Параграф 1.1 (Bioloogia 7. kl)

Mis on teadus?

  • Milline on teaduse roll ühiskonna arengus?
  • Kuidas on seotud teadus ja tehnoloogia?
  • Mille poolest erineb teadus ebateadusest?

Milleks meile teadus?

Inimesele on igiomane soov ümbritsevat maailma mõista. Teadus on maailma tundma­õppimise viis, mis võimaldab meil leida vastused küsimustele mis, kus, miks ja kuidas toimub. Teadlased kirjeldavad ja seletavad nähtusi, selgitavad põhjusi, teevad põhjendatud ennustusi tuleviku kohta ja annavad ideid, kuidas maailma paremaks muuta. Teadus on ühtaegu nii uurimis­protsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimis­töö tulemusena sünnib.

Teadlaste töö tulemusena on meie elu muutunud turvalisemaks ja mugavamaks. Me ei kujuta oma elu enam ette ilma masinate, robotite, nutiseadmete ja ravimiteta. Et mitte haigestuda rasketesse nakkus­haigustesse, saame lasta ennast vaktsineerida.

Maailm on täis saladusi, mis ootavad avastamist ja uurimist

Kuidas teadus areneb?

Teaduse eesmärk on saada uusi tõeseid teadmisi. Need ei sünni aga tühja koha peale, tavaliselt eelneb suurtele avastustele paljude teadlaste pikaajaline töö. Teaduse areng põhineb varasematel teadmistel ja saavutustel. Ka neid teadmisi, mis hiljem valeks osutuvad, on vaja, sest need aitavad jõuda tõeni. Teaduse areng on pidev ja lõppematu protsess. Uued teadmised täiendavad olemasolevaid ja sageli ka korrigeerivad vanu ning annavad maailmast parema ettekujutuse.

Skaneeriva elektron­mikroskoobiga pildistatud toa­kärbse portree. Teadlaste edusammud füüsikas võimaldasid inseneridel leiutada elektron­mikroskoobi, mis suurendab valgus­mikroskoobist sadu kordi rohkem ja võimaldab teha uusi avastusi

Tihti jõutakse loodus­teaduste eri valdkondades paremate tulemusteni siis, kui mitme teadusharu teadlased (nt füüsikud, keemikud, bioloogid, arsti­teadlased) teevad koostööd.

  • maailma tundma­õppimise viis
  • teadmiste kogum, mis uurimis­töö tulemusena sünnib
  • toodete valmistamise viis
  • uurimis­protsess
  • Uuteks teaduslikeks avastusteks on vaja ka varasemaid teadus­töid.
  • Teaduse eesmärk on saada tõeseid teadmisi.
  • Teadlaste uued avastused ei tohi varasemaid teadmisi ümber lükata.

Lisa.Teaduse areng on muutnud vereülekanded ohutuks

Juba 17. sajandil avastati, et inimesele kellegi teise verd üle kandes saab tema elu päästa. Paljudel juhtudel ülekanne aga eba­õnnestus ja patsient suri. Teadlaste edasised uuringud andsid vere kohta uut infot: 20. saj algul avastati veregrupid. Uusi teadmisi saadi ka vere hüübimise ja koostise kohta. Kõik see võimaldas välja töötada ohutu vere ülekandmise meetodi.

Doonorid annetavad vaba­tahtlikult verd, et päästa teiste inimeste elu

Tehnoloogia kasutab teaduse saavutusi

Tundes looduses toimivaid seadus­pärasusi ja loodus­varasid, saavad inimesed ehitada kõik­võimalikke seadmeid ning toota eluks vajalikku. Soovitud toote saab valmis teha, kui on olemas vajalikud vahendid ja oskused, s.o vastav tehnoloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Teadlased uurivad oma valdkonda ja uurimis­objekte, et nende kohta uusi teadmisi saada. Tehnoloogid aga kasutavad teaduse saavutusi praktiliste probleemide lahendamiseks: inimesele vajalike toodete või protsesside arendamiseks.

