Hoonesse sisenemine ja ruumide puhastamine

1. Relvakäsitsemine ja ohutus – jälgi oma relvarauda, ära sihi oma kaaslasi. Kui kaaslane peab sinu eest läbi liikuma, siis tõsta relvaraud selleks ajaks üles, et ta ei satuks kunagi su relva ette.
2. Jälgi ja tunneta, kuhu astud, et ennast mitte vigastada – püstised naelad, augud, okas- ja miinitraadid, lahtised kivid.
3. Tegutse koos paarilisega – jälgi, kus on su paariline, ja liikuge koos. Jälgi ka teiste lahingupaaride tegevust ja arvesta nendega.
4. Ole oma relva taga – relv vaatab kogu aeg sinuga samas suunas, hoia pilk enda kattesuunal, teistega suhtlemiseks ei ole vaja pead pöörata.
5. Suhtle omadega – anna omadele infot ruumide paigutusest, lahtistest või kinnistest ustest, vastase asukohast, võimalikest lõksudest jne. Kui plaan on vaikselt liikuda, siis tuleb suhtluseks kasutada käemärke vms.
6.  Ära anna kättevõidetud ala käest – nurki avades jää neid hoidma; ära tõmbu tagasi varju, seal ei ole sinust kasu.
7. Leia endale ise tööd – alati on olemas mingi suund, mida katta. Vaatle kolmemõõtmeliselt: lae all ja põrandas võivad olla avad, kus vastane ootab.
8. Sihtmärgi tuvastamine – ei tohi valimatult tulistada kõike, mis või kes liigub. Enne päästikule vajutamist pead veenduma, et tegu on vaenuliku sihtmärgiga.
9. Kasuta varjeid – leia endale koht ja laskeasend, milles sa oled vastasele võimalikult väike sihtmärk; ära jäta küünarnukke ega jalgu nurga tagant välja vastasele laskmiseks.
10. Vaheta sihtides õlga vastavalt nurgale, et sa jääksid alati kehaga nurga varju.
11. Rahulik on sujuv, sujuv on kiire – ära torma valimatult, vaid hoia tempot, milles tajud kogu ümbrust ja oma kaaslasi.
12. Kiirus, üllatus, vägivaldsus on eduka rünnaku alused. Vaheta kiirust ja lärmakust vastavalt olukorrale. Kui oled kontaktis vastasega, lõpeta ta enne, kui tema jõuab sind sihikule võtta.

1. Olukorras, kus hoones on tsiviilisikud, sõjavangid või hoone seinad ei takista granaadikildude läbimist, ei saa käsigranaate kasutada. Sellisel juhul tuleb tegutseda väga piiratud tulekasutuskorra järgi. Kui on saadaval, tuleb kasutada šokigranaate (stun grenade, flashbang).
2. Korrushoone puhastamist tuleb alustada kõige ülemisest korrusest, kui see on vähegi võimalik. See annab vastasele võimaluse püüda hoonest väljuda, kus teda juba ootab ees kattemeeskond, seega jääks hoones sees vastupanu väiksemaks. Kui suruda aga vastast alt ülemistele korrustele, muudab see kõrgemate korruste puhastamise oma üksustele keerulisemaks ja kannatanuterohkemaks. Kui võimalik, tuleks sisenemispunkt korrusmajja leida katusel või kõige ülemisel korrusel (näiteks tuletõrjeredeli, oma redeli või köie abil). Kui see aga võimalik ei ole, siis on rünnakuüksuse pealikul valida, kas liikuda kiirelt üles treppe mööda või alustada hoone puhastamist siiski alt üles. Otsuse teeb pealik kohapeal, võttes arvesse oma võimalusi, teadaolevat olukorda, riskihinnangut ja sisetunnet.
3. Kergemate uste avamiseks on hea vahend haavlipüss (pumppüss või jahipüssist tehtud kärbik), millega lastakse puruks ukselukk või hinged. Tugevate uste avamiseks tuleb ette valmistada erilaengud. Headeks abivahendiks on sõrgkang, poldilõikaja, raske vasar ja ukserammija.
   
