Patrull-laagrid

1. peita üksust vastase eest ja vältida kontakti, mis on kergem tekkima liikudes;
2. kohenduda ja täiendada varusid (reorg) pärast sooritatud operatsiooni või vaenulikku alasse sisseimbumist;
3. planeerida ja ette valmistada järgnevat operatsiooni;
4. teostada relvade ja varustuse hooldust, süüa ning puhata.

Pealik valib vähemalt kaks patrull-laagri asukohta, peamise ja varupatrull-laagri. Mõlemad plaanib ta maastikukohtadesse, mis vastavad järgmistele nõuetele:

1. on eemal teadaolevatest vastase positsioonidest;
2. on maastikul, mis pakuks vastasele vähest huvi ja taktikalist eelist;
3. samas on järgmise ülesande täitmiseks mõistlikult lähedal, ilma et peaks üksust tarbetult kurnama pika liikumisega;
4. on varjatud vaatluse ja otsetule eest;
5. on piisavalt eemal asustusest, teedest ja ohualadest;
6. läheduses on puhta vee allikas, et täiendada joogivarusid;
7. on vähemalt lühiajaliselt kaitstav rünnaku vastu.

1. Julgestuspeatus enne planeeritud patrull-laagri asukohta (jagu 100–200 m, rühm 200–400 m).
2. Patrull-laagri rekkegrupi tegevus (sama, mis VKP korral, vt peatükki 3.5.5. „Viimane kogunemispunkt“).
3. Patrull-laagri hõivamine kogu üksusega (sama, mis VKP).
4. Rebasehaagiga vaatlusposti.
5. Vaatluspostid patrull-laagrist väljapoole kõige vaenlaseohtlikumatele suundadele (kuni 200 m, kasutatakse peamiselt valgel ajal ja suundadel, kust vastasel oleks võimalik laagrile märkamatult ligi hiilida).
6. Sidepidamise ja häire andmise korraldus vaatluspostide ja patrull-laagri vahel nii, et lähenev vastane ei teaks üksuse valmisolekust.
7. Patrull-laagri kaitseplaan.
8. Tule all taandumise puhuks vähemalt kahes suunas kogunemispunktid (KPd) ligikaudu 1 km kaugusel, eristuvad koodnimed neisse liikumiseks.
9. Laagrisisene julgestusplaan, mis sisaldab kaitselaengute paigaldamist kõige ohtlikumatesse suundadesse ning julgestajate ja muude tegevustega tegelevate võitlejate vahekorra (minimaalselt 33% üksusest julgestuspositsioonidel; kõrgendatud ohu korral 50%).
10. Maskeeringu, valgus- ja helidistsipliini kord.
11. Kõigi vajalike tegevuste järjekord ja ajalised piirangud nende sooritamiseks.
12. 100% kaitseks valmisolek koidikul ja loojangul, 30 min enne päikesetõusu ja 30 min pärast päikeseloojangut kestusega 1 tund (eelistatuimad ajad rünnakuks).

Ülaltoodud patrull-laagri skeemid on põhimõttelised, mitte jäigad reeglid. Laagri varjamiseks vastase õhuvaatluse eest tuleb eelkõige sobituda maastikuga – keegi ei tohi jääda lagedale.

Seega tuleb pärast esialgse paigutuse sissevõtmist kohandada võitlejad varjesse õhuvaatluse eest ja vastavalt sellele viia lõpule julgestusplaan.

Patrull-laagri kohandamine õhuvaatluse vastu

Pealik planeerib järgmised tegevused ja nõuab kõigilt neist järjekorras kinnipidamist.