Tänapäeval on kolme­mõõtmelise (3D) printimise tehnoloogia kasutus­valdkond väga lai. Näiteks tehti sel viisil looduslikest materjalidest herilasepesa taolised majad
Piima­tehnoloogid töötavad välja uusi tooteid. Näiteks lisatakse jogurtisse teadlaste avastatud kasulikke bakterid. Piimast saab erinevaid tehnoloogiaid kasutades toota eri tüüpi juustu: kõva või määrde­juustu, kodujuustu vm

Sobiva tehnoloogia väljatöötamine võimaldab toota keerulisi elektroonilisi seadmeid ja muud vajalikku. Et valmistada piimast jogurtit, mereveest soola, kartulist tärklist, maisist popkorni, selleks tuleb samuti kasutada õiget tehnoloogiat.

Mis on biotehnoloogia?

  • Tehnoloogid avastavad uusi looduse seadus­pärasusi.
  • Tehnoloogid töötavad välja toodete valmistamise viise.
  • Tehnoloogid otsivad viise, kuidas mingi toote valmistamist lihtsustada.
  • Tehnoloogid otsivad vastuseid, miks ja kuidas miski toimub.

Biotehnoloogia on bioloogial põhinev tehnoloogia. Seejuures kasutatakse ka keemia- ja tehnika­teaduste saavutusi. Klassikaline bio­tehnoloogia on seotud toidu tootmisega. Peamised organismid, keda bio­tehnoloogias kasutatakse, on seened ja bakterid. Juba ammustel aegadel valmistati piimhappe­bakterite abil mitmesuguseid piimatooteid ja hapendati kurke. Nüüd osatakse panna baktereid tootma ravimeid ja teisi vajalikke aineid. Tänapäeva bio­tehnoloogial on märksa laiem kasutus. See on seotud ka meditsiini, taime- ja loomakasvatusega. Bio­tehnoloogia meetodeid kasutades saab muuta organismide pärilikkus­ainet ja see võimaldab uurida ning ravida haigusi. Samuti saab parandada põllutaimede saagikust, haigus- või ilmastiku­kindlust.

Rohetehnoloogia pakub lahendusi

Taastumatute maavarade kasutamine on tekitanud mitmeid keskkonna­probleeme ja seepärast töötatakse üha enam välja nn rohe­tehnoloogiaid, mille abil saab luua inimestele vajalikke tooteid ja teenusi kesk­konda säästvalt. Seni on valmistatud naftast jt taastumatutest loodus­varadest kütuseid, plastpakendeid, kangaid, ehitus­materjale, päikese­paneele, kosmeetika­tooteid jm. Seda kõike võimaldavad uued tehnoloogiad toota näiteks puidujäätmetest.

Ressursse säästev ja keskkonna­hoidlik tehnoloogia on

Tehnoloogia, mis kasutab organisme ja nende saadusi, on

Lisa. Rohetehnoloogiad leevendavad keskkonnaprobleeme

Euroopa Liidus keelustati 2021. a paljud ühekordsed plast­tooted, nagu näiteks plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, joogikõrred, õhupalli­vardad. Nende asendamiseks töötatakse välja uusi rohe­tehnoloogiaid. Nii toode kui ka tootmis­protsess peab olema energia- ja loodussäästlik, et mitte ületada keskkonna taluvus­võimet. Näiteks pakuvad tootjad plastist joogikõrte asemele klaasist, metallist, bambusest, pilliroost või paberist kõrsi.

Saaremaal asuv ettevõte Sutu teeb pilliroost bio­lagunevaid joogikõrsi, neid saab puhastada ja seega mitu korda kasutada
Hügieeni­tarbeid tootes saab plasti asendada mõne muu materjaliga, näiteks tehakse hambaharju bambusest
Kiirsöögi­kohtades asendatakse plast­nõud paberist nõudega

Vihje
Kas tooraine on taastuv või taastumatu loodusvara? Mis saab tootest pärast selle kasutusaja lõppu?

