179. Loe. Sobita nimetused joonisele.
Ringjoon on kinnine kõverjoon. Ringjoon joonestatakse sirkli abil.
Punkt, kus asetseb sirkli teravik, on ringjoone keskpunkt.
Ringi moodustavad ringjoon ja sellega piiratud ala.
180. Täida töökorraldused tööraamatu abil.
1. Joonesta ringjoone keskpunktist ringjooneni sirglõik.
2. Mõõda sirglõigu pikkus.
Sirglõigu pikkus on cm.
Ringjoone raadiuse pikkus on cm.
Ringjoone keskpunktist ringjoonele tõmmatud lõiku nimetatakse ringjoone raadiuseks (r).
3. Pikenda raadiust üle keskpunkti. Nii saad ringoone.
4. Mõõda ringjoone diameeter.
Ringjoone diameeter on cm.
Ringjoone diameeter (läbimõõt) (d) on raadiusest kaks korda pikem.
181. Tegutse tööraamatus juhendi järgi.
1. Joonesta ringjoonele kaks raadiust.
2. Viiruta kahe raadiuse vaheline ala.
3. Sobita nimetused joonisele.
Kahe raadiuse vahele jäävat osa ringist nimetatakse sektoriks.
Ringi sektorit tähistatakse kolme suurtähega, näiteks AOB, kus O on ringjoone keskpunkt.
182. Täida töökorraldused tööraamatus.
1. Joonesta ringjoonele diameeter AB. Mõõda selle pikkus.
d = cm
2. Joonesta ringjoonele raadius OC. Mõõda selle pikkus.
r = cm
3. Viiruta sektor AOC.
183. Täida töökorraldused tööraamatus.
1. Joonesta ringjoonele diameeter. Mõõda selle pikkus.
d = cm
2. Joonesta ringjoonele raadius. Mõõda selle pikkus.
r = cm
3. Joonesta sektor KLM.
184. Sobita nimetused joonisele.
Joonisel olev kujund on.