   ​​NB! Relva kasutamisel ukse avamiseks tuleb arvestada rikošetinurgaga, et mitte ennast ja oma kaaslasi vigastada. Samuti ei saa ukse avamiseks kasutada relva, kui ruumis on tõenäoliselt tsiviilisikud või vangid.
4. Puhastatud ruumide märgistamiseks tuleb kasutada vahendeid, mis on kattemeeskonnale selgelt nähtavad, juhendavad neid kattetule suunamisel ning aitavad vältida kogemata tuld omade pihta. Valges võib teha terveksjäänud aknale või katkise akna alla välisseinale aerosoolvärviga märgi, öösel riputada aknast välja keemilise valguspulga jne. Igal juhul tuleb märgistusvahendid ette valmistada ja võitlejate vahel jaotada.
5. Siseruumides tegutsedes tuleb kanda kiivrit, kaitseprille ja kuulmiskaitsmeid. Tuletegevus hoones põhjustab rikošette, kuuli-, klaasi- ja kivikildude lendamist õhus, nii et inimkeha õrnemate kohtade vigastusoht on tunduvalt suurem kui avamaastikul. Samuti on tulistamine ja plahvatused ruumis sees olulisemalt valjemad kui õues, sest heli ei saa hajuda.
6. Alati tuleb silmas pidada seinte materjali (kildude ja kuulide läbimine kõrvalruumidesse), samuti võimalust, et ruumides on plahvatusohtlikke aineid (gaasiballoonid, kütusemahutid). Selliste tegurite märkamine ja tunnetamine on oluline, vältimaks oma üksuse võitlejate või hoones viibivate tsiviilisikute surmamist või vigastamist.
7. Plaanimise käigus tuleb hoone küljed, korrused ja avaused (aknad, uksed) tähistada. See aitab raadioside teel kattemeeskondadele teada anda, kus täpselt rünnakumeeskonnad liiguvad. Samuti saab kattemeeskond rünnakumeeskondi vastase eest hoiatada, kui nad näevad läbi akende kahtlast liikumist. Mõistlik on hoida tähistussüsteem sama – nii harjuvad võitlejad sellega ning suudavad selle järgi kiiresti orienteeruda ka siis, kui hoone on vaja puhastada lühikese planeerimisajaga.

„1B4“ – külg 1 / tasand Bravo / ava 4

1. Plaanides lähenemist hoonele, milles asub või võib asuda vastane, tuvastab pealik võimalikult varjatud teekonna hooneni ja võimalikult ohutuima sisenemispunkti.
2. Rühmapealik paigutab jao või jaod tuletoetuseks selliselt, et välistada vastase põgenemine või tugevdamine puhastatavas hoones. Tuletoetus hoiab hoone aknaid ja uksi kontrolli all. Kasutatakse ka granaadiheitjaid tulepesade vastu.
3. Rünnakujagu valmistub sisenemiseks (liigne varustus seljast, granaadid, salved, gaasimaskid, sidumisvahendid, lõhkelaengud, sõrgkangid ja märgistusvahendid kiirelt kättesaadavaks, lambid relvade külge). Vahetult enne rünnakujao liikumist heidetakse või lastakse vajadusel suitsu jao liikumise varjamiseks.
4. Jagu liigub varjatult ja kiirelt hooneni. Kattemeeskonnad nihutavad kattetuld vastavalt rünnakujao edenemisele (NB! Ohutusnurk kattetule ja liikuva allüksuse vahel, vt ka peatükki 2.2.4. „Tulesüsteemi planeerimine ja kasutamine“).
5. Jõudes määratud sisenemispunktini, paigaldab jagu vajadusel laengu ukse avamiseks või uue avause tekitamiseks ja varjub. Kohe pärast plahvatust või kui sissepääs on avatud, siis vahetult enne sisenemist heidab esimene meeskond sisse kaks käsigranaati (kui neid saab kasutada).
6. Jagu siseneb hoonesse kohe pärast käsigranaatide plahvatust.
7. Hoones sees liikudes ja süsteemselt ruume vastasest puhastades märgistab jagu kontrollitud ruumid, et võimaldada tuletoetusüksustel kattetuld nihutada.
8. Sõltuvalt hoone suurusest, vastase arvust hoones ja esialgse rünnakujao kaotustest peab järgmine jagu olema valmis sisenema ja hoone puhastamist jätkama.
9. Sisenemispunkti luuakse ka esialgne kannatanute kogumispunkt. Rühmas peab olema määratud esmaabimeeskond, kes toob haavatud sisenemispunktist rühma kannatanute kogumispunkti.

