Tarmo Noormaa on Haanja juurtega pärimusmuusik, kes alates aastast 2006 on koostanud Viljandi pärimusmuusika festivali programmi. Alates 2013. aastast on ta Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja.
Lõõtspill kuulub aerofonide hulka – heli tekitavad ühest otsast lahtised metallist keeled, mille paneb liikuma õhusurve. Pillimängija mõlema käe all on mehaaniline nuppudest klaviatuur. Klaviatuurid on ühendatud lõõtsaga. Parema käega mängitakse meloodiat ja vasaku käega saateharmooniat. Nupule vajutades avaneb klapp ja lõõtsa tekitatud õhuvool pääseb metallist keeleni, mis hakkab helisema.
Eestisse jõudsid esimesed Euroopas ja Venemaal valmistatud lõõtspillid arvatavasti 19. sajandi keskpaigaks ning kogusid kiiresti populaarsust oma valju hääle, mänguomaduste, vastupidavuse ja kaasaskantavuse tõttu.
Eesti tuntuimaks lõõtspillimeistriks sai Võrumaa mees August Teppo (1875–1959), kes tegi oma esimese pilli juba 15-aastaselt. August Teppo ja tema järgijate valmistatud pille kutsutakse teppo-tüüpi või eesti lõõtspillideks.
Kuidas tekivad lõõtspillil helid?
Teppo tüüpi lõõtspillil saab mängida ainult
- Mažoorseid (rõõmsakõlalisi) saateakorde
- Minoorseid (kurvakõlalisi) saateakorde
Milliseid trikke näitas Tarmo Noormaa videos?
- Mängis pilli, olles pikali maas
- Mängis pilli, hoides seda pea peal
- Mängis pilli ninaga
- Mängis pilli, hoides seda põlvede vahel
Mitu erinevat detaili on igal lõõtspillil?
- Umbes 700–800
- Umbes 250–270
- Umbes 2500–2700
