Hiiu kannel on poognaga mängitav keelpill. Selle korpuse moodustab nelinurkne kõlakast, millele on ülemises osas liidetud nelinurkne raam. Raami ja kõlakasti külge on kinnitatud kolm-neli keelt. Keelematerjaliks on hobusesabajõhvid või loomasooled, tänapäeval kasutatakse vahel ka traatkeeli. Hiiu kandle poogen on vibukujuline, selle otste vahele on pingutatud hobusejõhvid.
Hiiu kannel sai Eestis tuntuks rannarootslaste kaudu. Pill oli kasutusel peamiselt Vormsil, Noarootsis, Hiiumaal ja Lääne-Eestis. Kõige rohkem teatakse talharpa (hiiu kandle rannarootsikeelne nimetus) traditsioonist Vormsi saarel. Seal olevat pilli valmistamine ja mängimine kuulunud iga mehe põhioskuste hulka. Talharpal oli väga tähtis roll Vormsi pulmatavades, seda mängiti ka kõrtsides ja pidudel nii tantsu kui laulu saateks.
Karoliina Kreintaal on pärimusmuusika interpretatsiooni magister, kes on end täiendanud Rootsis ning Ungaris. Ta tegutseb viiuldaja ja lauljana ansamblites Tintura, Ruhnu saare lood ja laulud, Torupilli Jussi Trio ning Candango Trio. Karoliina on pärimusmuusika eriala koordinaator ja õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Muusika kõrval on tema teiseks väljendusvahendiks fotograafia.
Milline saar oli kõige kuulsam hiiu kandle mängijate poolest?
- Hiiumaa
- Saaremaa
- Vormsi
- Muhumaa
Millest on valmistatud hiiu kandle keeli?
- Traadist
- Loomasooltest
- Hobusesaba jõhvidest
- Lõngast
Millega tõmmati üle hiiu kandle keelte?
- Poognaga
- Linnusulega
- Pulgaga