1. Julgestus- ja kaitseplaani täideviimine (kattuvate laskesektorite määramine, rekke teostamine kuni 200 m väljapoole laagrit, kaitselaengute paigaldamine, lamades kaevikute valmistamine ja maskeerimine) – 60 minutit. Julgeolekutase 50% ehk üks lahingupaariline tegutseb, teine julgestab. Rühma patrull-laagris teevad jaopealikud tule- ja kaitselaengute skeemid kahes eksemplaris (üks jääb endale, teine patrullipealikule). Patrullipealik teeb kogu patrull-laagri tuleskeemi ja kontrollib, et vaatlus ja kattetuli oleksid 360 kraadi ulatuses tagatud.
2. Välikäimla rajamine (laagris sees) – 10 minutit, julgeolekutase 100%.
3. Kuulipildujate hooldus (kordamööda) – 3 x 15 minutit, julgeolekutase 100%.
4. Teiste relvade hooldus (lahingupaariliste kaupa) – 2 x 10 minutit, julgeolekutase 50%.
5. Muu varustuse hooldus (lahingupaariliste kaupa) – 2 x 15 minutit, julgeolekutase 50%.
6. Veepatrull (vt allpool) – kuni 30 minutit, julgeolekutase 100%.
7. Isiklik hügieen (lahingupaariliste kaupa) – 2 x 10 minutit, julgeolekutase 50%.
8. Söömine (lahingupaariliste kaupa) – 2 x 15 minutit, julgeolekutase 50%.
9. Puhkamine – koidikuni, kui pole ette nähtud teisiti, julgeolekutase minimaalselt 33%.
10. Järgneva ülesande planeerimine vastavalt pealiku ajakavale, julgeolekutase 100% neile, kes ei ole seotud planeerimisega.

NB! Ajapiirangud on vaja määrata selleks, et tagada tegevuste kontroll üldist julgeolekut kahjustamata. Kui keegi saab varem valmis, ei alusta ta siiski järgmise protseduuriga enne, kui ettenähtud ajal. Pimedal ajal ja kinnisel maastikul ei ole näha, millal kellegi tegevus algab või lõpeb, seega tuleb kinni pidada igaks tegevuseks plaanitud kellaaegadest.

Rühmapealik koos oma abi, sidemehe ja meedikuga rajavad positsioonid laagri keskele ja kaevuvad samuti.

Kõik liikumised viiakse miinimumini, kaevikute kaevamine toimub lamades ja põlvelt. Valgus- ja helidistsipliinist tuleb rangelt kinni pidada. Suitsetamine on keelatud.

Eesala rekkemeeskond (rühma patrull-laagris) koosneb reeglina lahingupaarist igast jaost, kes teevad eesalarekke kuni 200 m kaugusele oma jao positsioonide ees, veendumaks, et rühma läheduses ei paikne vastase üksusi. Need meeskonnad väljuvad ja sisenevad kindlast punktist oma jao joonel, kasutades naasmisel kokkulepitud signaale. Rekke tulemustest kannavad nad kohe ette jaopealikule, kes edastab informatsiooni rühmapealikule.

Veepatrulli määratakse tavaliselt 3–4 võitlejat, et täiendada kogu üksuse joogiveevarusid. Veepatrulli liikmed tühjendavad oma seljakotid ja koguvad neisse kogu üksuse tühjad veepudelid. Patrullipealik vaatab koos veepatrulli pealikuga üle veepatrulli teekonna ja annab neile korraldused ootamatusteks (KOP5). Veepatrull väljub laagrist ja siseneb laagrisse samast punktist, kasutades naasmisel julgestajatega kokkulepitud signaale.

Veekogu ääres veepudeleid täites teostavad vähemalt pooled võitlejad julgestust. Veepatrulli äraolekul on ülejäänud üksus 100% ringkaitses. Kui veepatrull on tagasi, jagavad nad täidetud veepudelid jagude kaupa ja asuvad tagasi oma positsioonidele.

NB! Looduslikest veekogudest võetud veele tuleb lisada veepuhastustabletid või puhastada teiste meetoditega, näiteks veefiltriga. Läänemere vesi on oma väga madala soolsuse tõttu samuti joodav. Soovitatav on see siiski enne filtreerida.

Minimaalselt kolmandik üksusest (33%) peab pidama positsioonidel valvet kogu aeg. Vahetuste ajakava koostab jaopealik ja vastutab selle toimimise eest. Kuulipildujate positsioonid on mehitatud kogu aeg, sinna käivad valvesse sama jao võitlejad. Teised valvepositsioonid vahetuvad vastavalt sellele, millise lahingupaarini jõuab valvekord. Jao patrull-laagris koostab valvegraafiku patrullivanem arvestades, et alati on valve ärkvel kummalgi pool patrull-laagrit.

Meie kliimas on võitlejatel enamiku ajast tarvis oma tervise hoidmiseks kaitsta end sademete eest. Patrullüksusel ei ole võimalust endaga telke kaasa võtta, seega tuleb varjualune valmistada telkmantlist. Puhkamiseks mõeldud varjualune püstita positsiooni taha. Kehva ilmaga tee varjualune ka positsioonile.