Hoonesse sisenemine (rühm)

Liikumine avatud trepikojas

Korrusmaja tuleb eelistatult puhastada ülalt alla. Kui üles liikumiseks on vaja kasutada treppe, siis tuleb liikuda nii kiiresti kui võimalik, olles samal ajal valmis tõsiseks vastupanuks. Treppidest üles liikumine on üks riskantsemaid tegevusi hoones, sest treppide kaitsjal suunaga ülalt alla on alati eelis. Kõige ohtlikumad on kaitsja heidetavad käsigranaadid, mille eest on raske varjuda. Oht varitseb ka korrustele pääsude juures ja kõrgemale tõustes selja taga, seega tuleb üksusel katta vaatluse ja tulesektoritega 360 kraadi igas suunas – lisaks külgedele ka üles ja alla.

Trepikodasid on peamiselt kahte liiki: avatud ja suletud. Avatud trepikoja keskel, treppide vahel, on avaus. Suletud trepikojas on treppide vahel sein või liftišaht, mis ei võimalda näha kaugemale kui järgmise nurgani. Joonistel on näidatud eri liiki trepikodades liikumise põhimõttelised erinevused.

Kui ülalt heidetakse granaate, siis annavad kõik sellest valjult märku: „GRANAAT!“ ja tuleb olla valmis neid koheselt üksusest eemale viskama või lööma ohutusse suunda – avatud trepikojas alla treppide vahesse (omad ei tohiks olla allkorrusel granaadi kukkumiskoha läheduses), suletud trepikojas kas tagasi eespoolse nurga taha või seljataguse nurga taha (kui teine meeskond järgneb, siis liiguvad nad kiirelt lähima varje taha). Hüpates kontrollimata koridori, tuleb koheselt ukseavast eemalduda ja võtta tulesektorid igas suunas. Pealiku otsusel liigutakse edasi.

Liikumine suletud trepikojas

Avalikes hoonetes ja kontormajades on sageli pikad koridorid, mis muudavad varjumise liikumisel keeruliseks. Koridoris liikudes tuleb käigult valmis olla vastase tulele koheselt vastama mahasuruva tulega. Samal ajal ei tohi julgestamata jätta seljatagust ja avausi koridoris.

Joonisel on näidatud paar põhimõttelist rivistust sirges koridoris liikumiseks. Koridorinurkade julgestamise kohta vaata ristmike julgestamise tehnikat peatükist 3.3.5. „Ristmike ületamine“.

Mõned soovitused koridoris liikumiseks:

1. alati vähemalt kahekaupa, mõlemal relvad õlas, vaade üle või läbi sihikute, valmis laskma;
2. hoidke seinte äärde, mitte koridori keskele, kuid ärge lohistage end vastu seina;
3. üks liigub kergelt eespool, teine poolenisti tema taga, hoides kerget kontakti küünarnukiga, relva suue eespool esimest;
4. esimene ei liigu, kui kaotab kontakti teisega;
5. liikumine on alati ühest varjest teiseni või ühe ukse juurest teise juurde, koridori niisama passima ei jääda, seal oled kerge sihtmärk.

Liikumine koridoris (üks meeskond ja jagu)

Linnaoludes on nurgad igal sammul ja enne nende avamist ei saa teada, kas vastane ootab seal laskevalmis relvaga või mitte. Samad põhimõtted kehtivad ka suurte mööbliesemete kohta ruumides.

