Ristmike ületamine
Asulates liikudes on iga ristmik ohuala, kus varjatud nurga tagant võib sattuda tulekontakti vastasega. Seetõttu tuleb ristmikud alati julgestada neid ületades või teatud aja hoides. Ristmike julgestamine peab toimuma käigult rivistusest nii, et see põhjustaks minimaalselt ristliikumisi või aeganõudvaid ümberpaiknemisi. Julgestatud ristmiku ületuseks on erinevaid tehnikaid.
Kui on oluline hoida juhtivat meeskonda ka pärast ristmikuületust juhtivana, siis on mõistlik kasutada lineaarse ohuala ületuse tehnikat.
- Ristmikule lähenev meeskond A julgestab ette ja annab ohuala märguande. Meeskonna B kaks viimast võitlejat liiguvad ette ja julgestavad tänava vasakule ja paremale. Meeskonnas B viimaseks jäänud võitlejad julgestavad seljatagust.
- Saanud kinnituse ohutu ületuse kohta, liiguvad meeskonna B pealik ja ta lahingupaariline üle ristmiku ning julgestavad tänava vasakule ja paremale. Jaopealik ja sidemees julgestavad seljatagust.
- Meeskond A ja jao juhtkond liiguvad üle. Meeskonna B viimaseks jäänud võitlejad katavad seljatagust.
- Kaks viimaseks jäänud meeskonna B võitlejat liiguvad üle. Meeskonna B pealik ja ta lahingupaariline liiguvad edasi, kui kogu meeskond on ristmiku ületanud. Jagu jätkab liikumist esialgses rivistuses.
Kui pole oluline, et kindlasti peab üks meeskond pidevalt juhtima, siis julgestab ristmiku käigult siiani juhtinud meeskond ja tagumine meeskond liigub läbi, võttes edasise juhtrolli.
1
2
3
4
1
2
3
4
Kokkuvõte
- Lineaarne ohuala on maantee, metsatee või metsasiht, mis võimaldab vastasel teostada vaatlust ja katta seda tulega.
- Väiksed ohualad on tavaliselt väiksemad lagendikud, põllud, taluõued jms, millest üksus saab mööduda ilma liigse ajakuluta.
- Suured ohualad on suured lagendikud ja põllud, millest ümberminek oleks märgatav ajakulu ja seaks ohtu üksuse ülesande sooritamise ajastuse.
- Ristmikud on ohualad, mida ületades tuleb need alati julgestada.
- Pealik määrab vastasküljel liikumissuuna orientiiri ning lähema ja kaugema külje kogunemispunktid.
- Üksus liigub suurendatud vahedega noolepea rivistuses ca 300 m.
- Üksus liigub kata-liigun ahelikurivistuses meeskondade kaupa.
- Juhtiv meeskond annab ohuala tähistava märguande.
- Üksus taastab endise liikumisrivistuse käigult.