NB! Positsioonil ei magata, ei sööda, ei hooldata relva ega tegeleta millegi muu kõrvalisega peale vaatluse.

Varjualune ei tohi olla kõrgem kui põlve kõrgus maapinnalt, et vältida eemalt avastamist. Kasuta varjualuse püstitamiseks koormakumme ja vaiasid. Tavaliselt varjab üksus ennast metsas, kus saab telkmantli seada puude vahele. Varjualuse valmistamisel pea silmas järgmisi soovitusi.

1. Väldi lohke, kuhu võiks koguneda varjualuselt maha voolav vihmavesi; kaeviku katmisel raja kaeviku servadesse pisut kõrgemad vallid, mis jäävad telkmantli varju ja ei lase vihmaveel kaevikusse joosta.
2. Seo telkmantli kapuuts kinni, et sealt ei tuleks vihma läbi.
3. Kinnita tuulepoolne serv vastu maad vaiade, koormakummide või sidumisnööriga (kui see pole vaatlussuund).
4. Kinnita allatuult serv või vaatlussuund põlvekõrguselt puude külge või tee klassikaline telgikujuline varjualune.
5. Kui pole puud, mille külge siduda, siis valmista kaikast tugi, suru see telkmantli nurga kohal maasse, pane telkmantel sellele toetuma ja kinnita kumm või nöör vaiaga maa külge.
6. Kui pea kohal on oksi, võid kapuutsi koormakummi või nööri abil üles kinnitada. See annab telkmantlile hea, pingega kalde vihmavee mahajuhtimiseks.
7. Maskeeri telkmantel kohaliku materjaliga, kasutades taimestiku püsimiseks nööridest võrku või ghillie-tekki.

NB! Väldi kummide või nööride ülepingutamist, et mitte tirida vaiu pehmest maapinnast lahti ega kumme või nööri lõhkuda.

Klassikaline telgikujuline bivi

1. Kõik toimingud (relvade ja varustuse hooldus, hügieen, söömine jms) tehakse positsioonidest tagapool ja varjatult, et mitte paljastada üksuse positsioone.
2. Kaevikud kaevatakse lamades laskeasendile lahingupaaride kaupa ja maskeeritakse. Lahingupaari kaevik moodustab V-tähe, et paarilistel oleks võimalik omavahel jalapuudutusega sidet pidada.
3. Kuulipilduripaar kaevab nelinurkse kaeviku (rühma laagri korral põhilaskesuunaga oma jao ette, et tagada risttuli, ja valmistab ette varulaskesuunad).
4. Seljakottidele kaevatakse süvendid positsiooni taha ja maskeeritakse. Kõik varustus peab olema pidevalt pakitud nii, et koheselt oleks võimalik välja liikuda kas käsu peale või vastase üllatusrünnaku korral.
5. Välikäimla on lihtsalt kaevatud kraav, mille mahutavus on piisav kogu isikkooseisu jaoks. See peab paiknema laagris sees, kuid piisavalt kaugel jagude ja juhtkonna positsioonidest. Mõistlik on vedada nöörid käimlast iga jao positsioonini, et võitlejad ei eksleks sinna minnes laagris ringi.
6. Magamiskotte kasutatakse tekina; puhates ei võeta riideid seljast ega saapaid jalast. Enne puhkamist vahetatakse kuivad riided ja sokid, enne liikumist pannakse märjad riided jälle selga ja kuivad pakitakse ära.
7. Keegi ei liigu patrull-laagri perimeetrist välja ilma vastava käsuta.
8. Rühmapealik ja sidemees, rühmapealiku abi ja meedik puhkavad kordamööda.
9. Ka sidemees peab saama puhata. Selleks on patrullipealik ja patrullivanem oma valvekorra ajal ise raadiovalves.
10. Kontakti või ohu korral on evakueerumismärguandeks lühikesed koodsõnad (näiteks KILP ja KOTKAS, MUST ja VALGE) kummagi väljaliikumissuuna jaoks. Evakueerumissuunad on mõistlik plaanida teineteise suhtes 180kraadise nurga all. Sellisel juhul seavad kõik võitlejad oma kompassi ühe asimuudi peale ja saavad liikuda kummaski suunas, kompassi sättimata, kästud KPni. Seda peavad teadma kõik võitlejad.
11. Laagrit maha jättes ei tohi alasse jääda mingeid jälgi, mis reedaksid ala kasutamist. Patrullivanem kontrollib positsioonid üle enne alalt lahkumist.