Kõik ei ole teadus, mis teadusena näib

Vahel püütakse oma väidet kaalukamaks muuta, esitada seda teaduslikuna, kuigi see seda pole. Kontrollimata andmete esitamine teaduslike faktidena võib kaasa tuua palju kahju. Näiteks võivad teaduslikult tõestamata erilised toitumis­soovitused või raviviisid olla tervisele ohtlikud.

Maailmas on veel palju avastamata saladusi, kuid vahet tuleb teha teaduslikult tõestatud seadus­pärasustel ja seni tõestamata oletustel ja uskumustel.

Tänapäeval on informatsiooni hulk ja kättesaadavus tohutult suurenenud. Internet on meie igapäevane abiline, milleta me oma elu ette ei kujuta, kuid sellel on ka oma varjuküljed. Pahatihti levivad seal libauudised või valeväited, mis on tulnud kogemata, rumalusest või ka teadlikust eksitamis­soovist. Seepärast peab olema tähelepanelik ja õppima, kuidas teha vahet, kas esitatud väide on tõepärane või mitte.

Meeldetuletus

Ebateadus ehk pseudo­teadus on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud eeldused ja faktid, mida pole kontrollitud.

Teaduslik teadmine või arvamus?

Teaduslik teadmine erineb arvamusest selle poolest, et see on pärit uurimusest. Teaduslik väide peab olema tõestatav ja kindla meetodiga ehk uurimis­viisiga saavutatav.

Teadus ei saa vastata kõikidele küsimustele. Näiteks mõne asja kohta avaldame vaid arvamust või anname millelegi oma hinnangu. Loodus­teadusliku meetodiga ei saa näiteks uurida: kumb on ilusam, kas orhidee või roos; kumb lõhn on parem, kas mai­kellukese- või lavendli­lõhn; kumb on toredam lemmik­loom, kas kass või koer.

Loodus­teadusliku meetodiga ei saa uurida, kas langevarju­hüpe on põnevam kui benji-hüpe
  • Apelsinid on suhkru­rikkamad kui greibid.
  • Segumahl on maitsvam kui apelsini­mahl.
  • Värsketes puuviljades on rohkem vitamiine kui keedistes.
  • Kõige parema smuuti saab kiividest.

Lisa. Tõde või vale

Arvamust avaldades peaks oskama seda põhjendada ja tuginema kindlale teadmisele. Ükski inimene ei tea kõike, kuid see, kes on palju õppinud, lugenud ja mõne valdkonnaga põhjalikult tegelenud, teab rohkem ning tema arvamus on kaalukam. Üks usaldus­väärne interneti­lehekülg, kus oma ala hästi tundvad inimesed vastavad küsimustele ja avaldavad põhjendatud arvamusi, on www.kustsatead.ee.

Küsimused ja ülesanded

  1. Milliseid tehnoloogia saavutusi oled viimastel päevadel kasutanud? Too näiteid.
  2. Miks võib väita, et terrassilaudade tegemine plasti­jäätmetest on rohe­tehnoloogia?
  3. Seleta, miks käejoonte põhjal tehtud ennustust ei saa pidada teaduslikuks.
  4. Kõik inimesed võivad avaldada oma arvamust. Arutlege klassis, miks mõne inimese arvamust peetakse kaalukamaks kui teise oma.

Olulised mõisted

teadus – tegevus, mille eesmärgiks on maailma tundma­õppimine, see on nii uurimis­protsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimis­töö tulemusena sünnib

rohetehnoloogia – tehnoloogia, mille abil saab luua inimestele vajalikke tooteid ja teenusi keskkonda säästvalt

tehnoloogia – toodete valmistamise viis

Будь ласка, зачекайте