1. Aeglast avamist ehk peilimist kasutatakse siis, kui on piisavalt aega, kui vastane on ennast korralikult kindlustanud, kui hoones on tsiviilisikud või pantvangid.
   • Ava nurk väikeste sammude haaval.
   • Jää hoidma avatud osa.
   • Jälgi, et küünarnukk või jalg ei tuleks nurga tagant välja enne relva.
   • Esmalt kalluta vaatama, seejärel tulevad jalad järele.
   • Esimene jalg keera pisut sissepoole, et kuuli saades kukuksid nurga varju.
   • Relv on õlas, vaata üle sihikute, et näeksid tervet avanevat ala.
   • Vaheta õlga ja sihtivat silma vastavalt nurgale, et jääksid ise nurga varju.
   • Lähidistantsil võib relv olla kergelt küljele kallutatud, et sihikud ei jääks vaatevälja segama, sihid relvaraua järgi.
2. Kiiret avamist kasutatakse ajakriitilises olukorras, vastase tule all, kitsastes tingimustes, kohe lahingu- või šokigranaadi järel edasi liikudes.
   • Kui oled üksi, siis vaata koos relvaga kiirelt püsti, et tuvastada vastase asukoht. Kui vastast pole, siis liigu. Kui vastane ootab või laseb, võta madalaks ja teist korda (madalamalt) vaadates lase teda kiirtulega – ta ootab sind ülalt.
   • Kui olete kahekesi, siis vaadake koos, üks ülalt, teine madalalt (high-low), ja kohe tuli peale, kui tuvastate vastase. Kui vastane ei lase enam suunatud laske, liikuge peale ja lõpetage ta piinad.

Ruumi puhastamise meeskond koosneb tavaliselt neljast võitlejast (üks meeskond), kus granaadiheitja on järjekorras teine, meeskonnapealik kolmas ja ukseavaja/lukupurustaja neljas. Vajadusel tuleb olla valmis tegutsema ka kolme- ja kahemeheliste meeskondadena.

NB! Kui meeskonnas on kuulipildur, siis on mõistlik, kui tema on neljas, ja kolmas ehk meeskonnapealik on ise ukseavaja.
​Käsigranaatide kasutamine ja ka laskesektorite valik sõltub ruumi seinte materjalist, sest kui seinad on n-ö kerged, võivad viga saada ründajad ise.
​Enne ukse avamist vaata üle, kas on märke ilmselgest lõksust – traadid, nöörid jms ukse piida vahel, lingi küljes jne.

Lähteasendiks võtavad võitlejad tihedalt üksteise vastu ukse juurde seina ääres, et saavutada ühtne ja dünaamiline ruumi liikumine. Pealiku märguande peale alustatakse ruumi sisenemist.

1. Kui uks on suletud, tuleb ukselingi juurde nr 4, ta kas paigaldab laengu või laseb haavlipüssiga luku eest ja liigub tagasi oma kohale. Laengu korral varjub meeskond nurga taha ja võtab pärast plahvatust käigult rivistuse.
2. Ukse avanedes veeretab nr 2 sisse käsigranaadi või šokigranaadi.
   ​​​NB! Granaati veeretades on väiksem oht, et see põrkub tagasi koridori, kui peaks tabama vahetut takistust ukse taga. Pärast granaadi veeretamist ust ei suleta – plahvatus võib ukse kinni kiiluda.
3. Plahvatust kuuldes siseneb nr 1, liigub vasakule või paremale (enda valikul) piki seina lähima nurga suunas ja kontrollib selle ohutuse; sooritab veidi enne nurka 90º pöörde, suunates relva enda ees ruumi kaugema nurga suunas.
   ​NB! Keegi ei astu lävepakule – see võib olla lõhkekeha surveplaat.
4. Kohe nr 1 järel siseneb nr 2, pöördub vastassuunda ja suundub oma lähima nurga poole; pöörab samuti 90º ja võtab kontrolli alla enda vastu jääva nurga.
5. Nr 3 (meeskonnapealik) võtab sama suuna, mis nr 1, hoides relva liikumissuuna vastasnurgal tagaseinas; liigub ukseavast eemale ja võtab kontrolli alla vastasseina.
6. Nr 4 siseneb viimasena ja pöördub jällegi vastassuunda, nr 2 poole, hoides relva oma liikumissuuna vastasnurgal tagaseinas; liigub ukseavast eemale ja võtab kontrolli alla vastasseina.

