Ajurünnak
1. Loe. Markeeri tekstis laste nimed.
7. klass arutas koolilõpu päevade plaane. Klassijuhataja tegi ettepaneku teha ajurünnak. „Ajurünnak on ideede väljapakkumise ja valimise tehnika. Igaüks saab pakkuda oma mõtte ja pärast arutame, milline on parim,“ selgitas klassijuhataja Anna.
Kõigepealt kirjutas Uku tahvlile oma ettepaneku – külastada töötavat vesiveskit.
Kaisa arvas, et tore oleks üle vaadata kodukandis olevad mõisad. Ta oli eelmisel suvel vanematega käinud „unustatud mõisaid“ külastamas. Nüüd vaatas ta vanu maju hoopis terasemalt.
„Parem ma näitan teile, kus meil on head kalajärved,“ pakkus Aleksei.
Kalle ja Malle tegid ettepaneku külastada talu, kus kasvatatakse erinevaid väikeloomi.
Kaie tahtis ronida linnuvaatlustorni ja linde jälgida.
Kuldar rääkis koopast, kus juttude järgi on peidus aare. Eleriin oli kuulnud, et linnamäe nõia-allika vesi teeb inimese kümme korda kaunimaks.
Raul tegi ettepaneku minna külla tema vanaisale. Kõik olid vaimustuses, sest teadsid, et poisi vanaisa teeb topiseid.
Nüüd oli Alari kord: „Lähme jalgratta-matkale! Kõike me teha ja näha ei jõua. Sätime teekonna nii, et vähemalt pooled neist kohtadest saame läbi käia! Meie Rauliga võime raja paika panna.“
Arutle
- Markeeri, mida lapsed vaadata tahtsid.
- Millise ettepaneku tegi Alar?
2. Täida tabel. Vali iga ettepaneku juurde sobiv tegevus.
Kelle ettepanek?
Mida teha?
Kelle ettepanek?
Mida teha?
Kelle ettepanek?
Mida teha?
Kelle ettepanek?
Mida teha?
Kelle ettepanek?
Mida teha?
Kelle ettepanek?
Mida teha?
Kelle ettepanek?
Mida teha?
Kelle ettepanek?
Mida teha?
Vaatamisväärsused kodukohas
Abi saad Eesti Maaturismi ja Puhka Eestis lehelt.
Kuhu minna? | Mida vaadata? |
Arutle
- Mida sa neist vaatamisväärsustest oled juba näinud?
- Millist vaatamisväärsust sa soovitad teistel ka vaadata? Miks?
Matka planeerimine
5. Loe.
Alari ja Rauli idee minna klassiga jalgratta-matkale otsustati teostada. Kõigi rõõmuks plaaniti 2-päevast matka. Öö saavad noored veeta Rauli vanaisa juures.
Kõik õpilased said endale ülesande, mille eest pidid vastutama. Uku ülesandeks sai matkal vaja-minevate asjade nimekirja koostamine. Ta meenutas, mida teised pidid tegema:
- Marsruut – Alar ja Raul / vajadusel abistab kehalise õpetaja.
- Menüü ja toiduainete tellimine – Malle ja Kaisa / vajadusel abistab käsitöö-õpetaja.
- Jalgrataste ülevaatus – Kuldar ja Kalle / abistab Kuldari isa.
- Helkurvestide hankimine – Eleriin.
- Õngede ülevaatus – Aleksei.
- Kingitus Rauli vanaisale – Kaie / abistab kunstiõpetaja.
- Vajalike asjade nimekiri – Uku / vaatab üle klassijuhataja.
Pole midagi öelda, mõtles Uku. Igaüks sai endale sobiva ülesande. Poiss asus nimekirja koostama.
Arutle
- Miks on vaja ülesanded ära jagada?
- Miks on vaja täiskasvanutega nõu pidada?
- Milliste ülesannetega said õpilased iseseisvalt hakkama?
- Miks oli vaja Rauli vanaisale kingitus valmistada?
Matkal vajalikud asjad:
- vahetusriided
- kampsun või mõni muu väga soe asi
- müts
- villased sokid
- peoriided
- veekeedukann
- sobivad jalatsid
- pesemisvahendid (hambahari, hambapasta, rätik)
- lusikas
- kruus
- röster
- veidi raha
- söögikauss
- veepudel
- raamat
- taskulamp
- taskunuga
- suur sulepadi
Kokkuvõte
Kuhu | ||
- Valige loetelust üks vaatamisväärsus.
- Kavandage, kuidas sinna minna ja mida seal teha.
- Mõelge läbi, mida on vaja kaasa võtta.
- Jagage klassis ettevalmistamiseks ülesanded.
- Täida lünktekst.
Otsustasime minna . Plaanime seal . Kaasa peame võtma . Minu ülesandeks on .
3. Praktiline tegevus. Harjutame seljakoti pakkimist.
- Rasked asjad pane seljakoti põhja.
- Raskus peab jaotuma võrdselt mõlemale õlale.
- Vahetusriided paki niiskumise vältimiseks kilekottidesse.
- Vahetusriided pane seljakotis vastu selga, nii on pehmem.
- Selja vastu ei tohi jääda teravaid või muidu ebamugavaid esemeid.
- Asjad, mida on sageli vaja (taskunuga, veepudel jms) pane eraldi taskutesse.
- Asjad pane kotti ja taskutesse nii, et nad ei koliseks.
- Sulge seljakott ja taskud korralikult.