Ruumi sisenemine meeskonnaga

Ruumi puhastamine meeskonnaga (uks keskel ja uks nurgas)

Ruumi puhastamine lahingupaariga (uks keskel ja nurgas)

Järjestikku ruumide puhastamine kahe meeskonnaga

1. Ruumi sisenetud, teeb meeskonna pealik koheselt meeste kohaloleku kontrolli ja võtab olukorra ettekanded, kas sektorid on vastasest puhtad.
2. Kui ruumis on mööbel, nurgad või muud objektid, mille taha on võimalik varjuda, liigub meeskond üksteist kattes edasi neid kohti kontrollima.
3. Kui ruum on ohutu, siis teeb pealik ettekande kõrgemale ja märgistab aknaava vastavalt kokkulepitule.
4. Üksus väljub ruumist samas järjekorras, kordab sama tegevust järgmise ruumiga või laseb järgmise ruumi puhastada teisel meeskonnal.

NB! Valmistudes sisenema suletud uksega ruumi, rivistu võimalusel nii, et ukse avamisel oleks sisenemine kiireim võimalikest. Kui uks avaneb sissepoole, siis rivistu hingede poole; kui väljapoole, siis lingi poole.

Ukseni liigu vaikselt, et mitte teha võimalikku vastast ärevaks. Võitlejad liiguvad 10–20 cm seinast eemal, et mitte anda ruumisolijatele teada, kui kaugel üksus parasjagu on. Käskluste andmine toimub hääletult kokkulepitud signaalidega.

Ruumi sisenetakse kiiresti, nii et sisenevad võitlejad liiguvad praktiliselt koos oma suundadesse. Hea treenituse korral on esimese 2 sekundi jooksul kaetud kõik laskesektorid ruumis.

Ruumid ei pruugi olla neljakandilised, võivad esineda nurgatagused, barrikaadid jms. Siis tuleb kasutada individuaalset leidlikkust parima kontrolli saavutamiseks ja iseärasustest kohe kaaslastele teada anda.

Suurt tähelepanu tuleb pöörata ohutustehnikale relvade suunamisel, et kordagi ei tekiks ohtu omasid vigastada.

Kui meeskond siseneb ruumi, peab nende seljatagune olema julgestatud. Jaona tegutsedes üks meeskond reeglina puhastab ja teine julgestab koridori. Mõistlik on meeskondade rolle vahetada, et vältida ühe meeskonna liigset väsitamist.

Hooned ja ruumid nendes on harva standardsed. Seetõttu tuleb julgestamisele ja liikumisele läheneda loogiliselt. Juhtpõhimõte on üksuse julgeolek igas suunas, et vastasel ei tekiks võimalust üllatada. Tunnetuse saamiseks peavad üksused treeningutel harjutama võimalikult paljude eri kujuga hoonete ja ruumide puhastamist, et lihvida tehnika ja dünaamika parimaks võimalikuks (vt ka jooniseid).

NB! Kergete seinte korral tuleb olla eriti ettevaatlik mitme meeskonnaga ruume puhastades. Ükski teine meeskond ei tohiks olla puhastatava ruumi kõrvalruumides, kuhu puhastava meeskonna tule mõju võib ulatuda.

Kui ruumi suurus on teadmata ja esimene sisenev võitleja hindab ruumi piisavalt väikeseks, et kontrollida seda kahe võitlejaga, annab ta kohe teada: „Väike ruum!“ Seepeale võitlejad 3 ja 4 ei sisene, vaid jäävad koridori katma.